Naiste seksuaalse külmuse käänulised rajad

1 minutit lugemist

Veidi vähem kui pool sajandit tagasi tegi A. Kinsey mitme tuhande ameerika naise ankeetküsitluse abil kindlaks, et ligi 70 protsenti neist ei ole füüsilise läheduse ajal orgasmi saanud.

Poola seksuoloog Michalina Wislocka ma läbi analoogilise, kuigi mitte eriti ulatusliku küsitluse, et teha kindlaks frigiidsuse esinemisulatust naistel. Kõik need naised olid alla 30 aasta vanad, seega kuulusid nad sõjaaegsesse ja osaliselt sõjajärgsesse põlvkonda. Küsitlemine andis Kinsey omaga analoogilised tulemused. Ligi 70 protsenti naistest ei olnud suguakti ajal kunagi orgasmi saanud ja kunagi polnud ,,see asi” neil õnnestunud nõnda, nagu see nende arvates oleks pidanud olema. Paljud lihtsalt ei teadnudki, mida neil on oodata ja järelikult ei olnud see nende jaoks probleem.
Just sel ajal hakkas levima arvamus, et naine ,,peab seda saama” ja aja jooksul (sedamööda, kuidas levis seksuaalalane selgitustöö) tekkis hulk probleeme ja raskusi. Oleks surmapatt ette kirjutada, kuidas see kõik peab toimuma intiimsetel hetkedel, mis leiavad aset üldreeglina spontaanselt ja on seotud kähe inimese psüühiliste, emotsionaalsete ja närvielamustega. Sedalaadi dikteerimine võib tekitada ainult veel tugevama stressi. Lugejad, kes raamatuga on tutvunud, jõuavad järeldusele, et peab olema nõnda, nagu on kirjeldatud, ning esitavad endale küsimuse: miks siis sellisel juhul minul on teistmoodi?
Kõigi Poolas ilmunud sugueluküsimusi käsitlevate populaarteaduslike raamatute autorite esimeseks kardinaalseks veaks on olnud autoriteetne kinnitus, et teatud protsessid peavad toimuma nimelt nõnda ja mitte kuidagi teisiti. Selliste kinnituste tulemuseks oli uute seksuaalhäirete teke.
Teadliku Emaduse Ühingu konsultatsioonile tulid mehed kaebustega, et nende naised on frigiidsed, et nad ei saa orgasmi, et nad ise on astunud kontaktidesse teiste naistega ja siis on kõik olnud täiesti korras.
Mida niisuguses situatsioonis teha?

Edasi loe märtsi „Maajast”, ole tubli ja hoia kõva!

MAAJA