Õnneliku elu võti

Meile tundub, et on inimesi, kellel veab kõiges, mida nad ette võtavad. Õnn justkui langeks ise neile sülle. Tegelikkuses see loomulikult nii ei ole. Õnnelikuks olemist peab õppima.

Psühholoogide väitel on need inimesed leidnud lihtsalt õige orientatsiooni elus. Õnnelikuks olemist peab õppima. Õnne ei saa seostada ainuüksi hea tervise või kopsaka loteriivõiduga. Õnne allikas asub meis endis. Mis iseloomustab õnnelikke inimesi?

Õnnelikud inimesed on optimistlikud
Kõige nägemine sünges valguses ei too kaasa midagi head. Õnnetustele on vaja näkku naerda. Naer on tõesti parim ravim. Naermise ajal saab aju juurde täiendava koguse hapnikku ja tuju paraneb märgatavalt. Sama hea vahend on positiivne mõtlemine. „Ainuüksi ettekujutus mingist meeldivast sündmusest vabastab õnnetunde hormooni dopamiini,” väidab Oxfordi ülikooli dr Michael Arglie.

Õnnelikud inimesed on reeglina realistid
Õhulosside ehitamine ja ülemääraste nõudmiste esitamine ei too lõppkokkuvõttes midagi muud kui pettumusi. Õnnelikud inimesed seavad enda ette aga sellised eesmärgid, mida on võimalik täita. Saavutada ideaalne figuur 10 päevaga? Võtke 2 kg kaalust alla ja juba seegi on hea. Teha fantastilist karjääri? Kuid ka palgakõrgendus pole paha. Neurobioloog Rainer Landgraf ütleb: „Sa tunned end õnnelikuna siis, kui tegelikkus ületab kõik ootused. Kui aga lootused on üleliia suured ega ole õigustatud, siis järgnevad neile ainult pettumused.

Õnnelikele inimestele on omane usk endasse
Nad võtavad end sellisena nagu nad on, kõigi oma tugevate ja nõrkade külgedega, ja siis tuleb õnn iseenesest. „Neil inimestel, kes ennast armastavad, on rohkem võimalusi õnne leida, olgu see siis vastuarmastus, uus korter, küllakutse või mida iganes,” arvab stressisituatsioonide ekspert Robert Holden Oxfordist.

Õnnelikel inimestel on hulgaliselt sõbralikke sidemeid
„See, kes mõtleb ainult endale, on määratud haiglasele üksindusele,” väidab uurija Larry Shvervita, kes tegeleb terviseprobleemidega. Enne olgu sada sõpra, kui sada krooni – seda tarka vanasõna teavad hästi ja sellest ka juhinduvad õnnelikud inimesed ning pühendavad üsna palju aega ja energiat ühiskondlikele kontaktidele. Nende strateegia on selline: võta vastu see õnn, mille sulle annavad teised.

Õnnelikud inimesed on aktiivsed
„Otsuste vastuvõtmine ja käiseid üles käärides tegutsema asumine – see muudabki inimese õnnelikuks,” teeb järelduse psühholoog dr Michaly Cirksuen. Tema uurimuses osalejatele esitati regulaarselt küsimusi selle-kohta, mida nad nimetatud järeldusest arvavad. Ja saadi hämmastav tulemus: vaba aeg on paljudele stressi allikaks, kutsudes esile rahulolematust ja igavust. Samal ajal aga ühe või teise probleemi edukas lahendamine tekitab uhkuse ja enesekindluse tunde.

Õnnelikud inimesed ei lase juhust käest
„Homme mul veab, aga tänase päeva võin ka niisama ära kannatada.” See, kes nii mõtleb, laseb õige aja käest. Sest just igapäevase elu väikesed rõõmud teevadki meid õnnelikuks. Äsja keedetud kohvi meeldiv aroom, hea film, kohtumine vana sõbraga ja palju muud taolist annavad õnnelikele inimestele põhjust rõõmu tunda.

Õnnelikud inimesed on võimelised ennastunustavalt tegutsema
Selles suhtes on meile eeskujuks lapsed. Oma mängudes sukelduvad nad sügavaima vabanemise seisundisse, väljendades suurepäraselt võimet ennastunustavalt tegutseda, mis omakorda kutsub neis esile siirast rõõmu ja tekitab õnnetunde. Samasuguse seisundi võivad saavutada ka täiskasvanud, kui nad näiteks tormavad, pea ees, mõnd probleemi lahendama, teevad sporti, joogaharjutusi või muud taolist.

Dopamiinihormoon – õnne võti
Armumine või eufooria seisund ehk ülisuur õnnetunne tekib meie ajus. Selle tekitajaks on organismis eksisteeriv aine dopamiin. See eraldub alati taolistel juhtudel, kui peas kooruvad positiivsed mõtted, näiteks: „Kui vahvasti ma selle ära tegin” või „Siin tunnen end erakordselt hästi.”

6 kuldreeglit, mis võimaldavad elada õnnelikku elu

Õnn on hästi organiseeritud elu
Ja nii ongi. Õnn ei ole teadus, aga õnne on võimalik esile kutsuda ja ligi tõmmata, kui elu on hästi organiseeritud. Tähtis on olla aktiivne, energiline ja omada soovi õnnelik olla ning leida oodatud hingerahu. Need tunded ei tule üleöö, neid peab välja teenima!

Ära unusta, et sinu lähedastel on õigus teistsugusele arvamusele kui sinul
Me unustame sageli, et need inimesed, kes meie elu jagavad, ei pea meiega kõiges ühel meelel olema ja uskuma sama, mis meie. Sama kehtib ka meie endi kohta. Me ei pea olema alati nõus oma lähedastega. See on hea, et me võime vahetada erinevaid arvamusi. Inimesed kardavad tihti tundmatut ja see paneb neid tundma, et ainult nendel on õigus. Õpi teisi kuulama ja sa leiad hingerahu, sest siis õpivad ka su lähedased sind kuulama ja sind paremini mõistma.

Õpi elama iseendale ja mitte teistele
Sinu õnn ei sõltu teistest. Ilmselt oled sa seda mõttetera juba kuulnud. Õnn on isiklik ja sõltub ainult sinust, mitte teistest inimestest. Kui tihti laseme me oma tuju ja meeleseisundit mõjutada teistest inimestest, nende probleemidest ja hingeseisundist? Kui sa tahad olla õnnelik, siis ela oma tahtmiste ja tujude järgi.

Õpi olema üksi
Oskus olla üksi ja rahulikult mõelda näitab inimese küpsust. Täiskasvanud inimene ei karda üksindust ja talle ei valmista probleemi olla üksi. Ta ei ürita täita üksindust, olles pidevalt kellegi seltsis. Õnn tuleb siis, kui sa oled üksi, et sa mõistaksid iseennast paremini ja õpiksid end armastama.

Ole iseenda parim sõber
Kui sa tahad olla õnnelik, siis hakka iseennast kõigepealt väärtustama ja õpi end kuulama. Mitte keegi ei tunne sind paremini kui sina ise. Miks sa siis pöörad nii vähe tähelepanu omaenda mõtetele? Miks sa ei leia aega, et end kuulata ja end maha rahustada ning end väärtustada? Ära oota, et keegi teeks seda sinu asemel: tee seda ise, iseenda heaks.

Ole edukas ja viha kaob
Läbikukkumine toob tihti kaasa suure pettumuse ja rahulolematuse ning enesekindluse vähenemise. Tihti juhtub, et inimene süüdistab kõiki teisi oma elu pärast, tuues lagedale seiku ka kaugest minevikust. Õpi andestama ja elama rahus. Minevikus ketramine ei too midagi head ja teiste süüdistamine samuti mitte.

MAAJA

NB! Loe ka:
Kas usklikud inimesed on õnnelikumad?
Õnnelikuks üle viie kari
Õpi olema õnnelik