Oli aasta 1918 (lisatud ka Saksamaa kaart pärast Versailles’ rahulepingut)

JAANUAR
4. Nõukogude valitsus tunnustab Soome iseseisvust.
6. Saksamaa tunnustab Soome iseseisvust.
15. USA armees korraldatakse intelligentsustest 1,7 miljonile nekrutile. Selgus järgmist: 50 protsendil kutsealustest oli intelligents alla keskmise, 13 protsendil oli taibukust üle keskmise ja andekaid oli ainult 4,5 protsenti.
18. Petrogradis on Ülevenemaalise Asutava Kogu avaistung.
18.–19. Tallinnas peetav eesti töörahva põllumajanduskongress toetab enamlaste jäika joont.
20.–26. Tallinnas toimub Eesti sõjameeste II kongress. Toetatakse iseseisva Eesti riigi loomist Eesti töövabariigina.
22. Eesti Töörahva Koolivalitsuse määrusega jäetakse usuõpetus kõigi eesti koolide õppekavadest välja.
22. Ukraina kuulutab välja rahvavabariigi.
27. Eesti Asutava Kogu valimiste ettevalmistamiseks toimuvad üle Eesti rahvuslaste korraldatud kõnekoosolekud, kus soovitatakse iseseisvus välja kuulutada.
27. Bolševike riigipöördekatse Soomes.
28. Helsingis haaravad võimu soome sotsiaaldemokraadid. Seaduslik valitsus põgeneb Vaasasse. Algab kodusõda.
31. Eesti Maanõukogu vanematekogu määrab välisdelegatsiooni lõpliku koosseisu ja saadikute paiknemiskohad.
31. Petrogradis kuulutab III ülevenemaaline nõukogude kongress Venemaa Vene Sotsialistlikuks Föderatiivseks Nõukogude Vabariigiks (Vene SFNV).

VEEBRUAR
1. Venemaal alustab Lev Trotski töölis- ja talupoegkonnast pärit vabatahtlikest Punaarmee formeerimist.
1. Esimene Nõukogude valitsus annab välja seaduse, millega Juliuse kalender vahetatakse peaaegu terves Euroopas kasutatava Gregoriuse kalendri vastu. Järgmise päeva kuupäevaks saab 13. veebruar.
3.–4. Eestis on Asutava Kogu valimised.

5. Nõukogude valitsus lahutab kiriku riigist.
8. Enamlased tungivad Kiievisse, sundides ukraina rahvuslasi põgenema Saksamaale abi järele.
9. Eestis kuulutavad kommunistid välja piiramisseisukorra.
9. Brest-Litovskis sõlmivad Keskriigid Ukraina rahvavabariigiga separaatlepingu. Järgmisel päeval hõivavad kommunistid Kiievi ja Keskraada põgeneb Žitomõri. Saksa ja Austria väed tungivad Ukrainasse.
10. Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu tühistab Venemaa eelmiste valitsuste võlad.
10. Lev Trotski katkestab Brest-Litovskis Saksamaaga peetavad rahuläbirääkimised.
10. Stockholmis annavad Eesti-ja Liivimaa rüütelkonna esindajad Vene SFNV saadikule Vatslav Vorovskile üle Eesti- ja Liivimaa Venemaast lahkulöömise deklaratsiooni.
14. (vana kalendri järgi 1.) Eestis hakkab kehtima uus kalender: 1. veebruar loetakse 14. veebruariks.
16. Leedu kuulutab välja iseseisvuse.
18. Eesti Maanõukogu vanematekogu võtab vastu iseseisvusmanifesti projekti.
18. Eesti Maavalitsuse esimees Konstantin Päts ja Eesti diviisi ülem alampolkovnik Johan Laidoner otsustavad, et eesti rahvusväeosad jäävad Vene-Saksa sõjas erapooletuks.
18. Saksa väed alustavad idarindel pealetungi.
19. Tallinnas Haritlaste Klubis toimuval Eesti poliitikute nõupidamisel moodustatakse Eestimaa Päästmise Komitee koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
19. Nõukogude valitsus aktsepteerib Brest-Litovski rahulepingu tingimusi.
20. Sakslased alustavad Eesti saartelt dessanti mandrile.
20. Punaarmee vallutab Kiievi. Saksa ja Austria väed toetavad Ukraina Rahvavabariiki ja peksavad Punaarmee Ukrainast välja.
22. Saksa väed hõivavad Valga.
23. Maanõukogu liige advokaat Hugo Kuusner loeb Pärnu teatri „Endla” rõdult teatrihoone ees seisvale rahvale ette „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele”.
23. Hilisõhtul otsustavad VSDT(b)P Eestimaa Komitee ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee evakueeruda Nõukogude Venemaale.
24. Tallinnas kuulutatakse välja iseseisev Eesti Vabariik.
24. Sakslased marsivad ennelõunal Tartusse ja kell 7 õhtul Jõgeva alevisse.
25. Saksa väed jõuavad Pärnusse, Viljandisse ja Tallinna.
25. Balti laevastiku jääretk Helsingisse.
25. Eesti välisdelegatsiooni esindajaks Nõukogude Vene valitsuse juures määratakse Juljus Seljamaa.
25. Londonis ja Lõuna-Inglismaal seatakse sisse liha- ja leivatalongid.

MÄRTS
1. Saksa väed vallutavad Kiievi.
3. Brest-Litovskis sõlmisid Venemaa ning Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria esindajad Valgevenes rahu. Venemaa kaotas selle järgi Baltikumi ja Poola ning seeläbi ka märkimisväärse osa oma tööstusest ja raudteedest. Ametlikuks piiriks määrati 18. veebruari joon (enne sakslaste maabumist Mandri-Eestis), kuid tegelikkuses jäi sakslastele kogu Eesti. Ka Türgi sai natuke maad juurde – tänapäeva Gruusia-Türgi piiri lähistel.
5. Saksa väed peatuvad Narvast ida pool. Eesti on okupeeritud.
5. Soomes Ahvenamaal maabuvad esimesed Saksa sõjaväeüksused.
6. Murmanski lähistel maabub ligi 600 Briti sõdurit.
7. Vaasasse põgenenud Soome valitsus sõlmib keiserliku Saksamaaga kokkuleppe, mille alusel Saksamaa hakkab Soome valgetele abi andma.
8. Eesti Ajutine Valitsus peab illegaalset koosolekut. Kogunetakse veel 9., 11. ja 12. märtsil.
11. Vene SFNV valitsus kolib sakslaste pealetungi kartuses Petrogradist Moskvasse. Moskvast saab Venemaa uus pealinn.
13. Eesti välisdelegatsiooni liikmed Ants Piip, Kaarel Robert Pusta, Eduard Virgo, Karl Menning ja Mihkel Martna saabuvad Stockholmi, kus on ees juba Jaan Tõnisson.
20. Eesti diviis, mis Eesti Vabariigi väljakuulutamisel nimetati Eesti sõjaväeks, saadetakse kindral Adolf von Seckendorffi korraldusel laiali.
21. Läänerindel algab sakslaste kevadine pealetung – teine Somme’i lahing. Ettevalmistavat tuld andsid ligi 6000 suurtükki ja 3500 miinipildujat. Rünnak tabas brittte ootamatult ja esimesel päeval võtsid sakslased üle 20 000 vangi. Lahingu lõpuks, 17. juuniks on Saksa väed liikunud tükk maad Pariisi suunas edasi.
23. Pärast seda, kui Leedu on lubanud säilitada tihedad sidemed Saksamaaga, tunnustab Saksa keiser Wilhelm II esimese riigina Leedu iseseisvust.
25. Valgevenes kuulutatakse välja rahvavabariik.

APRILL
3. Briti Palestiina armee ületab idast Jordani jõe ja tungib Palestiinasse.
3. Hankos maabub Saksa Läänemere diviis, mida juhib kindral Rüdiger von der Goltz.
6. Soome valged Carl Gustav Mannerheimi juhtimisel võtavad raske lahinguga Tampere oma valdusse.
8. Saksa kaugelaskekahur tulistab 128 km kauguselt Pariisi.
9. Toompeal on koos Eestimaa Maakogu (Landesversammlung). See pooldab ühehäälselt Venemaast lahkulöömist.
10. Riias on koos Liivimaa Maakogu (Landesversammlung).
11.–14. Saksa üksused hõivavad Helsingi.
12. Riias on Baltimaade Maanõukogu (Landesrat) koosolek.
13. Helsingis hukatakse õigusteadlane ja poliitik Jüri Vilms (s. 13.03.1889).
14. Naueni raadiojaam Saksamaal Potsdamis on suuteline raadiosideks ümber kogu maakera.
16. Baltimaade Maanõukogu delegatsioon alustab Riiast teekonda Berliini, et anda Saksa keisrile üle palve ühendada Baltimaad ja Preisimaa personaalunioonina hertsogiriigiks.
17. Eesti välisdelegatsioon läkitab Kopenhaagenist Saksa riigikantslerile Hertlingile telegrammi, milles protestitakse Baltimaade Maanõukogu otsuse vastu.

24. Vene SFNV täievoliline esindaja Saksamaal Adolf Joffe esitab välisminister Richard von Kühlmannile noodi: Liivi- ja Eestimaa saatust ei tohi otsustada ilma kohalike rahvaste vaba tahteavalduseta ning Vene valitsusega sõlmitud lepinguid eirates.
26. Saksamaa ja Nõukogude Venemaa sõlmivad diplomaatilised suhted.
26. Soome Sotsialistliku Töölisvabariigi valitsus lahkub Viiburist ja siirdub Nõukogude laeval Petrogradi. Viiburi punased kaitsjad lõpetavad vastupanu kolme päeva pärast.
29. Esimese maailmasõja vallandaja, Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapnud Serbia terrorist 23-aastane Gavrilo Princip sureb Theresienstadti vanglas tuberkuloosi.
30. Tehakse teatavaks Saksa okupatsioonivõimu määrus kohaliku haldusvõimu kohta kihelkondades ja valdades.
30. Nõukogude valitsus seab sisse üldise sõjaväekohustuse.

MAI
3. Briti välisminister Arthur James Balfour saadab Eesti välisdelegatsiooni liikmele Ants Piibule kirja, milles teatab, et London tunnustab Eesti Maanõukogu ajutiselt de facto – kuni rahukonverentsini, kus otsustatakse Eesti saatus kooskõlas rahva soovidega.
4. Soome punased lõpetavad Kotka kaitsmise. Soome kodusõda on lõppenud.
7. Rumeenia sõlmib Bukarestis Saksamaa ja Austria-Ungariga rahu ning saab õiguse liita endaga Bessaraabia. Venemaa keeldub seda otsust tunnustamast.
13. Prantsusmaa välisminister S. Pichon saadab Kaarel Robert Pustale kirja, milles teatab, et Prantsusmaa tunnustab ajutiselt, kuni rahukonverentsini de facto Eesti Maanõukogu.
16. Helsingis toimub valgete võiduparaad. Sellest võtab osa ka 18-aastane Urho Kaleva Kekkonen, hilisem Soome president. Ta on elus esimest korda Helsingis.
26. Armeenia ja Gruusia kuulutavad end Venemaast sõltumatuks.
2. Soome uue valitsuse moodustab Juho Kusti Paasikivi. Riigipeaks (riigihoidjaks) saab Pehr Evind Svinhufvud.
29. Itaalia välisminister S. Sonnino saadab Eduard Virgole kirja, milles teatab Eesti Maanõukogu ajutisest tunnustamisest rahukonverentsi kokkutulemiseni.

JUUNI
4. Püüdes kinnitada Leedu tihedaid sidemeid Saksamaaga, pakub Leedu Taryba (Maanõukogu) krooni Württembergi hertsogile, katoliiklasele Wilhelm von Urachile, kes saaks Leedu kuningaks Mindaugas II nime all. Saksamaa juhtkonnas on veel jõude, kes peavad seda väheseks.
13. Nõukogude Venemaa ja Ukraina sõlmivad vaherahu.
16. Konstantin Päts arreteeritakse ja saadetakse Valgevenesse interneeritute laagrisse. Eestlaste ja sakslaste suhted halvenevad veelgi.
17. Viinis on näljarahutused.
17.–18. Enamlased uputavad Novorossiiskis sakslaste eest suure osa Musta mere laevastikust.
22. Ivanhoe lähedal (Indiana) sõidab avarii tõttu peatunud tsirkuserongile otsa tühi rong. Üleväsimuse tõttu uimane vedurijuht ei märganud hoiatussignaale. Hukkus 68, vigastada sai 115 inimest.
26.–28. Kopenhaagenis otsustavad Skandinaavia maade välisministrid oma nõupidamisel, et Ida-Euroopa uute riikide tunnustamise suhtes peetakse edaspidi isekeskis enne nõu. Eestit ei erista nad teistest riiklikest moodustistest (nt. võimalikust Balti hertsogiriigist) veel millegagi.
28. Nõukogude valitsus riigistab tööstusettevõtted.

JUULI
2.–6. Tallinnas on Eestimaa rüütelkonna Maapäev. Keskseks kõneaineks on Eesti koloniseerimine saksa asunikega. Rüütelkonna peameheks valitakse taas Eduard von Dellingshausen.
9. Saksamaa välisminister Richard von Kühlmann astub tagasi. Tema asemele saab kontradmiral Paul von Hintze.
9. Nashville’s (Tennessee) pidi linnalähirong läbi laskma ekspressi, kuid jätkas sõitu peateel, kus põrkas kokku kohaliku rongiga. 101 ohvrit.
13.–15. Moskvas toimub eesti kommunistide konverents, kiidetakse heaks Eesti Töörahva Kommuuni loomise mõte.
14. Suurbritannias seatakse sisse toidukaardid.
17. Jekaterinburgis (hiljem Sverdlovsk) hukatakse öösel Nikolai II (s. 18.05.1868) koos perekonnaga. 11 hukkamise täideviijast on 6 Läti kütid.

Ja veel…
Neljanda sõja-aasta lõpuks on Saksamaal sõjavangis 3,5 miljonit briti, prantsuse ja ameerika sõdurit.

 

AUGUST
1. Baltimaad ühendatakse üheks Saksa haldusüksuseks. Kahe tulevase Balti hertsogiriigi haldusülemaks nimetatakse erumaanõunik von Gossler.
8. Punaarmee Lev Trotski juhtimisel vallutab Kaasani valgetelt tagasi.
17. Türgi vallutab Armeenia ja liigub edasi Kaukasuse poole.
27. Berliinis kirjutab Vene SFNV alla Bresti rahulepingu lisaprotokollile.
30. Moskvas teeb esseer Fanny Kaplan Vladimir Leninile atentaadi.

SEPTEMBER
6. Tallinna saabub 12 Saksamaa Liidunõukogu liiget, et täpsustada Baltimaade Saksamaaga liitumise üksikasju.
8.–23. Ufas on Ülevenemaalise Asutava Kogu Liikmete Komitee algatatud riiklik nõupidamine.
11. Saksa keisri Wilhelm II viimane avalik kõne. Ta kutsub Essenis Krupi tehase töölisi üles vastu pidama.
12. Tallinna suuremates tööstusettevõtetes toimuvad streigid.
14. Austria-Ungari pakub Entente’ riikidele rahuläbirääkimisi.
15. Saksa okupatsioonivõim kehtestab Baltimaades Saksa markvääringu.
18. Briti väed vallutavad Palestiinas Haifa, Akka ja Naatsareti.
22. Saksa keiser Wilhelm II kuulutab Eesti- ja Liivimaa iseseisvaks. Suveräänse võimu kandjaks saab Landesrat.
25. Bulgaaria pakub Entente’ riikidele rahuläbirääkimisi.
25. Nõukogude valitsus võtab kasutusele detsimaaalsüsteemi.
26. Pariisis moodustab Tomaš Garrigue Masaryk Tšehhoslovakkia Ajutise Valitsuse.
30. Saksamaal kuulutab keiser välja parlamentaarse riigikorra. Kantsler von Hertling astub tagasi.
30. Bulgaaria sõlmib Entente’iga vaherahu.

OKTOOBER
3. Saksamaa kantsleriks saab Badeni prints Max. Ta pakub lääneriikidele Wilsoni 14 punkti põhjal vaherahu.
4. Saksamaal moodustatakse valitsus, kes on vastutav Riigipäeva ees.
6. Saksamaa riigikantsler Badeni prints Max lubab Riigipäeval, et moodustab Poolas ja Baltimaades laiapõhjalise rahvaesinduse ning asendab sõjaväevalitsuse tsiviilvalitsusega.
12. Keskriigid nõustuvad USA presidendi pakutud tingimustega, mh. sellega, et nende väed peavad enne vaherahu sõlmimist oma territooriumile tagasi tõmbuma.
12. Hispaanias Selerras põrkavad pöörmeseadja süü tõttu kokku kaks reisirongi. 67 hukkunut, 25 vigastatut.
14. USA president Thomas Woodrow Wilson nõuab Saksamaalt rahuläbirääkimiste eeltingimusena demokraatliku valitsuse moodustamist.
16. Tallinna ettevõtetes on tööseisak. Inimesed on kogunenud Uuele turule mälestama 1905. aasta veretöö ohvreid.
28. Prahas kuulutavad tšehhid välja iseseisvuse.
29. Zagrebis teatavad sloveenid ja horvaadid, et löövad Austria-Ungarist lahku.
29. Saksamaal Wilhelmshavenis puhkeb madruste mäss.
30. Slovakid kuulutavad välja iseseisvuse ja ühinemise tšehhidega.
31. Austria-Ungaris vallandub revolutsioon, mis teeb lõpu Habsburgide valitsemisele.
31 Saksa sotsiaaldemokraatlik ajaleht „Vorwärts“ nõuab keiser Wilhelm II troonist loobumist.

NOVEMBER
1. Rootsis Norrköppingi lähedal rikub tugev vihmasadu mulde, mille tagajärjel Malmö-Stockholmi rongi kümnest vagunist seitse jooksevad rööbastelt välja ja süttivad põlema. Mitteametlikel andmetel hukkus 300 inimest.
1. New Yorgis sõidab kogenematu rongijuht liiga suure kiirusega kurvi, mille tagajärjel rong paiskub rööbastelt välja. 97 ohvrit.
2. Leedu Taryba ütleb suvel poolsunniviisil omandatud monarhiast lahti.
3. Viinis sõlmib Austria-Ungari Entente’ riikidega relvarahu.
3. Kielis puhkeb Saksa sõjalaevastiku madruste ülestõus – Saksamaal on alanud revolutsioon.
3. Poola kuulutab välja iseseisvuse.
5. Leedu peaministriks saab Augustinas Voldemaras.
6. Budapesti lähedal sõidab rattatelje purunemise tõttu rööbastelt välja sõjaväe ešelon. 60, hukkunut, 180 vigastatut.
8. Rumeenia kuulutab Saksamaale sõja.
8.–11. Tallinna vabrikutes seiskavad töölised suurenevate toitlusraskuste ja majandusliku surutise tõttu töö. Tööseisak laieneb üldstreigiks.

9. Saksa keiser Wilhelm II ja riigikantsler, Badeni prints Max astuvad tagasi. Saksamaa kuulutatakse vabariigiks. Kantsleriks saab sotsiaaldemokraat Friedrich Ebert. Wilhelm II põgeneb Hollandisse.
11. Tallinnas alustab tööd Eesti Ajutine Valitsus.
11. Saksamaa delegatsioon kirjutab Prantsusmaal Compiegne’i metsas marssal Fochi salongvagunis alla vaherahule, mis jõustub samal hommikul kell 11. Fanfarist puhub vaguni juures lahingutegevuse lõpetamise signaali, mis antakse edasi kogu Saksa-Prantsuse rindel. Esimene maailmasõda on lõppenud.
11. Austria-Ungari keiser Karl I loobub troonist.
12.–15. nov. Tallinna tööstusettevõtetes toimuvad tööliste saadikute nõukogu valimised. Kommunistid valmistuvad Saksa vägede lahkumisel võimu haarama.
13. Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee tühistab Bresti rahulepingu ja teised selle järel Saksamaaga sõlmitud lepingud. Venemaa valmistub alustama Saksamaa vastu sõjategevust, et saada tagasi impeeriumi kaotatud alad.
14. Prahas kuulutatakse välja Tšehhoslovakkia Vabariik, selle presidendiks saab Tomaš Masaryk.
14. Poola riigipeaks saab diktaatorlike volitustega Jozef Pilsudski.
16. Eesti Ajutine Valitsus otsustab formeerida Eesti rahvaväe (25 000 meest) ja kuulutab välja 21–35-aastaste meeste vabatahtliku mobilisatsiooni. Punaarmee on koondunud Eesti piirile.
16. Ungaris kuulutatakse välja iseseisev vabariik.
18. Riias kuulutatakse välja iseseisev Läti Vabariik. Esimeseks valitsusjuhiks saab Põllumeeste Liidu liider Karlis Ulmanis.
19. Riias kirjutavad Eesti Ajutise Valitsuse esindajad ja Saksamaa Baltimaade ülemkomissar August Winnig alla nn. üleandmise lepingule. Sellega annab Saksamaa kogu Eesti territooriumil võimu lõplikult eestlastele.
19. Tallinnas annab Eesti Ajutine Valitsus viis ajutist administratiivseadust.
21. Eesti Ajutine Valitsus alustab ühediviisilise sõjaväe moodustamist. Riigikaitse rajamist juhivad eelmisel päeval Saksa vangilaagrist Tallinna saabunud Konstantin Päts, peastaabi ülem kindralmajor Andres Larka ja diviisiülem kindralmajor Aleksander Tõnisson.
21. Eesti põllutöö- ja toitlusministri antud määruse järgi tohib Eestis lihaga vabalt kaubelda, kuid liha ja kala väljavedu on keelatud. Vorsti lubatakse teha ainult hobuselihast. Keelustatakse ka muude kaupade eksport ja import valitsuse eriloata.
22. Nõukogude Venemaa sõjavägi ründab Narvat, kuid seal viibivad Saksa väed tõrjuvad rünnaku tagasi.
23. Eesti Ajutine Valitsus lähetab Jaan Tõnissoni ja Jaan Poska Soome. Esimese ülesanne on hankida relvi ja teise ülesanne taotleda välislaenu.
24. Eestis Vabariigis lastakse välja esimesed postmargid.
26. Punaarmee vallutab Pihkva.
26. Eesti eridelegatsioon lähetatakse Stockholmi sõjalist abi hankima.

27. Maanõukogu kinnitab Eesti Ajutise Valitsuse lõpliku koosseisu.
27. Peaminister Päts annab nõusoleku sõjaväeteenistuskõlblike saksa vabatahtlike mobilisatsiooniks. Jaanuaris 1919 formeeritakse Balti pataljon, mis saadetakse kohe Narva rindele. Pataljoni juhib polkovnik Constantin von Weiss.
27. Soomes astub Juho Kusti Paasikivi valitsus tagasi. Uue, Entente’ suunalise valitsuse moodustab Lauri Ingman.
28. Punaarmee vallutab Narva. Algab Vabadussõda.
28. Eesti Ajutine Valitsus kehtestab riigis käibel olevatele erinevatele rahaühikutele kindlad kursid.
28. Eesti Ajutine Valitsus kinnitab saksa rahvusasjade ministriks advokaat Hermann Kochi.
29. Narvas kuulutatakse välja Eesti Töörahva Kommuun.
29. Eesti Ajutine Valitsus kuulutab välja sõjaseisukorra ja 21- kuni 24-aastaste meeste sundmobilisatsiooni ning keelustab kommunistliku partei.
30. Eesti Ajutine Valitsus võtab vastu otsuse kehtestada Eesti vääringuks Eesti mark. Eesti mark jaguneb 100 penniks ja võrdub Saksa idamargaga.

Ja veel…
Saksamaa kaotab esimeses maailmasõjas 52 tsepeliini, 1914–1918 uputavad Saksa allveelaevad ja miinid laevu kogumahuga 18,7 miljonit brt.

DETSEMBER
1. Belgradis kuulutatakse välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Selle valitsejaks saab regendina Serbia kuninga Petar I poeg Aleksandar.
1. Island saab autonoomia. Säilib personaalunioon Taaniga, Taani otsustada jäävad välispoliitilised ja kaitseküsimused.
1. Eesti Ajutise Valitsuse esindajad Peeter Põld ja Heinrich Luht võtavad Tartu ülikooli Saksa okupatsioonivõimudelt üle.
2. Eesti välisminister Jaan Poska saab Londonist telegrammi, milles liitlasriigid teatavad oma valmisolekust osutada Eestile abi piiride kaitsmisel ja elanikkonna varustamisel toiduainetega. Eesti valitsus olgu „püsiv ja kindel ning seisku demokraatlikul alusel võitluses enamluse ja korralagedusega“.
6. Eesti valitsuse ja enamlaste-vastase Vene Põhjakorpuse vahel sõlmitud kokkuleppe alusel allutatakse see 3500-meheline väeosa Eesti sõjaväe ülemjuhatusele.
6. Briti väeosad vallutavad Kölni ja Bonni.
7. Prantsusmaal põrkab Lothiers’i jaamast väljuv reisirong kokku teise rongiga. 68/151.
9. Prantsuse väed vallutavad Mainzi. Reini jõe vasak kallas vabastatakse saksa vägedest.
12. Tallinnas heisatakse esimest korda Pika Hermanni torni Eesti rahvuslipp.
12. Soome riigihoidjaks saab Pehr Evind Svinhufvudi asemele Carl Gustav Mannerheim. 14. dets. loobub prints Friedrich Kari Soome kroonist.
12. Tallinna saabub Briti laevastikukoondis admiral Alexander-Sinclairi juhtimisel.
13. Eestis elavad sakslased asutavad Saksa Partei Eestimaal (Deutsche Partei in Estland).
14. Ajutine Valitsus kuulutab Eestis seaduslikuks maksevahendiks ka Soome marga. Eesti on saanud Soomelt 10 mln. marga suuruse laenu.
14. Suurbritannias on Alamkoja valimised. Esimest korda saavad valida naised – alates 30. eluaastast. Uue valitsuse moodustab taas David Lloyd George.
16. Eesti merejõudude juhatajaks nimetatakse Johan Pitka.
17. Tallinnas korraldavad enamlased tänavarahutusi.
17. Stockholmis asuv välisdelegatsiooni liige Ferdinand Kull saab peaminister Konstantin Pätsilt telegrammi palgata otsekohe kuni 1000 vabatahtlikku.
17. Eesti välisminister Jaan Poska sõidab Eesti välissaatkonna juhatajana Londoni ja sealt edasi Pariisi, et hankida Pariisi rahukonverentsil Eestile relvi, varustust ja toiduaineid ning ka diplomaatilist tunnustust.
20. Eesti valitsus lähetab välisministri kohusetäitja Otto Strandmani koos Sõjaministeeriumi esindajaga Stockholmi pidama läbirääkimisi vabatahtlike saatmise üle.
20. Soomes asutatakse Eesti Abistamise Peatoimkond.
23. Tallinnast väljuvad öösel Kunda lahte meredessandile laevad Lembit, Laene ja Lood merejõudude juhataja Johan Pitka juhtimisel. See on Vabadussõjas esimene Eesti laevastiku dessant.
26. Prangli saare lähedal vangistavad Briti sõjalaevad Nõukogude Vene hävitaja Spartaki ja järgmisel päeval Avtroili.
26. Eesti esindajad Jaan Tõnisson ja Ants Piip ning Läti välisminister Zigfrlds ‘Meierovics esitavad Euroopasse saabunud USA presidendile Thomas Woodrow Wilsonile memorandumi Eesti ja Läti olukorrast ja taotlustest.
27. Tallinnas on Eesti Maanõukogu kriisikoosolek.
27. Eesti esindajad kohtuvad Stockholmis Rootsi välisministriga.
27. Poseni linn läheb Poola kätte.
31. Gripilaine on alates septembrist nõudnud Saksamaal 196 000 inimelu. USA-s on samal ajavahemikul grippi surnud pool miljonit inimest.

Ja veel…
Sõdivad riigid kaotavad aastatel 1914–1918 sõdureid
Saksamaa 1,8 milj.
Venemaa 1,7 milj.
Prantsusmaa 1,3 milj.
Austria 1,2 milj.
Inglismaa 1,0 milj.

USA Columbia ülikooli arvestuste järgi läks iga sõjapäev sõdivatele riikidele maksma 164,5 miljonit dollarit.

Huvitav teada!
Esimese maailmasõja ajal kulutas ainuüksi Saksamaa mürskude, torpeedode, pommide, miinide ja granaatide valmistamiseks kuni 10 miljonit tonni metalli aastas. Selles sõjas tulistas Saksamaa välja 272 milj. mürsku, Venemaa 50 milj., Inglismaa 170 milj., ja Prantsusmaa 200 milj. Mürske kokku ei hoitud: inglased kulutasid 4-päevase võitluse jooksul Arrase juures 1917. aastal 10 miljonit mürsku, miljon mürsku tulistasid ameeriklased välja võitluses Saint Micheli juures kõigest nelja tunni jooksul ja Verduni kindluse all paisati rauatolmuks üle 3 miljoni tonni mürske!

Tunnuspildil: 11. novembril 1918 kirjutab Saksamaa delegatsioon Prantsusmaal Compiegne’i metsas marssal Fochi salongvagunis alla vaherahule, mis jõustub samal hommikul kell 11. Esimene maailmasõda on lõppenud.

©Peter Hagen

NB! Loe ka:
Kurnav positsioonisõda Verduni all
1918.–1920. aasta gripiepideemia