Paljastatud meediumi kättemaks
Eusapia Palladino lapsepõlvest el ole palju teada. Ta olevat ilmavalgust näinud 1854. aasta jaanuaris ning see maksis tema emale elu. kuni 12 eluaastani rändas ta koos isaga – pisimafioosoga ja salakaubavedajaga – mööda Itaalia Bari provintsi, kuni see hukkus kokkupõrkes rannavalvega.
Orvuks jäänud kirjaoskamatu tüdruku võttis enda juurde rändmustkunstnik, kes õpetas talle igasuguseid trikke. Kord köiel žongleerides Eusapia kukkus ja lõi pea tugevasti ära. Keegi ei lootnud, et ta terveks saab ning tsirkuseartistid jätsid tüdruku Napoli kiriku varjupaika.
Eusapia sai terveks, kuid jäi invaliidiks, tema kiiruluu oli tugevasti sisse surutud, mis kutsus esile tugevaid migreenihoogusid ja krampe kuni teadvuse kaotuseni. Varjupaigast sattus ta teenijannaks heategijate juurde, kes harrastasid spiritismi.
Eusapia haiglaslik seisund raskendas kodutööde tegemist ning peremehed otsustasid ta kloostrisse anda. Siis sooritas tüdruk ühe kodusel „lauakeerutamise“ seansil nõusid koputades ja toole liigutades mõned lihtsad trikid. See kutsus esile tormilise efekti ning teda hakati kohe nimetama looduslikuks meediumiks. Eusapia ehmus, kuid teda keelitati spirituaalseid võimeid edasi arendama ning loomulikult lõpetati kõik jutud kloostrist.
Nii algas tema välja õpetamine Napoli meediumite ringkonnas. Seal demonstreeris neiu edukalt hulgaliselt trikke rändtsirkuse repertuaarist, kaasa arvatud „vaimude“ abil kaartidelt ja täringutelt ennustamine.
Meediumi võimete vastu hakkas huvi tundma maffia.
Sõlminud Eusapiaga lepingu, sisendas „Camorra“ oma spiritisti abil Napoli mõjuka senjoori Damiani naisele, et keegi olevus nimega John King kinnitab, nagu oleks ta eelmises elus kuulunud piraat Henry Morganile ning nõuab kiiresti „vahendaja leidmist elavate ja surnute maailma vahel“. Kusjuures selliseks kontaktisikuks võib saada ainult tema „uuestisündinud“ tütar nimega Eusapia.
Madam Damiani leidis ühiste tuttavate kaudu Palladino ning palus teda kohe spiritistlik seanss läbi viia. Loomulikult ilmus „lauakeerutamise“ käigus Kingi vaim, kellest sai sinjoora Damiani pidev „vaimne vahendaja ja juhendaja“.
Maffia haardes
Napoli „Camorra“ erines teistest selle poolest, et tegutses sageli läbi kolmandate isikute, sundides neid sõlmima maffiaga omapärase ,,aulepingu“. Peale selle sundis maffia kõrvalisi isikuid sooritama kuritegusid, võtma süüd enda peale ja valetunnistusi andma. Sellele järgnes hüvitis ja armulikkus müüdavatele kohtunikele. Nii sattus maffia mitteametlikku nimekirja hulgaliselt esindajaid Napoli kõikidest elanikkonna kihtidest, kaupmeestest kuni pankurite ja advokaatideni. Ei õnnestunud seda vältida ka Palladinol. Spiritistlikel seanssidel hakkas Eusapia vaim King üha sagedamini nõudma rikaste Napoli perekondade väärisesemeid, mis tuli panna perekonna hauakambritesse, kabelisse või muudesse paikadesse, mis „on seotud teiepoolse maailmaga“. Loomulikult ei saanud see kaua kesta, ning Napolis hakkasid levima paljastavad kuulujutud.
Kui kired Morgani vaimu kleptomaania ümber olid saavutanud kriitilise piiri, otsustas „Camorra“ saata Eusapia Euroopasse ringreisile.
1891. aasta veebruaris külastas Eusapia seansse kuulus kriminalist, professor Cesare Lombroso, kes oli meediumi trikkidest ja ,,piraadi vaimust“ nii vapustatud, et andis koheselt mõned soovitused Euroopa juhtivatesse spiritismi salongidesse.
Turnee algas Varssavist, kus keegi doktor Ochorowicz organiseeris kümneid seansse, mille ajal peale tavaliste trikkide demonstreeriti: sõrmejälgede tekkimist savile, esemete ja meediumi levitatsiooni, nähtamatu vaimu mängu muusikariistadel ja isegi „elektrilaenguid“.
Huvitav, et alguses tekitasid Eusapia trikid palju kahtlusi, kuid hiljem eksperdid kas lõpetasid seansside külastamise või hakkasid häälekalt müstifikatsioonidega nõustuma. Kusjuures kaks poola mustkunstnikku, kes leidsid niidid „leviteerimise“ jaoks ja patareid „käsitsitehtud välkude“ jaoks, lihtsalt kadusid kuhugi.
Psüühika Uuringute Ühing
1894. aastal kutsuti Eusapia Briti Psüühika Uuringute Ühingusse. Seansside organiseerimisega tegeles tuntud spiritismi uurija Oliver Lodge. Seansside läbiviimise tingimused dikteeris Eusapia itaalia mänedžer. Selle juures nõudis meediumi meeskond kategooriliselt, et etendusest osavõtjad järgiksid rangelt vastavaid reegleid, vastasel juhul sattus Eusapia raevu ja keeldus esinemast.
Seansid viidi läbi hilisõhtul või isegi öösel, pimedas või hämaras.
Pikas tumedas kleidis Eusapia istus „nurgakabinetis“ väikese laua taga, mis oli eraldatud mustade kardinatega. Selle kõrval oli laud erinevate muusikariistadega.
Eusapia alustas seanssi transiseisundisse sisenemisega, tema keha väänles ja tõmbles. Seansi käigus oli kuulda koputamist, laud hõljus õhus ning esemed, nagu väikene lauake, liikusid kabinetist välja ja tõusid õhku. Muusikariistad mängisid ja ilmusid kummalised käed. Aeg-ajalt näpistati istujate jalgu ja käsi.
Peale Londoni esinemisi, mida saatsid pidevad skandaalid meediumi meeskonna ümber, kutsuti Eusapia Cambridge ülikooli. Peale pikki nõupidamisi oma „impressaarioga“ Eusapia nõustus, kuid nõudis ultimatiivselt uusi piiranguid valgustuses ja publiku käitumises. Nii oli vaatajatel kategooriliselt keelatud ümbritsevat ruumi kombata ning „materialiseeruvaid“ ja „õhus hõljuvaid“ esemeid puudutada.
Esimene etteaste kutsus esile kohutava skandaali. Selgus, et Eusapia ja tema eesriiete taga peidus olnud assistendid kasutasid käte ja jalgadena spetsiaalseid jalutuskeppe-õngesid. Meedium vabastas kordamööda oma käed ja hakkas kohe erinevaid trikke tegema.
Cambridge eksperdid tegid järelduse, et naine tegeles järjekordse pettusega, mida oli aastate jooksul süstemaatiliselt täiustatud. See selgitas mitte ainult itaalia meediumi „paranormaalseid võimeid“, vaid tekitas tõsiseid pettusesekahtlustusi ka teiste „üleloomulike nähtuste“ demonstreerimisel. Selgus, et Ühing , andis Eusapiale spetsiaalselt täieliku vabaduse pettuseks ja meedium: kasutas seda oma trikkide ja mustkunsti tegemiseks. Cambridge spiritistlike seansside kriitikud olid nii veenvad oma järeldustes, et Psüühika Uuringute Ühing resümeeris itaalia maagi täielikku üliloomulike võimete paikapidamatust ja ilmselget pettust.
Pariisi külalisetendused
Peale täielikku läbikukkumist Cambridges ning Briti Psüühika Uuringute Ühingu hukkamõistvaid järeldusi hakkas Eusapia meeskond tegutsema palju ettevaatlikumalt. Samal ajal olid ajalehed (eriti itaalia omad) vaimustuses väljapaistva meediumi paranormaalsetest võimetest ning tõsiste teadlaste arvamusi (nagu seda tänapäevalgi sageli juhtub) ei võetud arvesse. Eusapia honorarid tõusid pidevalt ning rahavood Napoli „Camorra“ kassasse ei katkenud.
1905. aastal lõi autoriteetne Pariisi psühholoogia Instituut spetsiaalse komisjoni väheuuritud ja osaliselt seletamatute inimpsüühika ilmingute uurimiseks. Sinna kuulusid paljud silmapaistvad teadlased, nende hulgas ka väljapaistvad füüsikud-keemikud Pierre ja Marie Curie (vaatlejatena).
Järgnevate istungite käigus vaadeldi igasuguste maagide, tervendajate ja hüpnotiseerijate paljusid üleloomulikke võimeid. Peale igakülgset analüüsi tunnistati need kõik tahtlikeks võltsinguteks, mis sisaldasid endas ilmseid petmise katseid.
1907. aastaks oli Eusapia sõitnud läbi kõik suuremad Euroopa spiritismi keskused ning temast sai tõeline kuulsus teispoolsete jõudude uurijate maailmas, kuigi kokkuvõttes oli tema kuulsus ülimalt kahtlane. Otsustanud Euroopa turnee lõpetada ning Uude Maailma ümber asuda, soovisid meediumi kuraatorid organiseerida viimase etenduse Pariisis.
Kuid anda etendus Champs Elysees ja ignoreerida täielikult psühholoogia Instituudi komitee liikmete kohalolekut ei olnud kuidagi võimalik. Peale pikka veenmist nõustus Palladino pariisi ekspertide ees mõned seansid läbi viima, määrates oma esinemisele pretsedenditult karmid tingimused (üks neist ei lubanud kohale ajakirjanikke ega järgnevat avalikku arutelu) ja aukartustäratavad honorarid, mida maksti välja tagastamatu avansina.
Psühholoogide komitee pidas ausalt kinni kõikidest tingimustest ning seetõttu ei tea me ka tänasel päeval juhtunu kõiki üksikasju. Lühikeses kommünikees kinnitati kuivalt, et psühholoogide Instituudi uuringud kinnitasid täielikult briti psüühika uuringute Ühingu eelnevaid meediumit puudutavate uuringute järeldusi selle kohta, et tegu on ettekavatsetud pettusega.
Selline tegevus mahitab kahjulikku praktikat ja takistab teaduslikke uuringuid ning komitee ülesandeks on koos briti Ühinguga peatada raha vool, mis „lakkamatult kuhjub“ trikitajate kätesse.
Traagiline lõpplahendus
Väljapaistev füüsik ja Curie perekonna sõber Paul Langevin kirjutas oma memuaarides huumoriga, et kui tuli kustus ja Suur Eusapia hakkas küünlavalgel aeglaselt õhus hõljuma, hüppas lavale ootamatult Pierre Curie. Ta vedas kõvera käepidemega jalutuskepiga „hõljuva meediumi“ alt ning tõmbas midagi kinni jäänut jõuga enda poole.
Kostus tugev raksatus, Eusapia varises põrandale ning talle kukkusid peale niitidesse kinni jäänud „lendav mandoliin“, „hõljuv trumm“ ja „maagiline tamburiin“. Keegi pani tule põlema ning hämmastunud ekspertide ees püüdsid eeriiete alt välja roomata „meedium“ ja kaks tema abilist vahast käte, jalgade, keelte ja peadega…
Naer oli nii vali, et demonstratsiooniruumi aknad värisesid ning hilised möödakäijad vaatasid imestusega soliidset asutust – Psühholoogia Instituuti.
Järgmise päeva hommikul istus Pariisi raudteejaamas Rooma suunduvale ekspressile mitu morni tõmmut inimest, kes tigedalt ajakirjanike suunas silmi pööritasid. Lahkujate hulgast paistis välja tumedas mantlis naine, kes hüsteeriliselt pakikandjaid tagant sundis ning vahetpidamata itaalia keeles ropult sõimas.
Samal ajal ei lasknud ka „Camorra“ kättemaks ennast oodata. Kord hilja õhtul teaduslikult koosolekult tagasi pöördunud, märkas Pierre Curie oma maja trepil väriseva gaasivalguse käes vedela õli lõiku. Püüdes ootamatust takistusest mööda minna, Curie komistas ja kukkus silla kividel otse ootamatult ilmunud voorimehe vankri alla. Surm saabus silmapilkselt…
Mõni päev hiljem aga leidis politsei Pariisi äärelinnast kividega laaditud vankri, mis oli radioaktiivsuse saladusi avastanud suure teadlase verega üle pritsitud.
Uues maailmas
Napolisse tagasi pöördunud Palladino viis igal nädalal läbi seansse luksuslikus hotellis „Viktoria“, Vaatamata euroopa skandaalide järelkajadele saatsid tema esinemisi alati täissaal ja ajalehtede vaimustunud kommentaarid. Nüüd saatis kõiki Eusapia esinemisi ameerika teadlane Hereward Carrington.
Ta leppis aktiivselt kokku meediumi Ameerika külalisesinemiste suhtes ning valmistas pinnast ette, saates reportaaže „New York Timesi“, „National Enquirer“ ja „Boston Globe“. Nendes kirjutas ta, et „ainukene järeldus, mida suudab kaasaegne teadus teha – on see, et siiamaani eksisteerib reaalselt tundmatu jõud, mis vabaneb Eusapia juuresolekul“.
Lõpuks sai Carringtonist Eusapia ametlik agent ning ta organiseeris naisele turnee mööda Ameerika Ühendriike. Tuleb märkida, et hiljem pühendas ta end täielikult Palladino spiritistlikele uuringutele.
Peale ameerika impressaariole ette nähtud protsendi, sai Carrington soliidse honorari antud teemale pühendatud kümnete raamatute eest ning kindlustas sellega endale muretu elamise.
Carringtoni esimene 1909. aastal ilmunud oopuse nimi oligi „Eusapia Palladino ja tema fenomen“.
1910. aastal saabus Palladino USA- sse. Selleks ajaks olid tema meediumi võimed selgelt alla käinud ning teateid temapoolsetest ilmsetest pettuse katsetest tuli hulgaliselt. Kuid sellele vaatamata ilmusid ilmselt tellitud ajaleheartiklid vaimustunud kirjeldustega „tõelisest materialiseerumisest“.
Kuid „Camorra“ ei suutnud enam kriminaalset meediumi kaitsta. Ameerikas tekkis uus itaalia maffia – „Cosa Nostra“ ning napollastel siin mõjuvõimu ei olnud. Peale selle eksisteeris New Yorgis veel ka „Paljastajate Klubi“, kuhu kuulusid sellised kuulsad illusionistid nagu Harry Houdini ja Howard Thurston.
Nende skandaalsed paljastused panid punkti Suure Eusapia karjäärile, kes jäi ilma kõikidest oma soosijatest ning vireles elu lõpuni, pöördudes faktiliselt tagasi provintsiennustaja ja selgeltnägija töö juurde.
MAAJA
