Kui pikk on eluaegne vanglakaristus?

Ainult mõnes üksikus riigis tähendab eluaegne vanglakaristus seda, et süüdimõistetu peab surmani trellide taha jääma. Nii on see USA-s, Austraalias ja Inglismaal (USA-s võib „eluaegne“ ka teatud aja möödudes vabaneda, kui president armu annab).

Enamikes maades näeb karistusseadustik siiski ette vanglast vabanemise võimalust. Näiteks Saksamaal, Rootsis, Soomes või Iirimaal peavad „eluaegsed“ istuma ära vähemalt 15 aastat (Saksamaal on „eluaegse“ vanglakaristuse pikkuseks keskmiselt 20 aastat). Prantsusmaal, Kreekas või Jaapanis võib „eluaegne“ vabaneda karistuse kandmisest mitte varem kui 20 aasta pärast.

Norras, Hispaanias ja Portugalis on aga eluaegne vanglakaristus karistusseadustikust üldse maha võetud. Küll on aga Norras kasutusel karistusjärgne kinnipidamissüsteem (preventiivkaristus), mis võimaldab näiteks hullumeelset massimõrvarit Anders Breivikit hoida trellide taga kauem kui karistuseks määratud 21 aastat.
Öeldakse, et issanda teed on imelikud. Veel imelikumad on vahel kohtunike otsused. 1972. aastal mõistis Mannheimi kohus Saksamaal lastevägistajale Josef Ludyle (s 1933) kolmekordse eluaegse vanglakaristuse, lisaks veel 15-aastase vanglakaristuse. 1984. aastal mõistis kohus (USA, Oregoni osariik) sarimõrvar Randall Woodfieldile (s 1950) 90-aastase vabadusekaotuse tapmise eest, millele lisati 35 aastat vägistamise eest. 1973. aasta veebruaris mõistis California kohus sarimõrvar Juan Vallejo Coronale (1934–2019) karistuseks 25 eluaegset vabadusekaotust, mis oleks tulnud ära kanda üksteise järel!
Fred Waterfield (1952–2012) sai 21. jaanuaril 1985 aga kahekordse eluaegse vabadusekaotuse, millest tal oleks tulnud istuda vähemalt 50 aastat. 1989. aastal mõisteti San Joses (California osariik) 27-aastasele kurjategijale 406 aastat vanglakaristust. Mehe hingel oli 117 seaduserikkumist, sealhulgas 26 vägistamist.
Oktoobris 1990 mõistis kohus USA-s sarimõrvar Arthur Shawcrossile (s 1945) karistuseks 10×25 aastat vabadusekaotust, ennetähtaegse vabastamise võimalusega mitte enne 10. jaanuari 2240. Seda pikka karistusaega Shawcross ära istuda ei jõudnud, ta suri 10. novembril 2008.
Kui pikk on eluaegne vanglakaristus Eestis? 22-aastane korterivaras Romeo Kalda laskis 1996. aastal Tallinnas vahelejäämist kartes maha teda teolt tabanud politseiniku. Kaldale määrati 1996. aastal surmanuhtlus, kuid Tallinna ringkonnakohus asendas selle 1997. aasta veebruaris jõustunud kriminaalkoodeksi muudatuse järel eluaegse vanglakaristusega. 2022. aastal leidis kohus, et eluaegne on ära istutud ja Kalda võib tingimisi vabastada. Seega on eluaegne vanglakaristus Eestis 26 aastat.
Et aga ka õigusemõistjatel vahel katus ära sõidab, näitab, et 2021. aasta oktoobri lõpus tegi vangla juhtkond ettepaneku vabastada tingimisi vanglast Colombia pedofiilist sarimõrvar Alfredo Garavito (1957–2023), kes tema enda sõnul oli tapnud aastatel 1992–99 190 poissi ja noorukit. Asi on selles, et Colombias võib määrata maksimaalselt 40 aasta pikkuse vanglakaristuse. 17. detsembril 1999 mõistis kohus sarimõrvari 30 aastaks trellide taha. Kuna ta aga aitas oma ohvrite surnukehade leidmisele kaasa, vähendati karistust 22 aastale.
Isegi Colombia president Ivan Duque (ametis 2018–2022) oli kuuldust vapustatud, kui ta Glasgow’s visiidil viibides 2. novembril 2021 ütles: „Ma olen äärmiselt pahane, et keegi teeb ettepaneku nagu võiks see elajas vanglast vabadusse pääseda.”
Vangla direktsioon ütles enda õigususeks ainult seda, et nad juhindusid seadusest. Jah, aga kui seadus on tobe ja terve mõistusega vastuolus, siis tuleks seda teatud juhtudel ignoreerida. Või soovib keegi 140 inimest tapnud, aga meelt parandanud ja oma tegusid „sügavalt kahetsenud” sarimõrvarit endale korterinaabriks? Õnneks suri Garavito vanglas enne kui teda jõuti vabastada.

NB! Loe ka:
Kuritegu ja karistus
Advokaat annab nõu: Kuidas käituda ülekuulamisel?
Oska oma saladusi kaitsta!