Lõpp valedele tõdedele
Selleks kutsuvad üles kaks Dortmundi statistikaprofessorit, Walter Krämer ja Götz Trenkler. Et see lõputegemine kergemini läheks, on nad trükis avaldanud Populaarsete eksituste leksikoni, milles on ära toodud ühtekokku 555 valet, mida miskipärast põlvest põlve üha kindlamate tõdedena edasi kantakse. Siinjuures on neist ära toodud 15.
1. Kõikidest puuviljadest sisaldavad apelsinid ja sidrunid kõige rohkem C-vitamiini.
Vale! Sajagrammises sidrunis ja apelsinis on vastavalt 50 ja 53 mg C-vitamiini. Samas koguses kibuvitsamarjades on seda aga tervelt 1,25 g ja mustsõstardes 189 mg.
2. Alkoholivabas õlles pole alkoholi.
On küll! Seda tohib seal olla nimelt 0,5%.
3. Sinine Mauritius on kõige haruldasem ja kallim postmark maailmas.
Ei ole! Maailma vanim kirjamark on Peggy Black Inglismaalt (1840). Kalleim postmark on Lady McGill, mille eest 1987. aastal 1,1 miljonit dollarit maksti.
4. Bernhardiinid kannavad mägedes viinaankruid kaelas.
Täielik jama! Selle on küll karikaturistid või naljamehed mingil ajal lendu lasknud. Bernhardiinid aitavad 1760. aastast alates mägedes hättasattunud alpiniste, aga parimal juhul on neil kaelas vaid esmaabipakikesed.
5. Döner Kebab on Türgi rahvustoit.
Ei sinnapoolegi! Pöörleva varda otsas küpsetatud liha „pealinn“ on maailmas Berliin, Istanbulis võib döner kebabi nautida alles 1960. aastal, aga tänu eelkõige tema küllalt kõrgele hinnale pole see türklaste seas eriti populaarseks saanud.
6. Elevandid on paksunahalised.
Pigem vastupidi! Kahe kuni nelja sentimeetriline elevandi nahk on sarvestunud pealiskihi all veresoontest tihedalt läbi põimunud. Sellepärast on elevandid vigastuste suhtes väga tundlikud; eriti ohtlikud on haavad elevandipoegadele.
7. Viini valss pärineb Austriast.
Ei, hoopis Baierist! Paaris-tiirlemist kolmveerandtaktis prooviti esmakordselt Lõuna-Saksamaal, 18. sajandi keskel. Vastukaaluks sellele olgu märgitud, et madrustelaulu kuningas Freddy Quinn, keda kõik sügavate juurtega hamburglaseks peavad, oli pärit Viinist.
8. Puugid tuleb nahast välja keerata.
Põhjendamatu! Puugi astlal pole ju keermeid, vaid on üksainus kida. Sellepärast tuleb ta pintsettidega ettevaatlikult lihtsalt välja tõmmata – tervikuna, nii et nahasse temast kübetki ei jääks.
9. Pimesooleoperatsiooniga eemaldatakse pimesool.
Ei! Selle operatsiooni käigus eemaldatakse ainult nn ussjätke – apenditsiit.
10. Maasikad on marjad.
Vaevalt küll! Rangest bioloogilisest seisukohast on nad pigem pähklikobarad, kui juhtida tähelepanu nende seemnetele. Kõlab kummaliselt, aga on tõsi. Nagu seegi, et marjade hulka kuuluvad hoopis kõrvitsad ja kurgid!
11. Maapähklid on pähklid.
Kah vale! Maapähklid on oad! Nad kuuluvad kaunviljade hulka, mis oma seemneid elastsete, kilejate kauntega kaitsevad.
12. Laiskloom on kõige laisem loom maailmas.
Kõige laisem loom maailmas on koalakaru (NB! Sealjuures ei ole ta karu, vaid kukkurloom!): ta magab 22 tundi ööpäevas. Laiskloom seevastu ainult (!) 18.
13. Sarvesai (croissant) on prantslaste leiutis.
Kahjuks mitte. Niisuguseid poolkuukujulisi saiakesi hakati esmakordselt küpsetama Viinis 1683. aastal, siis, kui türklased linna ründasid.
14. Tubli naps pärast sööki soodustab seedimist.
Asi on suisa vastupidi! Alkohol lahjendab maos neid happeid, mille ülesandeks on rasvade lagundamine. Nõnda saab sellest napsist pigem seedimise pidurdaja kui edendaja.
15. Jaanalind peidab hädaohu korral pea liiva alla.
Täielik totrus! Ohu korral annab jaanalind oma tugevatele jalgadele valu. Legend pead peitvast jaanalinnust on pärit sellest ajast, kui prantsuse kolonistid nägid kauguses maast toitu otsivaid jaanalinde ja arvasid ekslikult, et jaanalinnud end sel viisil peidavad.
MAAJA
