Oska oma saladusi kaitsta!

NB! LOE SEE LUGU TÄHELEPANELIKULT LÄBI JA SOOVITA SEDA KA KÕIGIL SÕPRADEL TEHA! NII VÄLDITE EBAMEELDIVAID ÜLLATUSI JA OLUKORDI!

Igal inimesel on saladusi, mis pole määratud võõra kõrva ega silma jaoks. Kui riik võtab endale õiguse kiivalt oma saladusi kaitsta, siis samasugune õigus on ka kodanikul. Kui riik võtab endale õiguse tegutseda riigi, mitte kodaniku huvides, siis on ka kodanikul õigus oma huvid esikohale seada…

Kuid nii see paraku ei ole. Elades küll väidetavalt demokraatlikus õigusriigis, toimib Eestis endiselt Stalini-aegsete parimate mallide järgi loodud anonüümne pealekaebamise ja nuhkimise süsteem, mille arsenali kuuluvad nii kõikvõimalikud vihjetelefonid (loe: pealekaebamistelefonid) kui ka vihje-elektronposti aadressid ja jälitustegevus, mis mitte harva väljub kehtivate seaduste raamidest. Kodanikke lausa õhutatakse kaebama, üles andma ja kituma. Piisab ühestainsast salakaebusest, et inimese elu sõna otseses mõttes tuksi keerata. Ja kui Sa just puruloll ei ole, siis pane kõrva taha kõik alljärgnevad nõuanded.

§ TEIE KÕNE SALVESTATAKSE! §

Kindlasti on iga inimene vähemalt korra kogenud, et mingisse ametiasutusse helistades vastab kõigepealt automaatvastaja: „Teie kõne salvestatakse!“, natuke peenetundelisemad firmad lisavad väikese klausli: „Parema teeninduse huvides….“Andke andeks, mis haige ühiskond see selline on, kus keegi kedagi ei usalda? Kõik trepikojad, välisuksed, ja väravad on lukustatud, kõikjal ripuvad sildid „Eramaa, sissesõit keelatud“ (Samal ajal kirutakse nõukogude aega, et olid piiritsoonid. Mis vahe seal on – eramaa või piiritsoon!). Iga nurga peal jälgivad Su tegevust loendamatud videokaamerad. Kodumaale saabudes ootab Sind lennujaamas või sadamas dresseeritud narkokoer koos vastava väljaõppe saanud künoloogiga. Lennureisile mineja otsitakse läbi, nagu oleks tegemist kõige paadunuma araabia terroristiga, kellel on mõttes ainult piloodi pussitamine ja lennukis pommi lõhkamine. Piirid on kõikjal ja kõigile (isegi seebivabriku territooriumil!), ainult – kummaline küll – mitte Euroopa Liidu välispiiridel, ammugi mitte araablastest või aafriklastest sissetungijatele – vabandust – põgenejatele.

§ SINU KODU EI OLE SINU KINDLUS, AMMUGI MITTE TURVALINE PEIDUKOHT §
My home is my castle – minu kodu on minu kindlus, ütlevad inglased. Kõlab uhkelt, kuid see ei kehti Eestis ega mujalgi. Kui vanal heal Saksa okupatsiooni ajal tulid gestaapolased ukse taha ja koputasid viisakalt, enne kui ukse maha lõid, siis nüüd käivad asjad sootuks teisiti. Sellepärast ole alati valvel! Sulle võidakse suvalises kohas – näiteks supermarketis või parklas – ligi astuda ja esitada läbiotsimismäärus, mis annab „organitel“ õiguse Sinu „kindlus“ läbi tuhnida ja konfiskeerida KÕIK, mida VAID SAAKS SINU VASTU KASUTADA. Ära unusta hetkekski: kodu ei ole Sinu kindlus, ammugi mitte turvaline peidukoht, asjadele või andmetele, mida keegi ei tohiks sinu juurest leida! Ära hoia oma kodus kunagi midagi niisugust, mis võiks sind kompromiteerida!

Eesmärk pühitseb abinõu! Seda vana rahvatarkust ei kasutanud mitte ainult jesuiidid pimedal keskajal, vaid ka eesti nuhk-nuuskurid tänapäeval. Kui nõukogude ajal pidi läbiotsimise juures viibima ka kaks manukat, siis nüüd enam mitte. Põhjuski lihtne ja arusaadav: et läbiotsitav ei saaks aru, mida otsitakse, teiseks on siis palju mugavam sokutada läbiotsitava korterisse „lutikaid”. Kui aga nuhk-nuuskurite kätte peaks sattuma sinu mobiiltelefon ja korteri-, garaaži- või autovõtmed, siis pead arvestama sellega, et võtmetest võidaks teha sinu teadmata koopiad, et nende abil mugavalt teostada Sinu ruumides Sinu teadmata ja asjaosalistele sobival ajal nn varjatud jälitustegevust, mis vähemalt teoreetiliselt peaks olema seadusega keelatud. Mobiiltelefonist saab aga jälitusseade. Pärast selliseid „kohtumisi” on soovitav mobiiltelefon ja selle number vahetada, korter, garaaž ja auto aga millimeeterhaaval üle vaadata, avastamaks pealtkuulamisseadmeid. Võimaluse korral kasuta selleks eriseadmeid (need on olemas ja ka saadaval, kuid ära telli neid välismaaalt, need ei jõua kohale). Soovitav oleks välja vahetada ka kõik võtmed (või isegi lukud), mis on olnud võõrastes kätes. Kuidas selline jälitustegevus läheb kokku inimõiguste ja Eesti Vabariigi kriminaalmenetluse seadustikuga, on muidugi iseküsimus. Aga kui eesmärk pühitseb abinõu, on kõik lubatud. Võitjate üle kohut ei peeta!
Pea meeles: ka auto ei ole sobiv koht privaatseks vestluseks, kui sa pole just sajaprotsendiliselt kindel, et sinna pole sokutatud mingeid „tehnilisi abivahendeid“. Ära lobise autoparklas, näiliselt kõrvalises kohas või kohvikus valju häälega – sinu poole võib olla suunatud suum-mikrofon. Jälgi ümbrust, enne kui suu lahti teed! Ja räägi vaikse häälega – kogu maailm, veel vähem aga nuhk-nuuskurid ei pea sinu saladusi teadma…

§ KUS ON EUROOPAS RIIGIPIIRID? §
Neid polegi, neid pole enam üheski Euroopa Liidu riigis. Iga EL riigi piir algab Portugali läänerannikult ja lõpeb Peipsi järve keskel. Kuigi vanema põlvkonna inimesed on harjunud seostama piirivalvet ja tollikontrolli riigipiiri ja piiriületamisega, siis nüüd see enam nii ei ole. Piirivalvurid ja tolliametnikud võivad sinu dokumente või pagasit kontrollida suvalises paigas, kas Lõuna-Saksamaa külavaheteel, kusagil Poola väikelinnas, Mont Blanci tipus või koguni Põlva kesklinnas. Tegelikkuses on Euroliidu liikmesriikide piirivalve ja tolliamet muutunud iga Euroliidu liikmesriigi sisepolitsei käepikenduseks ja totaalne euronuhkimine ei tunnista enam mitte mingisuguseid (riigi)piire.

§ POSTISALADUS POLE KAITSTUD §
Eesti põhiseaduse § 43 järgi on Eestis igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastavate sõnumite saladusele. Samas paragrahvis kirjeldatud erandid nullivad kõik need õigused, sest väga kergesti saadakse luba Sinu järele nuhkida ja nuuskida.
Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Seda lubab põhiseadus. Nüüd on aga prokuratuuril aga suurepärane võimalus Sind 24 tundi (aga võib ka pisut vähem) igaks juhuks pealt kuulata, et äkki sealt tuleb midagi. Äkki saab millestki kinni hakata! Ehk saab mingi paragrahvi kaela väänata! Nii et arvestagem sellega! Ära unusta eales, KURJUSEL ON TUHAT PALET! Kurja võib teha ka seaduslikkuse maski taha varjudes. (Loe lugu: Kurjuse tuhat palet)

2008. aastal avardas Riigikogu nuhkimisvõimalusi: kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise jälitustoimingute peatükiga – ohud. See lubab uurimisorganitel senisest veelgi vabamalt teostada pealtkuulamist, kirjavahetusega tutvumist jms, ning seda – erinevalt põhiseaduses ette nähtust – mitte kohtu, vaid prokuratuuri loal. Ainus tingimus on seejuures, et kohus tuleb asjasse pühendada hiljemalt 24 tunni jooksul. Mida peab riik kuriteo ettevalmistamiseks? Kas inimene, kes värske „Maaja” kõrvale klaasikese konjakit võtab, valmistub napsisena autorooli istumiseks või koguni seksuaalkuriteoks? Teiseks lubab eelnõu sõnumisaladust piirata prokuratuuri loal, kuigi põhiseadus eeldab üksnes kohtu luba. Ent isegi kui kohus jälitustoimingu alusetuks tunnistab, võivad uurijad vahepeal kogutud andmeid säilitada. Hästiinformeeritud, kireva tutvusringkonna või seikluslikuma eraeluga inimestele on sellise lõdva regulatsiooni ohud kergesti mõistetavad.
NB! Jälgi hoolega, kas näiteks interneti teel tellitud kaupa on lubatud lasta üle Eesti piiri. Oletame, et oma rumalusest või teadmatusest tellisid keelatud kaubaartikli. Nüüd võidki selle kohalesaabumist ootama jäädagi. Keelatud kaubaartikkel saadetakse saatjale tagasi. Muidugi oleks korrektne, et vastav ametkond Sind teavitataks, mis põhjusel Sa oma saadetist kätte ei saanud. Oh ei, keegi ei hakka Sulle midagi teatama või selgitama! Sa jääd lihtsalt oma rahast ilma!

§ HÜVASTI, PRIVAATSUS! §

ETTEVAATUST ARVUTIGA! Internetiühendus on muutnud inimese eraelu ja privaatsuse täiesti olematuks. Nuhk-nuuskuritel on tänu internetile ja mobiilsidele avanenud piiramatud võimalused jälgimaks, mida sa arvutis teed, milliseid saite külastad ja kellega korrespondeerid.

Teatavasti on internetiühenduse osutaja kohustatud säilitama internetiseansi alguse ja lõpu kuupäeva ning kellaaja koos internetiprotokolli aadressiga. See on kuulus Eurodirektiiv, mille alusel vastav kohustus ka Eestis kehtestati, võeti vastu Londoni ja Madridi terrorirünnakute tõttu ning selle algne eesmärk oli sääraste raskete kuritegude avastamine ja ärahoidmine, kuid on nüüdseks kujunenud paljudes Euroopa riikides lausa paranoiliseks jälitusmaaniaks. (Meenutagem kasvõi nüüdseks juba tühistatud tobedat nõuet lennujaamades, kus inimesed pidid paljajalu läbi turvavärava minema! Kuidagi ei taheta aru saada, et 99,99% terroristidest on olnud moslemitest araablased! Seega pole üldse mõtet kahtlustada võimalikus pommiatentaadis 77-aastast valget vanaprouat.)
Arvuti on tänapäeval paljudele vältimatult vajalik töövahend. Samas on arvuti lausa osa inimese MINAst. Kuid pea meeles: Sinu arvutist leitud diskreetset materjali (olgu see milline tahes) võidakse vajaduse korral Sinu vastu kasutada.

Seepärast: ÄRA SALVESTA MITTE KUNAGI diskreetset materjali ARVUTI KÕVAKETTALE, isegi mitte arvutivälisele kõvakettale. Salvesta diskreetne materjal uut tüüpi (veel parem krüpteeritud. Kuid arvesta sellega, et ka krüpteering võidakse lahti muukida!) mälupulkadele, mis on varasematest mitu korda väikesemad (veel parem on kasutada üliõhukest SD-kaarti) ja mida on väga mugav ainult Sulle teadaolevasse kohta peita või äärmise vajaduse korral lihtne hävitada. Kaasaegsed mälupulgad või SD-kaardid on suure mahuga ja töökindlad. Kuid ettevaatust, tänapäeval osatakse jälituskoeri panna ka mälupulki leidma! Kindluse mõttes võiks teha mitu varukoopiat, mille asukohad jätad muidugi ainult enda teada. Ka pead teraselt jälgima, et regulaarselt kustutaksid diskreetse materjali arvuti nn prügikastist (Recyle Bin, käsklusega Empty Recycle Bin või File Shredder). Kuid see ei ole paraku veel kõik! Ära unusta hetkeksi, et nuhk-nuuskurid monitoorivad pidevalt internetti, mis kujutab endast varjatud sanktsioneerimata jälitustegevust. Sisuliselt tähendab see seda, et mugavad nuhk-nuuskurid tungivad suvalisel ajal ükskõik kelle interneti kaudu tema korterisse. Ametlik läbiotsimine see just ei ole, aga sellest ka millegi poolest ei erine. Privaatsus on muutunud tühjaks sõnakõlksuks. Õnneks kehtib alates 01.01.2008 elektroonilise side seadus § 111, mille lg. 4 kohaselt peab sideettevõtja kustutama andmed, mis on vanemad kui 1 aasta arvates side toimumise ajast. Taevale tänu! Vastasel juhul võiksid repressiivorganid kaevata üles ka kasvõi 15 aasta taguseid asju.

Nuhk-nuuskurid kasutavad ka spetsiaalset tarkvara, mille abil jälitatakse Sinu failivahetust internetis. Sind võib ees oodata veel üks ebameeldiv üllatus: varjatult võidakse Sinu arvutisse, arvutisüsteemi või arvutivõrku sokutada „tehnilisi abivahendeid“. Seega oleks kasulik igasuguste üllatuste vältimiseks arvuti pitseerida. Juhul, kui aga arvuti on olnud „organites” ekspertiisis, tasub igal juhul lasta arvuti spetsialistil hoolikalt üle vaadata, veendumaks, et sinna pole paigaldatud „tehnilisi abivahendeid“, „lutikaid“ või „lisaprogramme“. Olenevalt arvuti kasutamise sagedusest tuleb arvuti kõvakettad puhastada spetsiaalsete failikustutusprogrammide abil, mis hakivad isegi kustutatud failid, nii et nende taastamine pole enam võimalik. Kõige kindlam viis kõik andmed arvutist kustutada oleks arvuti kõvaketta formateerimine ja sellejärgne ülekirjutamine. Kui aga soovitakse arvutile senine operatsioonisüsteem peale jätta ja tühjendamisele võimalikult vähe aega kulutada, tasuks luua uus kasutaja, arvutile restart teha ja värskelt loodud kasutaja alt sisenedes ülejäänud kasutajad koos seotud failidega kustutada.

Andmekandjalt (kõvakettad, mälukaardid, mälupulgad) vaba ruumi ülekirjutamiseks pakub võimalusi ka internetist vabalt allalaaditav programm CCleaner. Selleks et oma failide kustutamises kindel olla, tuleks kasutada spetsiaalseid shredder-tüüpi programme, mis vastavalt Sinu valitud tasemele kirjutavad pärast kustutamist kõvakettale jäänud vaba pinna 5–7 korda juhuslikke nulle ja ühtesid täis. Ja pärast seda jääb taastamisega ka juba kuitahes kurikaval nuhk-nuuskur hätta. Ja veel väike nipp: kirjuta kogu vaba ruum täis suvalist süütut pildimaterjali (kasvõi mitu korda), kustuta siis ära, käi kõvaketas igaks juhuks veel kord shredder-programmiga üle ja alles siis võid kindel olla, et keegi ei saa sulle enam halba teha.
Võimaluse korral konsulteeri spetsialistiga, kuidas seda kõige efektiivsemalt teha!  Äärmise vajaduse korral aga purusta arvuti kõvaketas.
Kõige kindlam viis oma privaatsust ja saladusi kaitsta on tööarvutit üldse mitte internetiga ühendada, vaid kasutada selleks teist arvutit, mis ei pea asuma üldsegi ei sinu töökohas või kodus! Ja veel kord: tee oma elu turvalisemaks, salvesta diskreetne materjal ainult arvutivälistele andmekandjatele! Tee nuhk-nuuskuritele nende töö võimalikult raskeks (muidu kasvab neil nina kole pikaks ja kõrvad venivad välja)!

§ ÄRA UNUSTA! HÄVITA MITTEVAJALIKUD DOKUMENDID! §
Ära hoia kodus või büroos aastatetagust arhiivimaterjali või dokumente n-ö igaks juhuks või mille olemasolu oled ajapikku üldse unustanud. Kõik mittevajalikud või Sind kompromiteerida võivad dokumendid (kui puudub võimalus nende täielikuks hävitamiseks) lase paberipurustajast (nn paberihundist) läbi. Eriti salajaste dokumentide hävitamiseks on paberipurustajad, mis hakivad paberilehe nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt, muutes ühe A4-formaadis lehe kuni 6000-tükiliseks pusleks, mida on võimatu uuesti kokku panna.

§ FOTOAPARAADIGA SEOTUD OHUD §
Kõlab jaburalt, aga ka fotoaparaadiga tehtud pilte võidakse Sinu vastu kasutada. Seepärast ettevaatust isegi fotoaparaadi kasutamisel!

Jälgi, et Sa kogemata ei salvestaks midagi kompromiteerivat fotoaparaadi sisemälusse (tegelikult on see peaaegu et välistatud). Ära unusta, et kui oled unustanud SD-kaardi fotoaparaati panna, salvestab fotoaparaat pildid automaatselt sisemällu! Ebameeldivate üllatuste vältimiseks kontrolli kindlasti, kas sinu fotoaparaadil on sisemälu või ei. Veendu alati, et fotoaparaat salvestaks pildid AINULT MÄLUKAARDILE. Iga kord, kui laed fotod arvutisse, veendu, et pildid oleksid mälukaardilt kustutatud (turvalisest ülekustutamisest loe eespool). Soovitav on seejärel mälukaart mitte ainult formaatida (sellest ainuüksi ei piisa), vaid käia ka üle shredder-tüüpi programmiga, et hävitada sellelt kõik eelmiste piltide jäljed. Kindluse mõttes on soovitatav kasutada mitut mälukaarti. Veel parem oleks „probleemne” mälukaart hävitada ja osta uus kaart.

§ MOBIILTELEFON KUI ELEKTROONILINE JALAVÕRU §
2009. aastal tegi Eesti prokuratuur 888 taotlust telefonide pealtkuulamiseks, millest rahuldati 98 protsenti. Tegelik inimeste arv, keda pealt kuulati, võib olla aga tunduvalt suurem – 30 000–40 000.
Mida tähendab kõnede pealtkuulamine ja sealt selle ühe olulise lause väljanoppimine? Kõnede salvestisi kuulatakse ikka uuesti ja uuesti üle, et aru saada, mis on slängisõna või varjatud vihje, mis kontekstis see on ja lõppkokkuvõttes – kuidas sellest vormub tõend, mida saaks kasutada Sinu vastu.
Mobiiltelefon on tänapäeval asendamatu sidevahend, kuid tähelepanu: temast võib saada
SINU SUURIM VAENLANE JA REETJA!
Asi pole mitte ainult pealtkuulamises, vaid ka telefoni positsioneerimises ja vastavate logifailide säilitamises.
Sellega seoses on mobiiltelefon muutunud vabatahtlikuks elektrooniliseks jalavõruks ja selle võru abil kogutud kaudsete tõendite alusel võidakse kahtlustava kohta kokku kerida „tõendid kogumis uus kvalitatiivne tõend“, mille najal saab isiku süüdi mõista ja in dubio pro reo kehtib vaid siis, kui isik esitab „eluliselt usutavad“ vastuargumendid omal initsiatiivil. Nii et erilist ettevaatust mobiiltelefoni kasutamisel! Ära ütle telefoni teel midagi niisugust (ei mingeid, isegi kaudseid vihjeid!), mida hiljem võidakse Sinu vastu kasutada. Diskreetse kohtumise võib kokku leppida ka teisiti, ammugi siis rääkida telefoni teel äri konfidentsiaalsetest üksikasjadest. Kui Sind kutsutakse „organisse“, ära võta mobiiltelefoni kaasa, vaid lülita see välja ja peida turvalisse kohta; samuti arvutivälised kõvakettad, mälupulgad, fotoaparaatide mälukaardid ja võimaluse korral ka arvuti (või vähemalt lauaarvuti kõvaketas) ise.

– § § § –

NB! Loe ka:
Advokaat annab nõu: Kuidas käituda ülekuulamisel?

„MAAJA” NUHKIMISE JA SALAKUULAMISE OSAKOND