Kes olid maailma esimesed stjuardessid?

2 minutit lugemist

15. mail 1930 tõusis lennuk California Oaklandis õhku, pardal 11 reisijat pardal ja sihtkohaks Chicago. Lennukis polnud midagi silmatorkavat, kui pardal poleks olnud nägusat noort naist, kes hoolitses reisijate heaolu eest. Ellen Church oli maailma õhusõiduajaloo esimene stjuardess. Kuni selle ajani teenindasid reisijaid stjuuardid, kes jagasid reisijatele toitu, neid lennuhirmu korral rahustasid ja pääsesid kitsastes vahekäikudes vabalt liikuma.

Ellen Church, maailma esimene stjuardess.

Lennukompanii Boeing Air Transport, hilisema United Airlinesi eelkäija oli esimene, kes otsustas tööle võtta Ellen Churchi (1904–1965), esimese naisstjuardessi. Tollal 25-aastane Ellen oli õppinud medõde ja sobis seetõttu ideaalselt oma uude ametisse. Kuna tolleaegsed lennukid ei olnud hermeetilised ja neil puudusid seadmed rõhu tasakaalustamiseks, lendasid lennukid umbes 3000 meetri kõrgusel – ideaalsel oksekõrgusel, sest sellel kõrgusel kõikus ja õõtsus suhteliselt aeglaselt lendav lennuk üsna tuntavalt. Nn oksekõrgus on seotud ka lennuki kiirusega. Nii madalal lendamisel kuulusid turbulentsid, peapööritused ja kõhuvaevused reisijate argipäeva. (Alates 7000 meetrist taluvad inimesed lennureisi juba üsna hästi.) Esimese stjuardessi edust tiivustatuna otsustas Air Transport võtte tööle veel kaheksa medõde, keda Ellen hakkas koolitama.
Euroopas oli Šveits see, kes neli aastat hiljem esimese stjuardessi tööle võttis. 22-astane Nelly Pflüger astus oma teenistusse veel ilma univormita oma igapäevases kleidis, mille ette ta sidus valge põlle. Lufthansa, kes hakkas samuti õige pea stjuardesse välja koolitama, pööras tähelepanu hoopis teistele näitajatele. Stjuardess pidi olema parimas füüsilises vormis, valdama vähemalt kahte võõrkeelt, olema teadmiste poolest üle keskmise ning ühte kui teist taipama ka lennukist endast. Viimase nõudmisega mindi 1950-ndatel aastatel aga üle võlli: stjuardessid teadsid hiljem rääkida, et nad oleksid olnud võimelised lennuki lahti võtma ja uuesti kokku panema. Milleks stjuardessile neid teadmisi vaja oli, jääb vastuseta. Loomulikult pidid lennusaatjad ka kena välimusega olema. Pole siis mingi ime, et sajast kandidaadist 99 kukkusid läbi juba esimesel katsel. Tänapäeval on aga paljude riikide ametiühingud nii võimsad, et näiteks Lufthansa, Finnairi või Scandinavian Airlinesi pardal võib stjuardesside hulgas kohata trullakaid vanamemmesid, kes võiksid juba ammugi hooldekodus kiiktoolis magusasti tukkuda.

Saatust ei tohi narrida

2016. aasta 19. mai varahommikul Pariisist Kairosse startinud Egypt Airi A320 kukkus Vahemere lõunaosas merre. Pardal viibis ka 27-aastane Kairos elanud stjuardess Samar Ezz Eldin, kes postitas enne saatuslikku õnnetust Facebooki foto merre kukkuvast lennukist.
Samar Ezz Eldin asus Egypt Airis stjuardessina tööle 2014. aastal. Samast ajast pärineb ka tema Facebooki riputatud profiilifoto, millel näeb teda merest märgades riietes kohvriga välja kõndimas, taamal merre kukkuv lennuk. Samar Ezz Eldini sõbrad olid pärast õnnetust veendunud, et sellise fotoga määras ta ka oma traagilise saatuse.

1950-ndate aastate kuulsaim okselainer Lockheed Constellation, mida irvhambad nimetasid selle sagedaste mootoririkete tõttu maailma parimaks kolmemootoriliseks lennukiks. Kuna õõtsuv ja kõikuv lennuk lendas kiirusega kõigest 600 km/h ja ainult 7000 m kõrgusel, siis 10–11 tundi kestval lennul üle Atlandi jõudsid korralikult ülenuumatud reisijad oma isu täis oksendada.

 

0

Your Cart