Kuidas egoisti ära tunda
Psühholoogid on veendunud – egoistid teevad kogu maailmas võidukäiku: perekondades ja parlamentides, firmades ja valitsustes. Neid on üha rohkem nii naiste kui meeste seas; nende vahel valitseb sõnatu solidaarsus, nende mentaliteet on ükskõiksus masside vastu. Nende relvaks on küünarnukid, eesmärgiks edukas karjäär; nad vilistavad ideaalidele, nende ainus motiiv on omakasu.
Egoistid ei püüagi end mingite maskide taha varjata. Allensbachi instituudi küsitlus näitas, et 61% Saksamaa kodanikest peab mistahes tegevuses silmas eelkõige isiklikku kasu. Ja on tänu sellele – ka seda näitas küsitlus – elus hästi edasi jõudnud. Et enese ja kaaskodanike üle mõtteid mõlgutada saaksite, pakuvad Allensbachi eksperdid kümme iseloomulikku tunnust, mille järgi õiget (!) egoisti ära tunda:
NAD POLE NÕUS KUSAGIL HETKEGI OOTAMA
Järjekorras seista, olgu või paari inimese taga? Mitte iialgi – seda võib endale lubada vaid hall mass, kel aega küllalt käes. Egoistil on alati kiire – temal on ju igal hetkel nii palju tähtsaid asjaajamisi ees.
NENDE KORTERITINGIMUSED OLGU IDEAALSED!
Elamispinda olgu vähemalt sada ruutmeetrit, ja selle peab neile andma munitsipaliteet – riik ei tohi ju oma alamat milleski kitsendada! Mida tühisem ametnik, seda avaramaid elamistingimusi ta vajab. Pilked ja etteheited jooksevad tal mööda külgi maha. Vastupidi: ta teeb suuri sõnu selle kohta, kuis oleks vaja hoolitseda kodutute ja lasterikaste perede eest.
NAD TEEVAD TÖÖD NII VÄHE KUI VÕIMALIK
Laua taga istuvad nad ülimalt keskendunult, piinatud nägudega, sest upuvad töösse. Tegelikult oskavad nad osavasti kõik kolleegide kaela veeretada, ja peavad täpselt silmas ainult tööaja lõppu. Nad ei saa kunagi minutitki kauemaks jääda. Nad ei häbene isegi kliendile öelda: „Kuulge, mul on tennisemäng kokku lepitud!” Ja miks ka mitte, kui nii rahvas kui kolleegid seda enesele meeldida lasevad?!
TELER ON AINULT NENDE JAOKS
Olgu kodus, seltskonnas või sõbra juures – teleripult on egoisti käes, programme valib ainult tema. Kui teistele tema valik ei meeldi – palun väga, lahkugu toast ja tegelgu millegi muuga!
NAD EI ARVESTA TEISE HUVISID JA VAJADUSI
Mõnes ootetoas, reklaamiklipil jne. on huvitav teade või reklaam välja pandud? Maha rebida ja kaasa võtta! Võib tarvis minna, ja mida vähem inimesi peale tema sellest teavad, seda parem.
NAD RÄÄGIVAD AINULT ISEENDAST
Kõnepruugi esimene reegel: nende iga lause algab asesõnaga mina. Inimene ise on enesele ju lõpuks kõige tuttavam vestlusteema, ja egoistile kõige armastatum. Ja milleks peaks teda huvitama teiste lõputult igavad ja hallid elulood, nende mõtted või taotlused!
NAD EI TAHA LAPSI
Sest laste peale kulub nii palju raha, aega, ruumi, närve – miks peaks arukas inimene lausa ise oma elu raskemaks tegema?! Tavaliselt peavad nad kasse, sest nood hoolitsevad enese eest põhiliselt ise. Kassiga võrreldes oleks koergi liiga tülikas ja kallis.
NAD HOIAVAD MAKSUDEST KÕRVALE
Inimene pole ju rumal, et oma töö ja vaevaga teenitud raha lihtsalt ära kinkida! Sellepärast on egoistidele hästi selged kõik viisid, kuidas maksudest kõrvale hiilida. Kõige targem on kõik sissetulekud otsekohe Šveitsi või Luxemburgi pankadesse kantida, – varjatud sissetulekuid otsitakse ju ainult oma riigist.
NAD AHNITSEVAD, AGA EI ANNETA
Olgu tegemist kolleegi sigaretipakiga, naabri bensiinikanistri või sugulase rahaga – niisuguseid laene oleks ju väiklane tagasi nõuda. Ja miks mitte kasutada ametialaseid soodustusi või jagamiseks määratud heategevaid annetusi – oma särk on ihule ikka kõige ligemal! Annetada firma tulust ise midagi heategevaks otstarbeks? Seda teevad vaid veidrikest filantroobid või albid eneseupitajad! Egoistil on alati tähtsamaid kanaleid, kuhu „riigi majanduskasvuks” investeerida, nii et tulu enda taskusse voolaks.
