Liikluskeerises

„Madam, kas teil on halb? Kas kutsun kiirabi?” küsib politseinik daamilt, kes on ennast kõnnitee äärde sõiduteele ristseliti pikali visanud.
„Oh ei, mis te nüüd! Ma tunnen ennast suurepäraselt. Mu mees tuleb kohe autoga – ma hoian talle niikaua parkimiskohta.”
* * *
Veoautojuht sõimab jalakäijat, kes oleks äärepealt rataste alla jooksnud.
„Kuulge noormees, kus te olete ometi õppinud nii hirmsasti vanduma?” küsib temalt juhuslikult ligi juhtunud usklik daam.
„Kus ma seda ikka õppisin,” imestab seepeale autojuht. „See on lihtsalt jumala and!”
* * *
„Ma sooviksin külastada noormeest, kes sai eile õhtul autoavariis vigastada,” lausub veetlev blondiin valveõele.
„Kas teie olete toosama, kes temaga eile autos kaasa sõitis?”
„Seda küll. Ma arvasin, et oleks inimlik, kui ma tuleksin siia ja laseksin temal ennast suudelda nagu ta seda eile tagajärjetult teha püüdis.”
* * *
Kaks autoomanikku vestlevad autodest ja naistest.
„Kuidas su eit ka sõidab?” küsib üks.
„Tänan küsimast. Muidu pole väga vigagi, aga viimasel ajal pean nagu liiga tihti autol keret vahetama.”
* * *
Ain ajab maanteel kana alla. Ausa ja põhimõttekindla inimesena korjab ta kana üles ja sõidab lähimasse tallu.
„Kas see on teie kana?” küsib ta perenaiselt.
„Ei, nii õhukesi kanu meil ei ole.”
* * *
Autotöökotta tuuakse slepis lömmisõidetud auto.
„Ma sõitsin vastu müüri,” selgitab autoomanik.
„Kui mitu korda?” pärib meister.
* * *
Peterburis trügib ühe metroorongi juhikabiini terrorist. Haarab hõlma alt granaadi ja karjub: „Kopenhaagenisse, ja kiiresti! Kui ei sõida, lasen vaguni õhku!”
„Ettevaatust, uksed sulguvad,” teatab rongijuht mikrofoni. „Järgmine peatus Kopenhaagen!”
* * *
Põrkavad kokku kaks taksot.
„Kas sa oled pime või?” karjub üks juht.
„Kuidas ma pime olen, kui ma sulle pihta sain!”
* * *
Keegi mees autoroolis pidurdab jalgratturi kõrval ja küsib läbi akna: „Kus ma olen?”
„Pargi tänaval.”
„Mind ei huvita üksikasjad. Mis linnas?”
* * *
Noor mees kihutab oma uue sportautoga läbi linna. Liiklusinspektor peatab tema auto ja küsib: „Kas te kiirust piiravat silti ei näinud?”
„Mis? Lugeda? Sellise kiiruse juures?”
* * *
Mercedese omanik võtab hääletaja peale ja sõidab kohe suure kiirusega edasi. Spidomeeter näitab juba 240 km tunnis. Õnnetu hääletaja väriseb tagaistmel. Juhi kõrval istuv naine pöördub ümber ja ütleb rahustavalt: „Ärge kartke! Mu mees tunneb seda teed ka magades sõites. Kas pole tõsi, Heiki? Heiki?… Heiki!”
* * *
Kohkunud jalakäija kõrval peatub pidurite krigisedes uhke auto.
„Kuidas ma jõuan kalmistule?” küsib juht.
„Väga lihtsalt. Sõitke sama tempoga edasi.”
* * *
Kaks välismaalast juhtuvad Londonis esimest korda kahekorruselisse autobussi. Üks neist ronib kohe teisele korrusele, kuid naaseb sama ruttu ja väga kohkunult.
„Ära sinna üles mine,” ütleb ta teisele. „See seal üleval sõidab hoopis ilma juhita!”
* * *
„Inge, sa hoiad ju teedekaarti tagurpidi!”
„Ah, sellepärast me olemegi Tallinna asemel Viljandisse sõitnud!”
* * *
Sõiduõpetaja: „Millest te tunnete ära, et te sõidate ühesuunalise liiklusega tänaval?”
„Mulle sõidetakse ainult tagant otsa!”
* * *
„Kas te siis midagi ette ei võtnud, kui nägite enda ees suurt tamme?” pärib politseinik nõutult.
„Aga loomulikult,” vastab vindine autojuht lällutades, „ma andsin signaali nagu hullumeelne.”
* * *
Politseinik peatab auto, mille roolis on nooruk.
„Teie juhiluba, palun!”
„Kas te pole siis kunagi kuulnud, et juhiload saab alles kaheksateistkümneaastaselt.”
* * *
„Miks sa oma kollase väikeauto mustaks värvisid?”
„Tead, inimesed viskasid kogu aeg kirju aknast sisse.”
* * *
Peeter sõidab autoga läbi Alpide. Mootorrattaga politseinik peatab auto ja ütleb: „Kas te ei märganud, et kolm kilomeetrit tagapool kaotasite autost naise?”
„Jumal tänatud! Ma mõtlesin juba, et ma olen äkitselt kurdiks jäänud.”
* * *
Härra Meier vaatab, kuidas tema naaber aiavoolikuga oma miniautot peseb, ja ütleb: „Ei see aita midagi, et te autot kastate, ega ta ikka suuremaks kasva!”
* * *
Mees toob oma auto töökotta ja ütleb meistrile: „Autoga on midagi lahti. Iga kord, kui ma sõidan kiiremini kui 200 km tunnis, kostab mootorist koputusi.”
Selle peale ütleb mehaanik: „Ma olen kindel, et see võib olla ainult teie kaitseingel.”
* * *
„Ütle ausalt, Rain, kas mu auto näeb pruugitud masina moodi välja?”
„Ei, üldsegi mitte. Ta näeb välja, nagu oleksid sa ta ise kokku putitanud!”
* * *
„Ma tahaksin osta selle väikeauto.”
„Jah, kuid jälgige, et tal oleksid kindlasti turvavööd küljes.”
„Miks?”
„Siis ei nõuta teilt kohustuslikku autokindlustust. Masinat võib võtta kui ratastega seljakotti.”
* * *
Politseinik: „Ma pean teile trahvi tegema. Te sõitsite 80-kilomeetrise tunnikiirusega.”
„Kui teil midagi selle vastu pole, palun kirjutage kviitungile sada – ma tahan nimelt selle vana vraki maha müüa.”
* * *
Blondiin teeb liikluseksamit. Eksamineerija küsib: „Aga mille jaoks on sõidutee keskel valge riba?”
„Hm… arvatavasti jalgratturite jaoks…”
* * *
Kaks autobussi põrkavad kokku. Mõlemad bussijuhid ootavad politsei saabumist.
„Võta üks klõmakas,” ütleb üks meestest ja sikutab põuest lapikpudeli välja.
Teine võtab hea punnsuutäie. „Aga sina?” küsib ta, „kas sa ise ei võta?”
„Võtan ikka,” muigab teine salakavalalt, „aga alles pärast alkoholitesti.”
* * *
Vigastatud autojuhile valatakse konjakit suhu.
Haavatu sosistab: „Palun täispaak!”
* * *
Politseinik: „Härra, palun seletage, mis asjaoludel te sellele kodanikule otsa sõitsite?”
Juht: „Ma ei sõitnud talle otsa. Ma peatusin, et talle teed anda, aga tema kukkus imestusest pikali.”
* * *
„Ma jälgisin hiljuti, kuidas hambaarst parandas oma autot. Väga huvitav!”
„Mis seal siis nii väga huvitavat oli?”
„Ta võttis suure mutrivõtme, kummardus kapoti kohale ja ütles: „Kannata natuke, kullake, nüüd teeme pisut haiget.”.”
* * *
Raudteeülesõidukoha juurde tõkkepuu taha on kogunenud pikk rodu autosid. Rööpmeseadja pistab pea oma putkast välja ja hüüab: „Varuge kannatust! Just praegu teatati mulle, et rong hilineb 40 minutit.”
* * *
Liikluspolitseinik liikluseeskirja rikkujale: „Me peame teile kahjuks alkoholitesti tegema.”
„Vahva! Ja millisest kõrtsist me alustame?”
* * *
Kunde küsib autokaupmehelt: „Kas te annate ka tarvitatud autodele garantii?”
„Aga loomulikult, mu härra! Me garanteerime, et auto on pruugitud!”
* * *
„Kui kaua ma vajan veel aega, et sõidueksamit ära teha?”
„Kolm,” vastab sõiduõpetaja.
„Kolm tundi?”
„Ei, autot.”
* * *
„Seda risuhunnikut ei saa nüüd küll autoks nimetada,” ütleb politseinik.
„Just nimelt sellepärast mul polegi juhiluba!”
* * *
Roosi sõidab autoga mööda maanteed ja näeb, kuidas kaks sidetöötajat ronivad telefoniposti otsa.
„Lollpead,” ütleb Roosi enda kõrval istuvale kavalerile, „nii halvasti ma nüüd ka ei sõida!”
* * *
Naine mehele: „Kas sa ei võiks meie autot igaks juhuks garaaži ajada?”
„Miks mina?”
„Täna tuleb auto prügi järele.”
* * *
„Te andsite mu autole aastase garantii,” ütleb kunde automüüjale. „Kas see tähendab seda, et te annate mulle tasuta uued tagavaraosad?”
„Nii see on! Mis teil rikki läks?”
„Garaažiuks!”
* * *
Autoremonditöökojas.
„Ma saan autoremondi eest maksta alles kolme nädala pärast,” ütleb kunde. „Ja millal auto korda saab?”
„Kolme nädala pärast!”
* * *
Noor abielunaine sõitis mehe autoga sisseoste tegema. Kaks tundi hiljem helistab ta koju: „Kallis, ole hea, uuri vahepeal järele, mis maksab uus telefoniputka.”
* * *
„Kõiki häid asju on kolm!” ütleb optimistlik autojuht pärast seda, kui tema autol üks ratas alt ära tuli.
* * *
„Härra naaber, kuhu te ruttate?”
„Tõttan oma autole järele, mis just äsja ärandati.”
„Kuid te ei suuda ometi jalgsi autole järele jõuda!”
„Te ei tunne mu autot!”
* * *
„Miks sa oma auto ühe poole punaseks ja teise poole roheliseks oled värvinud?”
„See on selleks, et kui mõni avarii juhtub, siis tunnistajate seletused ei ühtiks.”
* * *
Mees läheb käruga pikkamisi üle laia tänava. Keegi peab tema pärast oma autot pidurdama.
„Te peaksite lapsevankrit lükkama!” hõikab vihane juht.
„Ja teie peaksite seal sees istuma!” viskab kärulükkaja.
* * *
Autoomanik, kes ajas sea alla, lohutab peremeest: „Palun ärge tõstke kära. Ma asendan ta…”
„Mis te nüüd!” Peremees vaatab autoomanikku kriitiliselt. „Te olete ju nii kõhn.”
* * *
„Kas olete autoõnnetusel viga saanud?”
„Jah.”
„Arvatavasti sõitsite liiga kiiresti?”
„Ei, ma kõndisin liiga aeglaselt.”
* * *
„Minult võeti juhiluba ära.”
„Miks?”
„Alkoholis leiti liiga vähe verd.”
* * *
„Lähen täna vanglasse, et rääkida selle tüübiga, kes varastas mu auto.”
„Milleks?”
„Ma tahan teada, kuidas tal õnnestus mootor käivitada.”
* * *
Politseinik: „Kas te ei lukustaks oma auto?”
Autoomanik: „Seda pole vaja, minu ämm istub sees!”
* * *
Blondiinilt küsitakse autojuhieksamil: „Mis te teete, kui kuskil teel, linnast kaugel, sureb mootor välja?”
„See on väga lihtne.”
„Täpsemalt, palun. Millest te alustate?”
„Kohendan soengut, jumestan huuli…”
„Hea küll, aga edasi?”
„Väljun autost ja peatan esimese möödasõitja.”
* * *
Mehaanik: „Sellise autoga nagu teil tuleb kogu aeg liikuda.”
Omanik: „Miks?”
„Kui te peatute, võib liikluspolitsei arvata, et juhtus õnnetus.”
* * *
Politseinik: „Leedi, te sõitsite kiirusega 75 miili tunnis!”
Leedi: „Kui tore! Ma õppisin ju alles täna sõitma!”
* * *
Inglanna, kes on Prantsusmaal automatkal, näeb juba mitmendat korda liiklusmärki „Kurv 100 meetrit”.
„Veider, sellel maal tulevad kõik kurvid täpselt saja meetri järel!”
* * *
Pruugitud auto ostnu toob selle järgmisel päeval endise omaniku maja ette ja nõuab: „Võtke see auto tagasi! Mul lihtsalt ei jätku enam sõnu sellega sõitmiseks!”
* * *
Paksuke jäi auto alla.
„Ei osanud minust mööda sõita või mis?” karjus ta.
* * *
„Vabandage,” ütles autojuht haledalt. „Ma polnud päris kindel, kas bensiini jätkub.”
* * *
Mister Wilkins tuleb pärast rasket autoõnnetust teadvusele ja küsib: „Kas ma olen juba paradiisis?”
„Ei,” vastab tema naine, „mina olen sinu kõrval.”
* * *
„Teie väide, et eesti mehed ei ole džntelmenid, ei vasta tõele! Täna nägin, kuidas üks mees hoidis avatud vihmavarju naise kohal, kuni too ratast vahetas.”
* * *
Autotöökotta tuleb elegantne daam ja küsib: „Kuidas mu autoga lood on?”
„Jaa…” vastab mehaanik kukalt sügades, „esialgu võin öelda ainult seda, et võti ja tuhatoos on täiesti korras!”
* * *
Seltskonnas räägib hiljuti auto ostnud mees: „Eile sõitsin linnas 120-kilomeetrise tunnikiirusega ja kaotasin ratta.”
„Tõesti? Ja õnnetust ei juhtunud?”
„Ei, see oli tagavararatas.”
* * *
„Kas sa oled juba uue liikluseeskirja endale selgeks teinud?”
„Või veel! Vanagi ei tea!”
* * *
Õppesõidul küsib blondiin sõiduõpetajalt: „Kas sajakilomeetriselt kiiruselt saab järsu pöörde teha?”
„Saab küll. Aga ainult korra elus.”
* * *
Autoteeninduses.
„Reguleerige palun masina helisignaali.”
„Miks?”
„Pidurid ei tööta.”
* * *
Sirgel tänaval põrutab buss vastu laternaposti. Politseinik küsib bussijuhilt: „Kuidas see juhtus?”
„Pole õrna aimugi, ma müüsin õnnetuse momendil bussi tagumises otsas pileteid.”
* * *
Autovarga ohvrilt päritakse: „Miks sa auto kadumisest siiamaani politseisse pole teatanud?”
„Tahan, et vargad auto üle värviksid…”
* * *
Üks noor daam jäi auto alla. Õnneks ei saanud ta viga. Kui ta minestusest ärkab, küsib politseinik: „Teie aadress, palun.”
„Peapostkontor, nõudmiseni.”
* * *
„Kas te teate, miks liiklusõnnetusi oli märksa vähem neil aegadel, kui peamiseks transpordivahendiks oli hobune?”
„See oli sellepärast, et juht ei pruukinud ainult omaenda mõistusele toetuda.”
* * *
Autojuht allaaetud jalakäijale: „Kuna te juba niikuinii olete auto all, palun, olge nii lahke ja vaadake, ega seal midagi viga ei ole saanud.”
* * *
Autosõiduõpetaja manitseb: „Ärge unustage, pärast alkoholi tarvitamist käed roolist eemale!”
„Mis, purjus peaga sõita lahtiste kätega?”
* * *
Rooli taga istuv prantslanna ei suutnud autot vaos hoida ja sõitis majapidamistarvete kaupluse aknast sisse. Leti juures pidama jäänud, küsis ta müüjalt: „Olge lahked, öelge, kas see on kauplus „Elegant”?”
„Te eksite, madam,” vastas müüjanna viisakalt. „Kui te letist mööda sõidate, pöörake läbi direktori kabineti vasakule, seejärel laoruumi kaudu paremale ja siis otse mööda keldrit edasi ning te satute just sinna, kuhu teil on vaja sõita.”
* * *
Auto sõitis otsa muusikaõpetajale.
Politseinik: „Kas te auto numbrit ei näinud?”
„Ei, kuid auto signaal oli häälestatud E-duurile!”
* * *
Autotöökoja ette saabub kolinal lömmisõidetud auto. Meister astub auto juurde ja teatab: „Me võime küll pesta, aga ei triigi.”
* * *
Autoomanik lükkab juba kuuendat korda kuu jooksul oma sõiduki tehnohooldejaama.
„Me oleme teinud kõik, mis on meie võimuses,” ütleb talle mehaanik. „Ainuke, mida võime veel teha, on tellida teie autole lühike hingepalve 20 euro eest.”
* * *
Autoinspektor peatab auto.
„Kas te märki ei näe? Siin on lubatud sõita ainult ühes suunas.”
„No ja mis siis? Kas ma sõidan kahes suunas või?”
* * *
„Kui palju ma pean oma miniauto eest maksu maksma?”
„Sama hästi kui mitte midagi. Teie auto läheb maksustamisele kui motoriseeritud autonumber.”
* * *
„Mis juhtus, miks sa karguga käid?”
„Autoavarii.”
„Ja ilma karguta ei saa sa üldse käia?”
„Raske öelda. Arst ütles juba kuu aega tagasi, et võin, aga advokaat ei soovita…”
* * *
Tütarlaps autot juhtivale noormehele: „Aga kuidas võis sinu vanaisa teada saada, et me sõidame tema autoga?”
„Kas sa märkasid seda vanameest, keda meie auto kergelt riivas? Tema see oligi.”
* * *
„Konduktor vaatas mulle otsa niisuguse näoga, nagu oleks mul pilet ostmata.”
„Ja mida sina tegid?”
„Vaatasin konduktorile otsa, nagu oleks mul pilet ostetud.”
* * *
„Proua Gross, kas te juba ostsite auto?”
„Ei, kuid me hakkasime tõepoolest auto jaoks raha koguma, aga kui me poole aasta pärast kõrvale pandud raha üle lugesime, otsustasime parem kinno minna.”
* * *
Kaks joobnut sõidavad autoga.
„Kui jõuame üle silla, pööra vasakule.”
„Kuidas? Kas mitte sina ei juhi autot?”
* * *
„Huvitav, kuidas te teate nii hästi kõiksugu koduloomade hindu, alates kukest ja lõpetades oinaga? Kas olete pikemat aega farmis töötanud?”
„Ei, ma olen lihtsalt algaja autojuht.”
* * *
Abielupaar lükkab autot remonditöökoja poole.
„Kas sa ei leia, kallis,” ütleb mees, „et sel tüübil, kes meile selle auto müüs, oli õigus, kui ta ütles, et bensiini see masin peaaegu ei võta?”
* * *
Mehaanik uurib autoloksu ja küsib autoomanikult: „Kust see kolin teile kõrvu kostab?”
„Igalt poolt. Häält teevad kõik detailid, välja arvatud autopasun.”
* * *
„Mida ütleks sinu naine, kui sa autot juhiksid?”
„Jälgi valgusfoori! Kiiremini! Aeglasemalt! Siia! Ei, sinna! Ära sõida traktorile otsa! Kuhu sa vahid, vana täkk! Kas sa pole naist varem näinud või? Tähelepanu, vasakul on veoauto. Kas sa kavatsed kõnniteele sõita või? Lülita ümber. Lõpuks ometi, lisa kiirust! Mu jumal, millal sa õpid ükskord autot juhtima?”
* * *
„Mis kohutav lärm see tänaval on?”
„Üks auto tahtis kõrvaltänavasse pöörata.”
„Ja niisuguse lärmiga?”
„Seda enam – seal pole mingit tänavat!”
* * *
Politseijaoskonnas heliseb telefon.
„Palun tulge kiiresti, mu autost on varastatud rool, käigukang, raadio, kell…”
„Kohe tuleme!”
Mõne minuti pärast helistab sama hääl: „Ma pean vabandust paluma. Ma istusin kogemata tagumisele istmele.”
* * *
Mikk astub bussi, ühes käes limonaadipudel, teises pirukas.
„Hei, noormees, see pole siin restoranvagun,” hüüab bussijuht.
„Ma tean. Sellepärast ma võtsingi oma toidupoolise kaasa.”
* * *
Põrkasid kokku kaks autot. Politseinik hakkab protokolli tegema. Tema juurde tuigerdab vaevu jalul püsiv joobnud mees ja lällutab: „Ma… olen valmis tunnistust andma… ma nägin kõik!”
„Olete selles kindel?” küsib politseinik irooniliselt.
„Absoluutselt, püha isa!”
* * *
Politseinik liikluseeskirja rikkunud autojuhile: „Viiekümnekroonise trahviga pääsete te üsna kergelt.”
„Kindlasti,” nõustub autojuht, „sama eeskirja rikkumise eest võttis üks teie kolleeg mult juhiloa ära.”
* * *
Sõitja taksojuhile: „Kuhu te tormate nagu hullumeelne?”
„Ise te ütlesite, et kiirustate haiglasse.”
„Seda küll, kuid ma ei soovi sinna jääda.”
* * *
Naine juhib esimest korda autot. Ta jõuab ühele veoautole järele ja küsib enda kõrval istuvalt mehelt: „Ütle, mida ma pean nüüd tegema?”
„Kas sa tõesti ei tea?” imestab mees. „Kui mina juhtisin autot, teadsid sa alati.”
* * *
Vanem härra näitab piletikontrolörile oma piletit.
„Aga see on ju lapsepilet!” ütleb kontrolör.
„Näete nüüd ise, kui kaua ma pidin seda rongi ootama!”
* * *
Mees leidis kavala nõu, kuidas naist veenda, et ta autot ettevaatlikult juhiks. Mees ütles naisele, et kui ta avarii teeb, teatavad ajalehed ta vanuse.
* * *
„Teie mees on autoga pikemal reisil, kas ta ka vahel kirjutab?”
„Olen vaid kaks kirja saanud, ühe haiglast ja teise vanglast.”
* * *
„Bussijuht, millisest uksest ma võin väljuda, kas esimesest või tagumisest?”
„Kummast soovite, proua, mõlemad bussi otsad peatuvad üheaegselt.”
* * *
„Kas teie auto sai selles kohutavas plahvatuses ka rängalt kannatada?”
„Pole aimugi, me pole veel oma autot üles leidnud.”
* * *
Täiskiilutud bussis ütleb keegi vanem härra korpulentsele prouale: „Ärge ometi tõugelge nii hirmsasti!”
„Ma ei tõukle, ma hingan.”
* * *
Auto sõidab jalakäijale otsa.
„Eile te juba sõitsite mulle otsa,” pahandab jalakäija.
„Oh, vabandage, ma ei tundnud teid ära…”
* * *
„Kuidas teile see väikeauto meeldib?” küsib automüüja kundelt.
„Väga meeldib! Ainult et pigistab natuke varbaid.”
* * *
Autoomanik ületab turistina esimest korda riigipiiri. Tolliametnik küsib kohvrit läbi otsides: „Konjak, viski…?”
„Ei, ei! Ma olen ju autoga.”
* * *
Inspektor: „Teie autol ei põle üks esilatern. Teil tuleb 50 eurot trahvi maksta!”
„Näed,” ütleb pärast naine roolis istuvale mehele, „töökojas küsiti parandamise eest 100 eurot. Hea, et me ei nõustunud!”
* * *
„Kuidas teie uus auto ka sõidab?”
„Pole viga… kolm trahvi saja kilomeetri kohta.”
* * *
Vanahärra ebasõbralikule bussijuhile: „Ärge unustage, et te elate minust!”
„Võite välja astuda, teie pärast olen valmis ka nälgima.”
* * *
Bussijuht reisijale: „Miks te ei istu?”
„Mul pole kahjuks aega, ma ruttan!”
* * *
Mees istub taksosse ja sohver annab gaasi. Äkki tuleb mehele midagi meelde ja ta koputab taksojuhile õlale. Too ehmub kohutavalt.
„Vabandust, kas ma teid väga ehmatasin?”
„Sa suur jumal, muidugi. Kuni eilseni olin ma katafalkauto roolis…”
* * *
Sõiduõpetaja: „Mida te teete, kui teie autol ütlevad üles pidurid?”
Õpilane: „Püüan sõita millegi odavama otsa.”
* * *
„Mis sa, John, arvad, kas autotööstuse areng Ameerikas on mõjutanud moraali paranemisele või halvenemisele?”
„Kahtlemata paranemisele. Hobusevargused on näiteks järsult vähenenud.”
* * *
„No teate, eelmisel nädalal te sõitsite otsa viiele jalakäijale,” kurjustab politseikomissar.
„Aga mitmele on siis lubatud?”
* * *
Autot juhtiv naine ütleb mehele: „Sa vaata seda õnnetut tobu, kes juba tükk aega meie auto ees jookseb. Ma võin talle sedasi otsa sõita… Mida teha?”
„Kõigepealt, kallim, pidurda rahulikult ja siis juhi auto kõnniteelt sõiduteele!”
* * *
Inspektor peatab auto, mida juhib blondiin.
„Miks te sõidate ilma numbrita?”
„Ärge muretsege,” vastab näitsik rahulikult, „number on mul meeles.”
* * *
Autoremonditöökoja ees peatub auto.
„Mis teie autol viga on?” küsib meister.
„Ma ei tea.”
„Oo, siis parandamise eest 1000 eurot!”
* * *
„Vaata vaid mu uut autot!” kiitleb Alfred sõbra ees. „Kõikjal automaatika. Vajutad ühele nupule, avaneb baari uks. Vajutad teisele, lülitub sisse teler. Vajutad kolmandale, hakkab tööle õhukonditsioneer.”
„Kah mul asja! Minu Moskvitš on 35 aastat vana, kuid automaatika on palju kaasaegsem. Nii kui ühe ukse kinni panen, ülejäänud kolm avanevad.”
* * *
Inspektor: „Miks te sõidate kogu aeg ümber haigla?”
„Vaadake, ma olen täna esimest päeva rooli taga.”
* * *
Naine tuleb autokoolist ja ütleb mehele: „Kas tahad, räägin sulle, kuidas läks mu esimene iseseisev sõit, või loed sellest parem juba homsest ajalehest?”
* * *
Lõhkemiseni täis autobuss hakkab liikuma. Selle järele jookseb üks mees. Buss veereb mäest alla.
„Eh sind, vanakest!” hüüab naerdes keegi reisijatest. „Kas kavatsed meiega võidu ajada või mis?”
„Või veel!” karjub jooksja. „Olen selle bussi juht!”
* * *
„Te peatasite oma auto ülekäigukohas,” kurjustab inspektor. „Kas te ei tea, et see on keelatud?”
„Noh ja mis siis,” imestab näitsikust autoomanik, „ma ju tegin isegi uksed lahti, et jalakäijad võiksid vabalt autost läbi minna.”
* * *
Abielupaar teeb pühapäeval väikest väljasõitu. Mees on roolis ja naine istub kõrval.
„Kuule, Anton!” hüüab äkki naine. „Mul on tunne, et me oleme teelt eksinud. Minu arust oleme sellest koerast juba korra üle sõitnud!”
* * *
Peadirektor Hummel ootab rahutult oma naist, kes on uue autoga välja sõitnud. Heliseb telefon. Erutatult võtab mees toru. Helistatakse autoremonditöökojast: „Teie naine tõi just praegu auto parandamiseks ja …”
„Tehke remont nii kiiresti kui võimalik,” oigab Hummel, „kõik kulutused maksan loomulikult mina.”
„Asi pole auto remondi maksumuses. Kes maksab kinni töökoja kordaseadmise?”
* * *
Ühes Texase väikelinnas sõitis autoturistile ette kohalik auto. peaaegu oleks õnnetus juhtunud. Selle põhjustaja sõitis aga rahulikult minema, nagu poleks see üldse tema asi. Turist astus kohalikku politseijaoskonda. Teda võttis vastu politseiseersant.
„Te siis väidate, et auto nr. XY-012 rikkus liikluseeskirju?”
„Jah.”
„Kas teate ka, et see on linnapea auto?”
„Ei tea.”
„Kas te tunnete linnapead isiklikult?”
„Ei tunne.”
„Šerifiga olete tuttav?”
„Ka mitte.”
„Siis makske 15 dollarit trahvi ja ärge siin enam mölisege!”
* * *
Inspektor peatab auto ja nõuab juhiluba.
„Mis te mõtlete!” imestab autojuht, „Kas te arvate, et mul on neid kümme tükki või. Ise te eile võtsite mult loa ära.”
* * *
Teel on tihe udu. Kaks autot sõidavad, üks väikest distantsi hoides teise järel. Äkki esimene pidurdab ja teine auto põrkab vastu esimest. Juhid ronivad masinatest välja.
„Olge te neetud!” karjub teise auto juht. „Miks te niimoodi ilma põhjuseta pidurdate?”
„Kuidas ilma põhjuseta? Vaadake tähelepanelikult enda ümber. Ma olen juba oma garaažis!”
* * *
Külaarsti poeg räägib pärast autosõitu sugulastele: „Alguses isa ajas mööda kõigist autodest, aga siis sai meid kätte keegi džentelmen mootorrattal ja kirjutas isale retsepti.”
* * *
Hajameelne kirjanik õppis autot juhtima. Jõudis kätte sõidueksami päev. Õhtul tuli kirjanik klubisse.
„Kas eksam tehtud?” pärisid sõbrad.
„Ei tea,” kehitas kirjanik õlgu. „Kui mind haiglast tulema lasti, ei olnud eksamineeriv inspektor veel meelemärkusele tulnud.”
* * *
Silt autoremonditöökoja uksel:
„Pidurite kontroll maksab 3 dollarit, matus – 1000 dollarit. Mõtle järele!”
* * *
Mootorrattur ajas külast läbi sõites kuke alla. Otsis omaniku üles ja ütles: „Ma tahaksin kahju hüvitada.”
„Seda te võite,” vastab peremees, „igal hommikul seisate mu maja juures ja karjute: „Kikerikii!” Aga ainult kõvasti ja selgelt!”
* * *
Prantslastest abielupaar sõidab autoga Korsika saarel. Äkki ilmub nende taha politseinik mootorrattal, kes hüüab, et nad vähendaksid kiirust.
„Oo, see on Jean!” hüüatab mees rõõmsalt, tundes ära politseiniku, „kohe ma peatun ja me teeme asja selgeks. Ma ju sodisin koos temaga.”
Mõne minuti pärast tuleb ta tagasi ja naine märgib sarkastiliselt: „Otsustades sinu näoilme järgi sodisid sa selle Jeaniga erinevates armeedes.”
* * *
Miniauto omanik küsib bensiinijaamas tankijalt: „Milline õli minu pisikesele sobiks?”
„Kalamaksaõli!” osatab tankija.
* * *
Inspektor peatab auto ja teeb juhile pikema jututa trahvi.
„Kas ma sõitsin liiga kiiresti?” küsib juht ettevaatlikult.
„Ei, te lendasite liiga madalalt!”
* * *
Auto paiskas jalakäija maha ja vigastas tolle jalga. Kohus mõistis autojuhilt kahjutasuks 15 000 dollarit.
„15 000 dollarit!” ahastab autojuht kohtuotsust kuuldes. „Kas te peate mind miljonäriks?”
„Aga teie,” hüüab oma kohalt kannatanu, „kas peate, mind sajajalgseks?”
* * *
Mootorrattal sõitev politseinik autosolijale: „Kuule sina! Kas sa, lontrus, ei kuulnud, et käskisin sind peatuda.”
Autorooli taga istuja: „Kuulsin, kuid mulle paistis, et te ütlesite: „Tere hommikust, senaator!””
Politseinik (kuulekalt): „Täna on päris soe ilm, härra senaator.”
* * *
Ebatavaliselt tüse naiskodanik nõudis autobussijaamas kaebusteraamatut, süüdistades bussikonduktorit häbematuses.
„Kuidas?” hämmastus dispetšer. „See on meie parim konduktor!” „See mind ei huvita! Buss oli rahvast juba täis, aga kui mina hakkasin peale ronima, hõikas ta üle bussi, et veel on vaja ruumi kolmele.”
* * *
Keelatud kohas peatub vana autologu. Ei tea kust väljailmunud inspektor käratab: „On see teie auto?”
„Minu.”
„50 eurot!”
„Suurepärane!” vastab juht. „Pange veel 10 eurot juurde ja auto on teie!”
* * *
„Missis Braun, kohtu protokolli järgi sõitsite te viimase kolme nädala jooksul otsa neljale inimesele.”
„Ei, kolmele!”
„Kuid mul on siin kirjas, et neljale.”
„Asi on selles, et üks idioot jäi kahel korral minu auto ette.”
* * *
Küree sõitis punase tule ajal jalgrattaga üle tee. Inspektor peatas ta, öeldes: „Mul on väga kahju, kuid ma pean teid trahvima liikluseeskirjade rikkumise pärast.”
„Mu poeg,” vastas vaimulik, „jumal on alati minuga, tema juhtis ratast.”
„Sellisel juhul peate veel trahvi maksma kahekesi sõitmise eest ühekohalisel jalgrattal.”
* * *
Politseinik autojuhile: „Miks te ei peatunud, kui ma teid hüüdsin?”
„Ma ei teadnud, et see teie olete. Ma arvasin, et karjus jalakäija kellele ma otsa sõitsin.”
* * *
Inspektor peatab üle lubatud kiiruse sõitva auto.
„Ma pean teid trahvima,” ütleb ta.
„Kuid ma sõitsin ju kiirusega 70 kilomeetrit tunnis,” protesteerib juht.
„Ei, te sõitsite 90 kilomeetrise tunnikiirusega,” ei anna inspektor alla.
„No ma ju räägin teile, et ma ei ületanud kiirust,” kordab mees rooli taga. Äkki avaneb auto uks ja autojuhi naine, pistnud pea välja, ütleb: „Kui mu mees on purjus, ei maksa temaga vaielda.”
* * *
Jalakäija sai autolt löögi, kukkus maha ja jäi liikumatult lebama. Kohalejõudnud arst tunnistab kannatanu surnuks.
„Mis surnud, ma olen elus!” oigab mees.
„Ära vaidle,” rahustab kannatanut tema naine, „arst teab paremini !”
* * *
Ristteel põrkasid kaks autot kokku. Inspektor pöördub õnnetuspaigast mööduva naise poole: „Palun olge nii hea ja jääge tunnistajaks.”
„Suurima heameelega, öelge ainult, mis juhtus?”
* * *
„Mis te arvate, miks on maanteel rohkem avariisid kui raudteel?”
„Kahel põhjusel. Esiteks ei aja üks rong kunagi teist taga. Teiseks: oled sa kunagi näinud, et vedurijuht suudleb masinisti?”
* * *
Kaks naist lükkavad kogu jõust autot. Nad paluvad mööduvat meest appi.
„Vabandage, mul on häbi tunnistada, aga autodest ei taipa ma midagi.”
* * *
Kohtus avarii asjaolude selgitamisel küsib kohtunik: „Missis Jackson, palun rääkige kohtule kuidas avarii toimus.”
„Mina juhtisin autot, kuid rooli taga istus minu mees..”
* * *
„Me sõidame praegu kiirusega 40 kilomeetrit tunnis.” „Kuidas te seda teate, kui teil spidomeeter ei tööta?” „Teda pole mul üldse vaja. 30 kilomeetrise tunnikiiruse juures hakkab kapoti kaas logisema. 35 kilomeetrise kiiruse puhul hakkab tagasilla all midagi kiuksuma. 40-e juures hakkab parema ukse klaas värisema. 45 kilomeetrise tunnikiiruse juures hakkab vibreerima mu hambaprotees.”
„Aga kuidas te saate teada oma auto maksimaalse kiiruse?” „Seda ma ei saagi teada. Kui kiirus ületab 50 kilomeetrit tunnis hakkab esimene ratas autost ette jõudma.”
* * *
Automehhaanik, kui ta on auto remontimisega hulk aega vaeva näinud, ütles autoomanikule: „Kui see auto oleks hobune, laseksin ta parem maha.”
* * *
Kohtunik pöördub autoomaniku poole: „Mister Hood, politseiinspektor kaebab, et te narrisite teda ja naersite tema üle.”
„Palun uskuge mind, ma ei tahtnud seda. Kuid inspektor luges mulle nii kaua ja monotoonselt moraali – täpselt nagu teeb seda minu naine ja täiesti automaatselt ütlesin talle: „Jah, muidugi, kallis!” Ja see oli kõik.”
* * *
Varajasel hommikutunnil peatab inspektor siksakiliselt sõitva auto. Sellest väljuvad kolm ülearu lõbusat meest.
„Kes oli rooli taga?” küsib inspektor kurjalt.
„Mitte keegi,” vastavad mehed kooris, „me istusime kõik tagaistmel.”
* * *
Mister Wilkins tuleb pärast rasket autoavariid teadvusele ja küsib: „Kas ma olen juba paradiisis?”
„Ei,” vastab tema naine, „mina olen sinu kõrval.”
* * *
Üks mees püssi ja koeraga läheb üle tee. Koer jääb auto alla.
„Mul on väga kahju,” ütleb autoomanik, „kuid ma usun, et jääte rahule, kui ma maksan koera eest 50 eurot?”
„Jah,” ütles mees ja võttis raha.
„Mul on väga kahju, et rikkusin teil jahi ära.”
„Ma ei läinud jahile.”
„Tõesti? Aga miks oli teil siis koer kaasas ja veel püss?”
„Ma tahtsin metsa minna, et haiget koera maha lasta.”
* * *
Autoinspektor peatab auto, mille roolis istub blondiin. Inspektor teeb hoiatuse kiiruse ületamise pärast.
„Ma ei tea, kes kedagi rohkem hoiatab,” pahandab blondiin, „kas teie mind kiiruse ületamise eest, või mina teid selle eest, et mu vend on ülemuseks autoinspektsioonis.”
* * *
Rooli taga istuv prantslanna ei suutnud autot vaos hoida ja sõitis majapidamistarvete kaupluse aknast sisse. Leti juures pidama jäänud, küsis ta müüjalt: „Olge lahke, öelge, kas see on kauplus „Elegant”.”
„Te eksite, madam,” vastas müüja viisakalt. „Kui te letist mööda sõidate, pöörake läbi direktori kabineti vasakule, seejärel laoruumi kaudu paremale ja siis otse mööda keldrit edasi ning te satute just sinna, kuhu teil on vaja jõuda.”