Miks nimetatakse süütepudelit Molotovi kokteiliks?

Talvesõja ajal irvitas nõukogude propaganda Soome piiratud ressursside üle. Nõukogude välisminister Vjatšeslav Molotov jätkas aga Nõukogude Liidu agressiooni õhutamist.

Ühes raadiosaates tegi ta suisa pöörase avalduse, et Vene lennuvägi ei pommitagi Helsingit, vaid heidab vaeste nälgivate soomlaste abistamiseks lennukitelt toidupakke. Sarkastilise vastusena hakkasid soomlased nimetama nõukogude kobrasüütepomme RRAB-3 „Molotovi leivakorviks“…
Juba Hispaania kodusõjas kasutati hulgaliselt süütepudeleid, mida soomlased hakkasid Talvesõja ajal (kestis 30. nov. 1939 kuni 13. märts 1940) nimetama Molotovi kokteilideks. Just soomlaste leidlikkus tegi esialgu hädaabilahendusena kasutusele võetud süütepudelist tõhusa relva. Soomlased meisterdasid tahiga varustatud põlevvedelikuga täidetud lihtsakoelise süütepudeli, mis märgi tabamisel purunes ja leekidesse lahvatas. Neist kõige tõhusamate, mida aitas valmistada Soome joogitööstus, sisu koosnes bensiini ja petrooleumi kergesti süttivast segust, millele oli lisatud kleepuvuse suurendamiseks tõrva, samuti kaaliumkloriidi. Pudeli külge oli kleeplindiga kinnitatud väävelhappeampull, mis kogu segu pudeli purunemisel süütas. Süütepudelid ristiti Molotovi kokteilideks iroonilise tervitusena Stalini 3. mail 1939 välisasjade rahvakomissariks nimetatud Vjatšeslav Molotovi auks. Ja see hüüdnimi on süütepudelile tänini jäänud.
Väidetakse, et talvesõja ajal valmistasid soomlased üle poole miljoni Molotovi kokteili.

Kasutamisjuhend: Süüta tikud ja viska pudel tanki pihta. Põlev vedelik pimestab meeskonda, kui see tanki esiotsa tabab Ja kui pudel maandub mootori ventilatsiooniavale, süttib mootor põlema.

Tunnuspildil: Pariisis toimunud tänavarahutuste ajal on politseinik Molotovi kokteiliga pihta saanud.