Piloodi 16-aastane poeg kukutab alla reisilennuki (1994)

2 minutit lugemist

Aerofloti lennuki A 310 hukkumist uuriva komisjoni ekspertiis pole veel lõplikult valmis. Kuid üks on kindel – 22. märtsil 1994 Altai mägedes toimunud lennukatastroof, milles hukkus 63 reisijat ja 12 meeskonnaliiget – läheb tsiviillennunduse ajalukku kui ainulaadseim lennuõnnetus.

Airbus A 310 (F-OGQS, flight 593) musta kasti helisalvestiste analüüs näitas, et lennuki komandöri Jaroslav Kudrinski (39) kohal istus tema 16-aastane poeg Eldar. Teise piloodi kohal istus aga komandöri tütar. Komandör ise ja teine piloot viibisid reisijatesalongis. Lennukit juhtis autopiloot. Nagu Crashrecorder’i lennu parameetrite analüüs näitas, oli lennuki komandör demonstreerinud lastele mõnda kurvi ja seejärel seletanud pojale autopiloodi tööpõhimõtet. Kell 0.30 kohaliku aja järgi viibis lennuk A 310 10 000 m kõrgusel. Raadio teel teatas komandör Novokuznetskisse, et lennuk lahkub kontrolltsoonist kell 0.58.
Kell 0.49 kadus lennuk radarite ekraanidelt. Lennuk oli teel Moskvast Hongkongi.

A-310 viimased hetked enne katastroofi.

Airbus A 310-tüüpi lennukitel on kolm võimalust autopiloodi väljalülitamiseks: kas juhise küljes asuva nupu, armatuurlaual paikneva lüliti abil või siis juhise järsu liigutamisega. Tõenäoliselt liigutas poiss järsult juhist, mille tagajärjel läks A 310 automaatselt üle käsitsijuhtimisele. Lennuk kaldus kohe 70 kraadi paremale tiivale, kaotas seeläbi vajaliku tõstejõu ja sööstis kaares alla. Kiirusega rohkem kui 900 km/h kihutas Airbus maa poole. Sealjuures tekkisid nii tugevad tsentrifugaaljõud, et komandör ei jõudnud küllalt kiiresti piloodikabiini tagasi. Sündmuste rekonstruktsioon näitas, et piloot vajas umbes neli minutit, et kabiini jõuda. Pärast seda on lindilt kuulda komandöri korraldusi. Tema viimased sõnad – ilmselt öeldud lastele – olid järgmised: „Välja siit, välja siit!“
Üks minut enne kokkupõrget maaga, istus piloot jälle oma kohal. Lootusetuna näiva manöövri abil püüdis ta masinat jälle kontrolli alla saada. Kuigi sealjuures tekkinud kiirendusjõud ületas neljakordselt maa kiirendusjõu, jäi lennuk juhitavaks. Kuid selleks ajaks oli lennuk juba liiga madalal, et oleks olnud võimalik uuesti kõrgust võtta. Ühel mäenõlval asuval 80 m laiusel metsasihil põrkas lennuk vastu maad ja purunes tükkideks. Eksperdid kinnitavad, et katastroofi hetkel oli lennuk tehniliselt täiesti korras. Autopiloodi osalisest väljalülitumisest kuni kokkupõrkeni maaga kulus kõigest 3 minutit. Kuigi juba tollal kehtis reegel, et vähemalt üks pilootidest peab olema oma kohal ka siis, kui lennuk on automaatjuhtimisel. Ammugi ei tohi piloodiistmele lubada kõrvalisi isikuid. Lennukompanii Aeroflot oli tolle ajani tšarterdanud neli A 310-tüüpi reisilennukit.

Huvitav teada

1983. aastal hukkus lennuõnnetustes 967 inimest, 1984: 6; 1985: 1237; 1986: 331; 1987: 509; 1988: 1585; 1989: 1450; 1992. aastal hukkus  422 inimest 45 lennuõnnetuses, millest üheksa toimus suurte liinilennukitega.

©Peter Hagen

0

Your Cart