Mõrvarlik tandem: Lawrence Bittaker ja Roy Norris
Lawrence Sigmund Bittaker (tunnuspildil) tutvus relvastatud kallaletungi eest Californias San Luis Obispo vanglas istudes vägistamise eest süüdi mõistetud Roy Lewis Norrisega. Mehed tundsid, et nad on mõnes mõttes hingesugulased, ning peagi said neist lahutamatud sõbrad. Veel vanglas viibides hakkasid nad sepitsema roimarlikku plaani. Nad otsustasid, et niipea, kui nad vabadusse pääsevad, hakkavad nad lõbu pärast tüdrukuid röövima, neid vägistama ja tapma. Kui kõik hästi läheb, siis tapavad nad vanusegrupis 13–19 eluaastat ühe 13-aastase tüdruku, ühe 14-aastase, ühe 15-aastase jne, kokku seega vähemalt 7 tüdrukut. Ja jäädvustavad need sündmused heli- ja filmilindile.
Kui Bittaker 15. novembril 1978 tingimisi vabastati, hakkas ta mõrvaorgiat ette valmistama. Ta ostis autoelamu, mille nimetas Mõrva-Mackiks. Norris vabanes vanglast 15. juunil 1979, olles enne seda viibinud mõnda aega Atascadero haiglas järelevalve all. Norris kiirustas kohe Bittakeri juurde, et hakata lõpuks ometi ühist plaani teostama.
Üheksa päeva hiljem, 24. juunil kadus Redondo Beachis Wisconsinist pärit 16-aastane Linda Schaeffer (teistel andmetel kadus 26. juunil tüdruk nimega Cindy Schaefer). Tüdruk kadus pärast jumalateenistust ja teda ei nähtud enam kunagi. 8. juulil kadus Redondo Beachis jäljetult 18-aastanne Joy Hall. Bittaker tappis ta, lüües kirka läbi ohvri kõrva. Kaks kuud hiljem, 2. septembril nähti Redondo Beachis viimast korda maanteele hääletama läinud 13-aastast Jacqueline Leah Lampi ja 15-aastast Jackie Gilliamit. Sunlandist pärit 16-aastane Shirley Ledford oli ainuke ohver, kelle maised jäänused leiti. Tüdruk oli röövitud 31. oktoobril ja tema surnukeha leiti järgmisel hommikul Tijungas. Enne seda, kui ta oli traadist riidepuuga kägistatud, oli teda sadistlikult ja barbaarselt vägistatud. Tema rinnad ja nägu olid puruks lõigatud, käed lõhki nüsitud ja kogu keha kaetud muljumisjälgedega.
Lõpuks kroonis uurijate pingutusi edu: 20. novembril 1979 arreteeriti Hermosa Beachis Bittaker ja Norris, kahtlustatuna 30. septembril toime pandud kallaletungis. Tol päeval olid kaks meest ühe naise pipragaasiga uimastanud, hõbehalli autoelamusse viinud ja vägistanud. Naisel õnnestus imekombel põgeneda. Hiljem ei olnud ta aga päris kindel, et kallaletungijad olid just Bittaker ja Norris. Politsei leidis aga vahistatud meeste juurest narkootikume ja prokurör andis loa mõlemad vahi alla võtta, sest nad olid rikkunud tingimisi vabastamise reegleid.
Vanglas muutus Norris väga närviliseks. Hermosa Beachis korraldatud eeluurimise ajal vabandas ta ennast vaimuhaigusega, kuid peagi tunnistas veretööd üles. Tema jutu järgi olid mehed lähenenud mõnele enam-vähem juhuslikult väljavalitud tüdrukule. Bittaker pildistas teda ja siis kutsusid nad tüdruku kas jalutuskäigule, tasuta marihuaanat proovima või pakkusid tööd fotomodellina. Enamik tüdrukuid ütles sellistest pakkumistest ära. Vahel õnnestus aga tüdruk vägisi autoelamusse toimetada. Siis sõideti autoga mägedesse kõrvalisele nn tuletõkke teele. Valjusti mängima pandud raadio pidi summutama tüdruku appikarjed. Bittakeri autoelamust leiti heliülesvõtted Jacqueline Lampi viimaste karjetega. Uurijad leidsid ka 500 fotot naeratavatest tüdrukutest, kes lubasid ennast kurjategijatel pildistada ja kes nende käest mitmesugustel põhjustel pääsesid.
9. veebruaril 1980 juhatas Norris uurijad San Dimase kanjonis ja San Gabrieli mägedes Jacqueline Lampi ja Jackie Gilliami haudade juurde. Kirka oli ikka veel Gilliamsi peas ja tema muudki maised jäänused andsid tunnistust julmast kohtlemisest.
Los Angelese täidesaatva võimu kõrgeim esindaja Peter Pitchess süüdistas mõlemat meest viies mõrvas. Tema arvates oli nende kahe jõhkardi hingel võib olla on koguni 30–40 tüdruku elu. 20. veebruariks leiti konfiskeeritud fotode hulgast 19 pilti, millele olid jäädvustatud teadmata kadunuks jäänud neiud. Paraku ei olnud Norris enam nõus täiendavaid tunnistusi andma.
18. märtsil tunnistati Norris süüdi viies mõrvas ja ta astus oma endise kaasosalise vastu üles peatunnistajana. Norris tunnistas ennast kõigis talle esitatud süüdistustes süüdi. Kuna mees oli prokuröriga kokku leppinud, et ta pääseb surmanuhtlusest juhul, kui ta on nõus uurijatega koostööd tegema ja oma kaasosalise vastu tunnistama, siis mõisteti talle 45 aastat vangalakaristust „võimaliku vabastamisega kõige varem 2010. aastal”.
Lawrence Bittaker hüüdnimega Tangid (see oli tema lemmikpiinariist) lükkas kõik süüdistused tagasi.
5. veebruaril 1981 toimunud kohtuprotsessil väitis Bittaker, et Roy Norris oli talle nendest mõrvadest rääkinud alles pärast mõlema arreteerimist 1979. aasta novembris. Vandekohtunikele ei tundunud see argument kuigi veenev ja 17. veebruaril tunnistasid nad Bittakeri süüdi. 24. märtsil 1981 mõisteti talle vandekohtunike üksmeelsel soovil surmanuhtlus. Kohtunik mõistis aga ka veel alternatiivkaristuse: 199 aastat ja 4 kuud vanglakaristust puhuks, kui apellatsioonikohus peaks surmanuhtluse tühistama.
©Peter Hagen
