Oli aasta 1905

10 minutit lugemist

JAANUAR
1. Belglane Henri Oedekoven asutab maailma esimese taimetoitlaste ühingu. Põhikirja 45 paragrahvis on ühingu tegevuskava ja eesmärgid kenasti kirjas. Nimetatud ühing ühendas kõiksugu anarhiste, maailmaparandajaid ja nudiste.
2. Kindral Anatoli Stössel annab Port Arturi jaapanlastele üle. Üleandmine kestab 4. jaanuarini. 45 000 kindluse kaitsjast hukkus 7700, 15 000 sai haavata. Jaapanlased saavad oma valdusesse tähelepanuväärsel hulgal sõjatehnikat: kahureid, mürske, hobuseid, lahingulaevu, kahur- ja torpeedopaate. Stössel mõistetakse hiljem Venemaal kapituleerumise eest surma, kuid surmanuhtlus asendatakse 10-aastase vanglakaristusega.
22. (vana kalendri järgi pühapäeval 9. jaanuaril) Preester Georgi Gapon (tsaari ohranka nuhk) viib rahvahulga (umbes 140 000 inimest) Talvepalee ette meelt avaldama. Lossi ette jõuab umbes 30 000 inimest, kes tahavad anda tsaarile üle palvekirja sotsiaalsete ja poliitiliste nõudmistega. Kirjas on esimesel kohal rahvaesinduse Asutava Kogu loomine, teisel kohal agraarreformid, edasi tsensuuri kaotamine ja tolerantsus religiooniküsimustes. Valitsus reageerib esialgu äraootavalt, ei tee aga midagi, et rahvahulka maha rahustada. Kui siis juhuslikult üks lask kõlab, hakatakse demonstrante tulistama. Talvepalee ees kaotas oma elu umbes 1000 inimest, ligi 5000 sai haavata. See päev on ajalukku läinud „verise pühapäevana“. Tööliste usaldus tsaari vastu haihtus täielikult. Kogu maad haaras meeleavalduste, streikide ja atentaatide laine. Kuidas ka tsaarivalitsus ei püüdnud 23. jaanuaril avaldatud manifestis toimunut õigustada, oli selge, et tegemist oli tsaarivalitsuse provokatsiooniga, sest ilma väravaid avamata poleks rahvamass Talvepalee esisele väljakule pääsenud. Pealegi olid relvastatud sõdurid juba palee ees ootevalmis. Tsaarivalitsus püüdis selle veresaunaga rahvast hirmutada ja igasugust reformimeelsust juba eos lämmatada, kuid saavutas hoopis vastupidise efekti, mis kulmineerus tsaar Nikolai II (Nikolai Verise) kukutamisega 1917. aastal.
24. Tsaari ukaasiga seatakse Peterburis sisse sõjaväeline diktatuur.
27. Vene kirjanikud ja õpetlased nõuavad demonstratsioonil Maksim Gorki vabastamist.
27. Pea kõigis Venemaa suuremates linnades toimuvad massilised streigid, ajalehed ei ilmu. Leiavad aset demonstrantide kokkupõrked politseinike ning sõjaväelastega.

VEEBRUAR
1. Tsaar Nikolai II võtab vastu Peterburi tööliste esindajad. Tsaar ütles, et ta andestab töölistele nende üleastumise (loe: meeleavalduse) ja lubas omalt poolt teha kõik, et edaspidi tööliste olukorda parandada.
12. Vene aadlikekogu palub tsaari säilitada monarhiat ja kaasata aadlit vajalike reformide teostamisele.
12. Nikolai II annab korralduse uurida tööliste tegelikku olukorda.
17. Kremlis mõrvatakse Moskva kuberner Nikolai II onu suurvürst Sergei.
24. Vene põllumajandusminister Aleksei Jermolov soovitab oma tsaarile saadetud märgukirjas võtta vastu konstitutsioon.
25. Komisjon leiab, et Vene admiral S. Rošestvenski on süüdi Doggerbanki vahejuhtumis, kui Vene sõjalaevad tulistasid Inglise kalapaate, pidades neid Jaapani torpeedokaatriteks. Venemaalt nõutakse kahjutasu.
27. Maksim Gorki lastakse kautsjoni vastu vabaks. Tema elukohaks määratakse Riia.

MÄRTS
4. Kogu Vene impeeriumis puhkevad talurahva raahutused.
10. Mukdeni (praegune Penjang) linna juures toimunud lahingus said venelased jaapanlastelt hävitavalt lüüa. Kaotused mõlemal poolel on suured. Jaapanlased kaotavad umbes 50 000 meest, venelased 92 000.
17. Suurbritannia viib sisse 8-tunnise tööpäeva söekaevuritele, kes on nooremad kui 18-aastased.
27. Paavst Pius X protesteerib kiriku riigist lahutamise vastu Prantsusmaal.
27. Saksa keiser Wilhelm II külastab Portugali pealinna Lissaboni.

APRILL
7. Peterburis toimunud ülevenemaaline kongress nõuab demokraatliku konstitutsiooni loomist.
11. Ametlik Vene Pressikonverents otsustab kaotada tsensuuri eratelegrammide kohta.
12. Vene sõjalaevade eskaader admiral Rošestvenski juhtimisel teeb sõidul Kaug-Itta peatuse Prantsuse territoriaalvetes (Kamray-Hongkohe lahes), et sütt peale võtta.
14. Zooloog ja filosoof Ernst Haeckel kutsub Berliini Sing-akadeemias üles võitlusele evolutsiooniteooria tunnustamise eest.
25. Transvaalis (Lõuna-Aafrika) võetakse vastu konstitutsioon, mis annab valmisõiguse ainult valgetele.
27. Belgias Lüttichis avatakse maailmanäitus.
27. Saksavaenulikud artiklid prantsuse ajalehtedes kutsuvad börsidel esile paanika.
29. Nn. tolerantsuseedikt annab Venemaal suurema tegevusvabaduse religioossetele sektidele.
30. Inglise kuningas Edward VII külastab Pariisi ja kohtub Prantsuse presidendi Émile Loubet’ ja välisminister Théophile Delcassé’ga.

MAI
2. Saksa keisripaar külastab Veneetsiat.
7. Šitomiris toimub suur juudipogromm.
9. Saksamaa tähistab Friedrich Schilleri sajandat surma-aastapäeva.
9. Saigoni lähedal ühinevad kaks Vene eskaadrit.
13. Tantsijatar Mata Hari esimene ülesastumine Pariisis saab suure menu osaliseks.
16. Norra Storting (parlament) otsustab 81 poolt- ja 36 vastuhäälega seada sisse otsene valimine.
27. Toimub kuulus Tsushima merelahing. Jaapani sõjalaevad admiral Heihachiro Togo juhtimisel hävitavad Korea väinas Vene eskaadri. Jaapani sõjalaevade suurem kiirus, parem relvastus ja madruste hea väljaõpe määravad lahingu tulemuse. Jaapanlased kaotavad ainult 116 madrust, venelased aga 5000. 6000 vene madrust langeb vangi. 38. Vene sõjalaevast uputatakse 20, kuus laeva annavad end vangi, mõned laevad aga püüavad murda läbi Vladivostokki või neutraalsete maade sadamatesse. Admiral Rošestvenski saab haavata ja langeb jaapanlaste kätte sõjavangi. Võiduga Tsushima merelahingus kindlustas Jaapan selles regioonis oma üleoleku merel ja saavutab 1905. aasta sõjas lõpliku võidu Venemaa üle. Vene madruste hulgas tekivad mässumeeleolud. Mitmes Vene sadamas ründavavad madrused laskemoonaladusid ja ajavad ohvitsere minema.

JUUNI
3. Keiser Wilhelm II soovitab tsaar Nikolai II-l Jaapaniga rahu sõlmida.
6. Prantsuse välisminister Théophile Delcassé peab Saksamaa nõudel, seoses oma suhtumisega Maroko küsimusse, tagasi astuma. Saksa kantsler vürst Bernhard Bülow ütles Prantsuse saadikule Pierre Bihourd’ile, et vastasel juhul puhkeb Prantsusmaa ja Saksamaa vahel sõda. See oli üks Berliini valitsuse väheseid diplomaatilisi edusamme. Berliinil õnnestus vaidlustada Inglismaa ja Prantsusmaa ainuõigus Maroko probleemi lahendamisel.
7. Norra Stroting võtab vastu otsuse: „Liit rootslastega ühe kuninga valitsemise all on lõppenud“.
19. Paavst Pius X annab loa itaalia katoliiklastel osaleda avalikus elus.
25. Tänavalahingud Lodzis, 60 000 töölist barrikaadidel, 561 surnut, streigid Varssavis.
27. Ülestõus Vene ristlejal „Krahv Potjomkin“. Ülestõus sai alguse sellest, et üks ohvitser laskis karistuseks ühe madruse maha. Madrused tapsid seepeale ohvitserid, hõivasid laeva ja heiskasid Sevastoopoli reidil punase lipu. Seejärel võttis ristleja pardale sütt ja proviandi, sõitis teda hävitama saadetud sõjalaevade vahelt läbi ja suundus Odessasse. Mõni aeg hiljem on laev sunnitud uuesti ankru hiivama ja sõidab Konstanzasse (Rumeenia). Meeskonnale antakse poliitiline asüül.
28./29. Mitmes Vene sadamalinnas, eriti Odessas puhkevad kokkupõrked linnakodanike ja sõdurite vahel. Mässulised purustavad sadamarajatisi, relvaladusid ja laevu. On sadu surmasaanuid.

JUULI
2. Prantsusmaa võtab vastu seaduse, mis määrab kaevurite tööpäeva pikkuseks 9 tundi.
3. Prantsuse Rahvuskogu võttis 509 poolt- ja 44 vastuhäälega vastu otsuse kiriku riigist lahutamise kohta.
8. Soomuslaeva „Krahv Potjomkin“ meeskond annab end üle Rumeenia võimudele. Kuna Rumeenia valitsus tunnustab nende asüülitaotluse motiivi, antakse kogu meeskonnale poliitiline varjupaik. Venemaale ei anta ühetegi ülestõusnut välja.
20. Vene aadlikekogu (semstvo) avaldab riigiduuma projekti vastu protesti.
21. Mošeest väljuvale Türgi sultanile tehakse pommiatentaat.
21. San Diegos toimub USA kergeristlejal „Bennington“ (1710 t) katlaplahvatus. 195-liikmelisest meeskonnast saab surma 30, 80 haavata. Plahvatus muutis ristleja vanarauaks.
23. Venemaal Nizni Novgorodis pannakse toime massilisi rüüstamisi.
25. Wilhelm II ja Nikolai II kohtuvad Björkös. Saksa keiser teeb ettepaneku sõlmida nn. kontinentaalliiduleping, mis näeb ette, et juhul kui rünnatakse Venemaad või Saksamaad, läheb kumbki lepinguosaline teisele kõigi oma maa- ja merejõududega appi.
25. Saksa keiser ja Vene tsaar kirjutavad Björkö lepingule alla. Lepigu ratifitseerimine on suure küsimärgi all, sest kohal ei viibinud ühtegi vene ega saksa ministrit. Viimased hakkasid lepingut kritiseerima kohe pärast selle allakirjutamist.
30. Jaapanlased okupeerivad Sahhalini saare. Venelased kapituleeruvad.
31. Wilhelm II külastab Kopenhaagenit.

Ja veel…
* St. Louisis (Missouri) luuakse maailma esimene liikluspolitsei rühm.
* Jaapani kasvav mõju Vaikse ookeani regioonis teeb USA murelikuks, seepärast üritab Ameerika president Theodore Roosevelt sekkuda Vene-Jaapani konflikti.

AUGUST
1. Raudteelaste streik Venemaal halvab rongiliikluse. Streikijate vastu saadetakse sõjaväeosad.
8. Portsmouthis (New Hampshire) algab Vene-Jaapani rahuläbirääkimiste esimene istung. Jaapanit esindavad Komura ja Takahira, Venemaad rahandusminister Sergei Witte.
12. Suurbritannia ja Jaapan sõlmivad lepingu, mille järgi esimene tunnistab Jaapani õigust Koreale, Jaapan aga tunnistab Suurbritannia õigust Indiale. Peale selle lepitakse kokku mõlema poole huvide garantiides ja sõjalise abi andmise suhtes mõne kolmanda riigi kallaletungi korral.
13. 368 200 Norra kodanikku (80% hääleõiguslikest kodanikest) hääletab selle poolt, et Norra lööb Rootsist lahku.
13. Venemaal toimunud osavõturohketel demonstratsioonidel hukkub kokkupõrgetes sõjaväega palju inimesi.
15. Belgia senat võtab vastu otsuse pühapäevarahu kohta.
16. Saksa keiser Wilhelm II ja Inglise kuningas Edward VII kohtuvad Bad Ischlis.
19. Tsaar Nikolai II avaldab ukaasi konstitutsiooni vastuvõtmise kohta. Oma manifestis teatab tsaar riigiduuma loomisest.
22. Seoses üldstreigiga kehtestatakse Poolas sõjaseisukord.
25. Vene sõjakohus mõistab surma kaheksa madrust, kes osalesid juunis toimunud „korratustes“.
29. USA presidendi Theodore Roosevelti vahendamisel jõuavad Venemaa ja Jaapan rahulepingu tingimuste suhtes kokkuleppele.
30. Türgi lükkab tagasi suurriikide ettepaneku rahvusvahelise finantskontrolli sisseseadmise kohta Makedoonia küsimuse lahendamisel.

SEPTEMBER
2. Verised rahutused Bakuu naftaleiukohtades. Puhkevad tänavalahingud tatarlaste ja armeenalste vahel. Pannakse põlema naftapuurtorne. Rahutused puhkevad ka teistes linnades ja tööstusettevõtetes. Hukkub üle 1000 inimese. Lääne vaatlejad seletavad politsei tagasihoidlikku tegutsemist eelkõige sellega, et politsei ise ässitas tatarlased armeenlaste vastu üles.
4.–8. Inglismaal Hanleys toimub Trade Unioni kongress. 1,56 miljonit liiget esindab 458 delegaati. Nõutakse vabakaubandust ja 8-tunnist tööpäeva.
5. Venemaa ja Jaapan kirjutavad alla rahulepingule, mille põhjal Venemaa loovutab Mandžuuria Hiinale, Jaapanile jääb aga Port Artur, Korea protektoraat ja Sahhalini saare lõunaosa. Seega on Jaapan jõudnud „suurriikide perre“ ja asunud oma positsioonide laiendamisele.
8. Rahutused Makedoonias. Võitlus bulgaaria bandede ja Türgi vägede vahel.
11./12. Sasebos vajub laskemoonakeldris toimunud plahvatuse ja ühe torpeedo lõhkemise tagajärjel põhja Jaapani liinilaev „Mikasa“ (15 200 t). 935 meeskonnaliikmest hukkub 256, 343 saab haavata.
26. Vene semstvo ja linnavalitsus tunnistavad kavandatud riigiduuma projekti puudulikuks.
28. Media teadetel laskis prantsuse kuberner Kongos toime panna lausa uskumatuid vägivallaakte pärismaalaste kallal. On tapetud tuhandeid neegreid.

USAsse sissrändajate hulk suureneb
1905. aastal rändas Ameerikasse 1 026 499 inimest (1903. a. 812 870). Inimesed saabusid USAsse järgmistest riikidest:
Saksamaa        40 574
Austria            111 990
Itaalia            2 21 479
Inglismaa        64 709
Iirimaa            52 945

Ja veel…
* Keiserliku ediktiga tühistatakse Hiinas füüsiline karistus.
* Andaluusias on kohutav näljahäda. Talupojad hävitavad loomakarju. Sandarmeeria on võimetu.
* Punasel merel aktiviseerub piraatide tegevus. Itaalia valitsus esitab Türgile kaebuse.

OKTOOBER
6. Tänavalahingud ja streigid Moskvas.
14. Washingtoni saabuvad Peterburist ja Tokiost telegrammid, mis teatavad, et mõlema maa valitsejad on rahulepingule alla kirjutanud. Seega on Vene-Jaapani sõda ametlikult lõppenud.
16. Seoses rahulepingu allakirjutamisega avaldab Jaapani keiser oma manifesti.
29. Vene sõjavägi tulistab Tallinnas Uuele turule kogunenud tööliste meelavaldust, mille korraldamiseks oli kuberneri luba. Veretöös hukkus 94 inimest, haavata sai üle 100 inimese. Hilisemal uurimusel selgus, et Eestimaa kuberner Aleksei Lopuhhin oli andnud käsu sõjaväel „halastamatult relvi kasutada“. Rahva hulgas levis kuuldus, et veresauna korraldamise õhutajaiks olid saksa mõisnikud, ning see sai ajendiks maal mõisate rüüstamisele…

NOVEMBER
3. Nikolai II kirjutab alla dekreedile, millega antakse amnestia kõigile poliitvangidele.

DETSEMBER
3. Seoses mässuga kehtestatakse Kiievis sõjaseisukord.
3. Poolas tühistatakse sõjaseisukord.
4. Soome senat tühistab viimaste aastate venestamisseadused, esmajärjekorras aga seaduse, mis kuulutas Soomes vene keele riigikeeleks.
9. Prantsuse vasakpoolsed suruvad läbi seaduse kiriku riigist lahutamise kohta.
10. Järjekordsed Nobeli preemiad saavad: Robert Koch (meditsiin, Saksamaa), Philipp Lenard (füüsika, Saksamaa), Adolf Ritter von Baeyer (keemia, Saksamaa), Henryk Sienkiewicz (kirjandus, Poola). Rahupreemia saab Bertha von Stuttner (Austria).
16. Peterburi nõukogud saadetakse laiali. Juhid vahistatakse.
30. Viinis esietendub Franz Lehari operett „Lõbus lesk“. 35-aastane austria sõjaväekapelli juht saab oma operetiga uskumatu menu osaliseks. Ainuüksi aastani 1910 mängitakse „Lõbusat leske“ erinevatel lavadel ühtekokku 18 000 korda. Oma operettidega teeb ungari päritolu Franz Lehar Viini opereti tuntuks kogu maailmas.

Ja veel…
* Autode aastatoodang Prantsusmaal läheneb juba 1500-le. Kõige rohkem tootis autosid firma De Dion – 400, edasi Peugeot 350, Panhard 300, Georges Richard 150, De Dietrich 150 ja Mors 100.
* Ameeriklased Chapman ja Skinner toodavad esimese „kantava” tolmuimeja, ehkki see kaalub üle 40 kg.
* Ameerika esimene regulaarne autobussiliin avatakse New Yorgis.
* Suurbritannias tuleb müügile aspiriin.
* New Yorgi linnapolitsei hakkab patrullima mootorratastel.

Tunnuspildil: Verine pühapäev 3. jaanuaril 1905 Peterburis

©Peter Hagen

0

Your Cart