Must peegel

3 minutit lugemist

Peeglit kasutavad sageli maagid, sest selle sile ja helklev pind on kahtlemata üks neist asjadest, mis erutab oma salapäraga.

Alkeemik Chistophor Wagner, doktor Fausti õpilane, oli kuulu järgi mitu niisugust valmistanud, olles selleks vajaliku tehnoloogia omandanud Idamaades. Need peeglid näitasid inimesele nii minevikku kui tulevikku ja võimaldasid ka pimeduses lugeda kõige väiksemat kirja. Üks mustadest peeglitest oli poola maagi pan Ian Tvardowsky valduses. Sellest, kuis too oma hinge seitsmeks aastaks kuradile müüs, liigub tänini legende. Pan rändas läbi kogu Euroopa, tutvus pea kõikide tolle aja nimekate poliitikute, kirjanike ja kunstnikega. Pärast seitse aastat kestnud tormilist elu kadus ta jäljetult teel Rooma.

19. sajandi lõpul sai Smolenski aadlik M. Gedeonov kuulda, et Apolje mahajäetud mõisas on must peegel, millel on maagilised omadused. Gedeonov sõitis Apoljesse. Teda võttis vastu majavalvur, kes juhtis ta kõigepealt kohe suurde saali. Selle nurgas, musta sameteesriide taga, seisis neljakandiline, tuhm, nagu seatinaga kaetud peegel. Valvur jutustas Gedeonovile, et teel Itaaliasse peatus selles mõisas Napoleon Bonaparte, kelle sõnutsi nimelt peegel olevat talle ennustanud täielikku krahhi Venemaal. Kunagi olnud Apoljes tulekahju – peeglist paiskunud välja vaarikapunane leek ja süüdanud kardinad.
Selgituse ära kuulanud, silmitses Gedeonov peeglit. Sealt peegeldus vastu saali sisustus: lühter, pildid, linadega kaetud mööbel. Ainult Gedeoni ennast ei olnud näha, ükspuha, missugusest rakursist ta peeglisse vaatas! Mõne hetke pärast hakkas peegli pind iseenesest tumenema, kuni tõmbus täiesti mustaks. Aadlik tõmbas hirmunult eesriide ette. Ja lahkus Apoljest samal õhtul. Jäädavalt.

 Peeglisse on riskantne vaadata
Peegel on väga salapärane asi, – mitte asjata pole ta ajast-aega nõidade ja selgeltnägijate atribuutikasse kuulunud. Ja vanadest aegadest teab igaüks jutte, kuis peeglist on nähtud mitte vaid olemasoleva ümbruse peegeldust, vaid ka valguslaike, nägusid jne., eriti kui temasse vahtida üksinda ja üksisilmi.

Üks vanimatest ja levinumatest uskumustest ütleb, et peegli lõhkumine põhjustab seitse aastat õnnetusi. Ilmselt pärineb see vanast usust, et inimese peegelpilt klaasil on tegelikult tema hing ning kui see kujutis purunes, juhtus sama inimese hingega ning ta kas suri varsti pärast seda või vähemalt ei saanud pärast surma taevasse. Paljudes maades pole midagi kummalist selles, kui toas, kus keegi suri, kaetakse kõik peeglid riidega, sest usutakse, et kõik, kes sel ajal oma peegelpilti sellises peeglis näevad, on samuti surmale määratud. Ka on levinud uskumus, et kui peegel ilma nähtava põhjuseta maha kukub ja puruneb, sureb keegi pereliikmetest, aga kui seinal rippuv peegel seletamatul kombel mõraneb, on sugulane või lähedane sõber suremas. Teadlasedki on oma sõna sekka öelnud. Nimelt arvatakse, et molekulaarsel tasemel säilitab peegel kõik kujutised, mis ta „vaatevälja” kunagi on jäänud, sest peegel mitte üksi ei peegelda energiat tagasi, vaid ka neelab seda. Negatiivne energia, mida ta on salvestanud ja tagasi peegeldab, tekitab depressiooni ja isegi haigusi. Nõiad ja posijad teavad, kuis peegli abil oma tulevast näha, kadunud asju otsida ja sealpoolse ilmaga ühendust saada. Kuna aga igaüks seda ei oska, ei peaks peegliga ülemäära sageli kontaktis olema. Iseäranis halva tuju või tervisega, üksinda ja täiskuuööl.

MAAJA

 

0

Your Cart