Kuidas kustutakse põlevat reisilennukit

2 minutit lugemist

Tulekahju lennuki pardal on halvim, mis lennu ajal juhtuda võib. Eriti salakaval on lennuki elektrisüsteemi hõõgumine ja põlemine.

Tavaliselt ei ole selle asukoht täpselt määratletav. Üle 50 kilomeetri pikkade juhtmete isolatsiooni põlemine annab suure kuumuse vaid harvadel juhtudel. Tihtipeale algab õnnetus näiliselt täiesti süütult: algul on tunda vaid kerget suitsulõhna. Kiiresti muutub suits aga nii tihedaks, et lenduritel on raskusi lennuki armatuurlauda jälgida. Siis on sageli aga juba liiga hilja. See lennuk on vähemalt esialgu oma lendamised lõpetanud. Kahjuks ei suuda lennuki pardal asuvad suitsuandurid hõõgumisest õigeaegselt meeskonda alarmeerida, kuna esialgu on suitsu ja kuumust väga vähe. Kui lendurid lõpuks suitsu märkavad, kasutavad nad niinimetatud suitsulülitit. See võimaldab lennuki peavooluringi välja ja uuesti sisse lülida. See peaks põlengukolde isoleerima.
Mootorites lahvatava lahtise leegi kustutamiseks kasutatakse süsteemist välja paiskuvat gaasi – halooni, mis tulele piiri paneb.

Lennuvälja tuletõrjeauto Panther. Selleks, et kuni 45 tonni raskune lennuvälja tulekustutusmasin võimalikult kiiresti koos suure hulga kustutusvahenditega õnnetuskohale jõuaks, on ta varustatud 1250 hobujõulise mootoriga ja arendab kiirust kuni 138 km/h. Panther võib kaasa võtta 12 000 l vett, 1500 l vahuainet ja 500 kg kustutuspulbrit.

Kui põleng puhkeb reisijatesalongis, pardaköögis või tualettruumis, piisab tavaliselt käsikustutist. Et ühes või teises hädaolukorras õigesti tegutseda, osaleb meeskond korrapäraselt tuleohutusõppustel.
Tulekahju lennuki pardal võivad põhjustada elektrilühis, kaablite purunemine, mõnikord aga ka reisijate väär tegutsemine. Võimalikult kiire tagasipöördumine lähimale lennuväljale on sageli pilootide ainuõige otsus.
Kõigis maailma lennujaamades ööpäevaringselt valves olevad tuletõrjujad on pidevas kõrgendatud valmisolekus. Iga päev harjutavad nad tegutsemist hädaolukorras. See on võidujooks ajaga – tegelda tuleb korraga nii inimeste päästmise kui ka kustutustöödega.
Kui maandumisel lennuki telik ei tule välja, kuulutatakse lennuväljal välja häireolukord. Samal ajal, kui lennuk enne hädamaandumist paakidesse jäänud kütust välja laseb, seatakse maandumisraja äärde valmis kõik vajalikud tulekustutusmasinad ja teised abi- ja päästeautod. Vahetult enne lennuki maandumist hakkavad kustutusautod oletatava maandumispaiga poole sõitma. Kui vigane lennuk on maandunud, algab kiiresti võitlus tulega, kus kasutatakse vahtu või kuivkustutusvahendeid. Lennuki kustutamiseks kasutakse „kiilukujulist“ kustutustaktikat: samal ajal, kui esimene tuletõrjeauto võitleb salongi sissepääsu haaranud leekidega, katab teine auto ümber lennuki oleva põleva ala vahukihiga. See auto kaitseb samal ajal ka selles lõigus olevaid joajuhte ja päästemeeskondi eestpoolt. Kolmas kustutusauto laiendab kustutusala ja võitleb veel mitte täielikult kontrolli alla saadud leekidega lennuki ümber. Kustutamise ajal on tähtis, et jahutataks ka lennuki keret.
Kolme minuti jooksul pärast häiresignaali saamist peavad lennuvälja tuletõrjeautod jõudma igasse stardi- ja maandumisraja punkti. Näiteks Saksamaal Frankfurdi lennuväljal on selle ülesande täitmiseks umbes 40 autot.

Tunnuspildil: 8. septembril 2015 katkestab British Airwaysi Boeing 777-236ER (G-VIIO, flight 2276), mis oli teel Londonisse tulekahju tõttu vasakus mootoris (mootor nr 1) stardi Las Vegase lennuväljal. Kõik 170 reisijat pääsevad eluga, 20 saab kergemaid vigastusi. Lennuk saab aga tules kõvasti kannatada.

 

 

0

Your Cart