Nahafännide kummaline maailm

Nagu veenduda võime, on nahafännid rikkaliku fantaasia ja mängulise ellusuhtumisega rahvas. Nad tahavad oma suguelu muuta mitmekesisemaks ja vabameelsemaks, eemalduda kas või mõneks ajaks igapäevasest rutiinist ning sukelduvad seepärast omapärasesse fantaasiamaailma. Nahafänn on meisterlik rollivahetaja. Kui ta oma fantaasiaküllased ihukatted selga tõmbab, on argipäev tema jaoks vähemalt mingiks ajaks kadunud. Siis pole ta enam mingi harilik osake hallist massist, temast saab hoopis teine isiksus, kes esitleb end partnerile sootuks uuest ja üllatavast küljest.

Paljud nahafännid elavad teadlikku kaksikelu ja naudivad teadmist, et neil on võimalus tüütust argielust omal kombel põgeneda. 30aastane Müncheni arvutispetsialist kirjeldab seda nii: „Mul oleks väga raske toime tulla stressi ja rutiiniga, kui ma poleks leidnud enda jaoks selle tarvis konkreetset väljapääsu, mis on mu elu muutnud hoopis teiseks. Ma tutvusin naisega, kes on kirglik „nahakuninganna”. Olen temast niivõrd sisse võetud, et minu jaoks pole suuremat seksuaalset naudingut kui teenida teda seksiorjana. Mind erutab tohutult juba ainuüksi ettekujutus sellest, mis me üheskoos teeme või mismoodi ta mind oma pidudel teistele külalistele näitab. Mu töökaaslastel pole mu kaksikelust aimugi ja kui nemad vahel lõõbivad ja naistest räägivad, siis mõtlen ma küll, et oh, poisid, kui te vaid teaksite… Aga nemad teevad minu kulul nalja, kuna ma olen vallaline ega saa nende arvates naistega üldse hakkama. Neil pole aimugi, mis elu ma tegelikult elan. Terve nädala elan ma järjekordse ägeda orgia ootuses. Nädalalõpud on need hetked, mille nimel ma tõeliselt elan ja mis mulle korda lähevad. Seni polnud ma isegi sellest teadlik, aga mu jumaldatud käskijanna Silvia avas selle maailma minu ees. Ja sestpeale tunnen ma ennast seksuaalses mõttes lausa suurepäraselt…”

Oma kirgede rahuldamiseks vajab nahafänn teatavaid rituaale ja esemeid, mis tekitavad temas iha. Ei ole nii, et kõikidele nahahuvilistele lähevad ühtviisi peale ühed ja samad nahasordid või esemed. Kalduvustel ja huvide iseärasustel on palju erinevaid varjundeid, milles partneril pole kerge orienteeruda. Ometi on see hädavajalik, kui ta tahab õigele nupule vajutada ja kaaslast korralikult rahuldada.
Ühest rollist teise minekul on oluliseks teguriks visuaalne mulje, mille eeskätt jätab riietus. Kuidas riie, nõnda ka inimene – see kehtib täiel määral nii meessoost kui naissoost nahafännide kohta. Siin ei peeta silmas mitte niivõrd riietust üleüldse, vaid seda, missuguseid esemeid kannavad nad intiimhetkedel. Nahkse aluspesu kandja naudib naha kokkupuudet palja ihuga. Samas rõhutavad need esemed seksuaalsust ja panevad paika rollijaotuse. Eriti just käskijanna-tüüpi naised eelistavad enamasti kanda õhukesest nahast kostüümi, mis jätab teatavad kehapiirkonnad katmata. Mehed aga soovivad riietuse abil esile tõsta oma mehelikkust ja atleetlikku kehaehitust.
Nahafänni jaoks on olulise tähtsusega ka kindlad esemed, mis peavad märku andma nende positsioonist. Aktiivse ja domineeriva tüübi juurde kuuluvad näiteks saapad. Minevikus pidid saapad naisterahva jalgu varjama ning seetõttu oli neil ka selgelt erootiline tähendus. Kõrge kontsaga kingad saadavad nahafännile samuti seksikaid signaale. See ei tähenda sugugi, et tegu oleks mingi klassikalise fetišismiga. Käskijanna kannab tihti kõrge kontsaga pika säärega saapaid, mis võivad ulatuda isegi üle põlve ning on tavaliselt valmistatud kas mustast või punasest nahast. Väga popid on ka kõrge kontsaga kingad ja nöörsaapad. Need kuuluvad ka seksiorja rollis esineva naisterahva varustuse hulka. Domineerivas positsioonis meesterahvas kannab samuti edevaid nahksaapaid, mõnel juhul on need varustatud nahast kannustega, mida naine võib kasutada ka masturbeerimisel. Münchenist pärit Ilse T. pajatab selle kohta järgmist: „Minu mees on tõesti suur nahafänn ja ta on ka mind selle valdkonnaga tutvustanud. Me oleme sel alal päris palju eksperimenteerinud, oleme ostnud igasuguseid nahast vidinaid, peamiselt muidugi nahast intiimpesu, kuid ka kõrge kontsaga saapaid ja kingi. Kahekesi koos olles meeldib mu mehele kanda saapaid, millel on küljes nahast kannused, need on sellised sakiliste servadega rõngad. Ta hõõrub mind nendega, nii et need rõngad hõõruvad mõnusalt mu kliitorit. See on uskumatult erutav. Mehele meeldib ka, kui ma silitan tema peenist kinganina või kontsaga…”
Meessoost „seksiorjad” naudivad väga naisterahva kinga puudutust oma suguelunditel või pärakul. Üks seesugune Berliini nahafänn jagab meile vastavaid kogemusi: „Mulle meeldib kohutavalt, kui naisel on jalas kõrge kontsaga kingad või saapad ja kui ta mind nendega erutab. Uskumatult lahe on tunda tema jalgade soojust läbi õhukese saapasääre, lausa võrratu, kui ta king silitab mu sugutit ja mune – muidugi õrnalt ja ettevaatlikult. Ma sirutan ennast seejuures mõnusalt välja ja naudin kingakontsa puudutust reitel või taguotsas. Seejuures kujutan ette, et tal on jalas vanaaegse tegumoega tikk-kontsad, millega ta saab mind korralikult puurida. Seesugusest mõttest lähen ma hullupööra leili…”
Seksiorja rolli asunud naised naudivad nii vaginaalset kui anaalset erutamist, nagu kirjutab üks naine Nürnbergist: „Ma olen heameelega nõus oma mehele mängima seksiorja. Mu mees oskab mind seksuaalselt üles kütta. Kui ta saapaninaga mu kõdistit hõõrub või tuppe puurib, võin ma mõnust otsad anda. Ta laseb mul ennast vastu saapaid hõõruda või surub saapakontsa mulle tagumikku, see pakub mulle kirjeldamatut mõnu…”
Eneserahuldamise puhul on vastav erutav materjal väga oluline. Seepärast kannavad käskijannad Selle tegevuse puhul sageli õhukesi nahkkindaid. Kuivõrd tähtis on seejuures nahk, seda kirjeldab muuhulgas 27-aastane Heide T. Breemenist: „Minu meelest on väga vahva, kui partner hellitab mind kinnastatud kätega, kui ta silitab mu tuppe ja taguotsa. Ta on väga osav ja tunneb asja: ta surub mulle korraga sisse mitu sõrme või koguni terve käe. Alguses arvasin, et see pole võimalik, aga tema oskab seda tõesti teha üle mõistuse mõnusalt. Sellise asja puhul lähen ma üleni kiima täis. Mul on isegi sihuke tunne, et ka preservatiivid võiksid olla sellisest peenest nahast tehtud. Ma usun, et siis erutaks vahekord mind veelgi rohkem…”

Nahast preservatiive tänapäeval muidugi enam ei valmistata, vanasti aga kasutati selle tarvis küll linnunahka või väiksemate loomade soolikaid. Siiski kasutatakse tänapäevalgi nahka näiteks erinevas suuruses kunstpeeniste valmistamiseks. Väga hinnatud on seesugused riistapuud, mis on varustatud nahast nupukestega – need tekitavad eriti intensiivset naudingut. Käskijannad kasutavad tihti ka ümber kõhu kinnitatavaid kunstpeeniseid, mille abil on võimalik imiteerida suguühet. Kuna nahksed vallatused keskenduvad sageli anaalsetele mängudele, on väga populaarsed ka mitmesugused nahast prundid, mida kasutatakse pärakusse viimiseks. Hannes T. Stuttgardist kirjeldab niisuguste vahendite kasutamist: „Mina ja mu pruut harrastame mõlemad anaalseksi. Pruut on mul üsna kõhna kehaehitusega ja nii tulimegi mõttele tema taguotsa veidi laiemaks venitada. Aeg-ajalt korraldame põnevaid eksperimente. Britta on meeleldi nõus mängima seksiorja, mina aga hoolitsen tema anaalsete mõnude eest. Kõigepealt teen talle klistiiri ja kui vedelik tal sees mulksub, surun talle nahast prundi taguotsa. Siis läheb alles õigeks keppimiseks lahti. Mõnikord kannab ta sellist nahkprunti tagumikus mitu tundi järjest: selle juurde kuuluvad lõhikuga nahkpüksikud ja pruudile meeldib väga, kui ma talle sõrmedega kiima teen või korralikult vänta annan. Ta ütleb, et selline kombinatsioon erutab teda hullupööra. Kõige lõpuks puurin talle tagumisse auku jämeda kunstriista. Ma olen kõiki neid asju ka enda taguotsas järele proovinud ja pean ütlema, et see pakkus mulle tohutut naudingut.”
Väga levinud abivahenditeks on mitmesugused sadulad, mille külge on naise vaginaalseks või anaalseks rahuldamiseks kinnitatud nahast kunstpeenised. Niisugune sadul pannakse tooli või puki peale. Üks Frankfurdi nahafänn kirjeldab oma muljeid: „Oleme nahafännidest sõpradega väga leidlikud ja ettevõtlikud. Konstrueerisime isegi n-ö nikupuki, mis on meile pakkunud väga meeldivaid hetki. See on tegelikult tavaline võimlemiskits, mille külge kinnitasime spetsiaalse sadula, mille külge saab kruvida kunstpeeniseid. Neid saab soovi korral vahetada, saab kogeda nii vaginaalseid kui anaalseid naudinguid. Kui me näiteks järjekordset dressuurimängu teeme, asub üks meist sadulasse ja libistab ühe dildo endale tuppe. See värk on varustatud väikese mootoriga, millega saab muuta vibratsiooni ja liikumiskiirust. Siis antakse käsk ja käiku läheb teinegi nahkriist.”
Keegi teine aga kirjeldab pikka pinki, mille külge on monteeritud erinevas suuruses vibraatorid. „Katsejänes” istub pingile, jalad laiali, ning surub endale sisse kõige väiksema kunstriista. Seejärel võtab ta võtab ette kasvavas järjekorras ka ülejäänud vändad, kuni jõuab orgasmini.
Nahafännide leidlikkusel pole piire. Eelpool kirjeldatule lisaks mainigem mitmesuguseid nahkpiitsu, mis on hinnatud flagellomaanide hulgas. Flagellomaania tähendab sadomasohhistlikku kalduvust, kus asjaosalised naudivad piitsutamist. Enamasti on siiski tegemist vastavate illusioonide tekitamisega, mitte aga tegeliku peksmisega, mida oleks ju ka raske nautida. Piitsa plaksutav käskijanna seisab siiski paljudel kujutelmade keskpunktis. Kirgliku „seksiorja” jaoks pole midagi erutavamat kui allutada end range, nahkkostüümis käskijanna nõudlikele korraldustele. 34-aastane Dieter P. selgitab: „See pole küll päris tavaline, aga mind igatahes erutavad meeletult ratsapiitsad, täpsemalt see, kui keegi naisterahvas neid plaksutab. Mul on päris korralik piitsade kollektsioon. Ja kui ma mõne sobiva naise nõusse saan, et ta mind käsutaks ja taltsutaks, siis olen ma täitsa õnne tipus. Nende piitsade abil on väga mõnus ennast rahuldada, palju mõnusam kui käega! Eriti hea, kui mind seejuures jälgib ilusa kehaga naine, kellel on seljas midagi nahkset. Tore, kui naine mind pisut karistab ja korrale kutsub. Mõnus, kui ta minu peal ratsutab ja saapakontsadega mulle külgedelt kannuseid annab ja lisaks ka piitsaga mu tagumikku hõõrub!”
Naisedki oskavad piitsa nautida ja seda mitte üksnes masturbeerides. Nii kirjutab 25-aastane Ingrid L. Viinist: „Ma olen väga suur nahafänn, üle kõige meeldivad mulle igasugused piitsad. Õnneks on mul partneriga vedanud, sest ka temal on niisugused huvid. Ja kui mul parajasti pole võimalik temaga seksida, siis rahuldan ma ennast nende piitsade abil. Väga mõnus on tõmmata mitmeharulist piitsa läbi jalgevahe, suruda jalad kokku ja hõõruda kliitorit. Meeletult erutav on tunda piitsa käepidet enda sees, olgu eest- või tagantpoolt…”
Paljudele naistele meeldib rihma või piitsaga rindu hõõruda, eriti neile, kes lisaks nahalembusele erutuvad rindade stimuleerimisest. Mõnigi neist asetab kõvastunud rinnanibu ümber nahaga kaetud klambrikese, mis tagab täiendava naudingutunde. Kasutatakse ka vaginaalseid abivahendeid, nagu näiteks „armukuule”.
Lisaks neile on levinud muidugi kõikvõimalikud sidumistarbed, neid kasutatakse mõistagi „orja ja käskija”-mängu puhul. Selliste rituaalsete sidumismängude puhul leiab mõnigi asjaosaline, et need aitavad teda vabaneda teatavast süütundest, mis tal alateadlikult seksuaalsusega seostub. 32-aastane Luisa M kirjeldab seda nii: „Mind kasvatati nii, et kõik, mis on seotud seksiga, on päh! Nooruses põdesin sellepärast tihti, et ma poistega „käisin” ja et seks mulle tegelikult väga meeldis. Pikapeale hakkasin ennast tundma üsna ebakindlalt. Aga siis sain tuttavaks ühe lausa pöörase kutiga, kellega ma muide siiani koos elan. Ta tutvustas mind niisuguste seksinippidega, millest mul varem polnud aimugi. Seejuures olid mul kõige põnevamad kogemused seoses sidumismängudega. Teadsin, et see kutt ei tee mulle haiget, kuid samas tundsin end heas mõttes abituna ning sain täielikult keskenduda vahekorra nautimisele.”
Nahafänni jaoks mängivad olulist rolli fantaasiapildid, mida virgutab kokkupuude nende jaoks nii maagilise materjaliga, nagu seda on nahk. Fantaasia võib aga mõttekaaslastega kohtudes muutuda ka tegelikkuseks.

MAAJA