Kas Hitleril tõesti õnnestus põgeneda Lõuna-Ameerikasse?

Adolf Hitler ei lõpetanud 30. aprillil 1945 Berliinis elu enesetapuga, vaid suundus salaja koos Eva Brauniga Argentinasse, väidavad Briti ajaloolased Simon Dunstan ja Gerrard Williams raamatus „Hall hunt. Adolf Hitleri pääsemine” (2014). Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) teatas, et raamatus väidetu ei vasta tõele.

Ametliku versiooni järgi sooritas Adolf Hitler 30. aprillil 1945 Berliini punkris enesetapu. Füürer ja tema kauaaegne elukaaslane Eva Braun otsustasid minna vabasurma koos. Nad mõlemad hammustasid katki mürgiampulli ja Hitler jõudis veel endale kuuli pähe lasta. Laibad mässiti tekkide sisse ja viidi punkri lähedal aeda pommiauku. Seal valati surnukehad bensiiniga üle ja süüdati põlema. Mõni päev hiljem, 4. või 5. mail 1945 leidsid Adolf Hitleri ja Eva Brauni poolpõlenud surnukehad Berliini vallutanud Nõukogude armee sõdurid…

Pikk teekond

Briti ajaloolased Simon Dunstan ja Gerrard Williams kirjutavad raamatus „Hall hunt. Adolf Hitleri pääsemine”, et Adolf Hitleri asemel võttis endalt Berliini punkris elu hoopis üks tema teisikutest ja Eva Brauni rollis oli teisiku kõrval vähe tuntud näitlejanna.

Õige füürer ja Eva Braun olevat lahkunud riigikantseleist salatunneli kaudu 27. aprillil ehk kolm päeva enne väidetavat enesetappu.

Ja mis veel absurdsem: ükski ajalooallikas ei eita, et Hitler ja Eva registreerisid Riigikantselei punkris oma abielu 29. aprillil –  kaks päeva pärast põgenemist!
Adolf Hitler ja Eva Braun olevat esmalt lennanud Taani väikelinna Tønderisse. Sealt toimetati nad Lübecki lähistele Travemünde lennuväebaasi. Edasi lendasid füürer ja tema kaasa Katalooniasse Reusi lennuväljale. Seal andis Hispaania diktaator Franco põgenikele oma riigi eraldusmärkidega lennuki, mis viis nad Kanaaridele Fuerteventurale, kus Adolf Hitler ja Eva Braun läksid allveelaevale U530, mis võttis kursi üle Atlandi ookeani.

Argentinas olevat Adolf Hitler ja Eva Braun elanud kuni 1953. aastani koos Mar del Platas. Seejärel kolis Eva Braun Neuquéni linna ja võttis kaasa ka kaks tütart. Tütred elavad tänaseni kusagil Lõuna-Ameerikas.

Dunsten ja Williams viitavad raamatus muude tõendite seas 78-aastasele argentiinlasele, kes olevat kohtunud Adolf Hitleriga kaks korda – 1953. ja 1956. aastal – ühes Buenos Airese hotellis.

Briti ajaloolaste sõnul suri Adolf Hitler 72-aastasena 13. jaanuaril 1962. Enne siit ilmast lahkumist kannatas ta nõrgamõistuslikkuse all. Tasub meenutada, et sõja võitnud Jossif Stalin kahetses omal ajal väga, et Hitlerit ei õnnestunud elusalt tabada. Kui uskuda värsket uurimust, siis suri Hitler hoopiski ligi üheksa aastat Stalinist hiljem.

Dunstan ja Williams kirjutavad, et Adolf Hitleri ja Eva Brauni põgenemisplaani töötas välja riigiminister Martin Bormann ja see sai heakskiidu USA salateenistustelt, kes said vastutasuks juurdepääsu Saksa salatehnoloogiale. Väidetavalt jõudis ka Bormann üle Šveitsi ja Inglismaa 1956. aastal Argentinasse. Ta suri kolm aastat hiljem Paraguays. Bormannile tehti enne Ladina-Ameerikasse saatmist Inglismaal plastiline operatsioon ja muu hulgas muudeti ka tema häält.

Versiooni, et ka Bormann võis tõepoolest 1945. aastal Berliinist eluga pääseda, toetab  teadmine, et tema oletatav surnukeha leiti Berliinis 1972. aastal juhuslikult ehitustööde käigus ja alles 1998. aastal tunnistati need maised jäänused DNA-analüüsi põhjal ametlikult Martin Bormanni omaks.

Venemaa protesteerib

Briti ajaloolaste väitele, et Adolf Hitler ja Eva Braun põgenesid ümberpiiratud Berliinist ja elasid kuni loomuliku surmani Argentinas, reageeris Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) arhiivifondide ülem Vassili Hristoforov. Tema sõnul ei ole vähimatki kahtlust, et Adolf Hitler lõpetas 30. aprillil 1945 elu enesetapuga. Seetõttu on Briti ajaloolaste värske uurimus vaid järjekordne katse otsida odavat ja labast sensatsiooni. Ja lolle, kes sellist jama usuvad, juba jätkub! Vähe sellest, lolle tehakse iga päev juurde!

Hristoforov viitab Hitleri enesetapu kinnitamiseks Vene riigiarhiivis hoitavale kuuliauguga koljutükile, mis on ametlikult tunnistatud füüreri omaks.

Samas ei maksa unustada, et 2009. aastal väitis USA arheoloog ja luuanalüüsispetsialist Nick Bellantoni DNA-analüüsile tuginedes, et Moskvas hoitav koljutükk kuulub hoopis naisele, kelle vanus võis olla 20–40 aastat (Adolf Hitler oli 1945. aasta 30. aprillil 56-aastane). Kui see peaks ka vastama tõele, ei ole see eksitav koljuluu tükk mingiks veenvaks tunnistuseks selle kohta, et Hitleril oleks õnnestunud põgeneda.

Äärmiselt huvitav on aga see, et viimasel ajal ei taheta enam üldse juttu teha Hitleri lõualuust, mille hammaste järgi tuvastati selle omanik.

Hitleri isiklik hambaarst Hugo Johannes Blaschke (1881–1959) põgenes 1945. aasta aprillis Lõuna-Saksamaale Berchtesgadenisse. Nõukogude NKVD agendid kuulasid üle Blaschke abilise Käthe Heusermanni (1909–95) ja Riigikantseleis näidati talle lõualuu osa, mis ilmselgelt kuulus Hitlerile. Hiljem leiti Riigikantselei hambaravikabinetist, kus raviti kõrgeid natse, ka röntgeniülesvõtted füüreri hammastest ja kuldkroonid, mida aga ei jõutud enam Hitleri suhu panna.

Nii Heusermann kui ka Blaschke endine hambatehnik Fritz Echtmann toimetati seejärel Nõukogude Liitu, kuna nad olid suutnud veenvalt Hitleri surma tõestada. Blaschke arreteerisid ameeriklased veel 1945. aasta mais. Nõukogude sõjaväeline administratsioon palus Blaschkel mälu järgi taastada Hitleri lõualuu koos seal olnud hammastega. See polnud üldse raske ülesanne, sest kõrge patsiendi hambumus oli talle sõna otseses mõttes pähe kulunud. Mälu järgi valmistatud kipskoopia klappis täielikult Hitleri lõualuuga. Blaschke vabastati 1948. aastal kui „kaasajooksja”. Millest veel aru ei saada?

* * *

Jutt Hitleri võimalikust põgenemisest viimasel hetkel ümberpiiratud Berliinist on täiesti absurdne, küll aga tänuväärne lugemismaterjal täisidiootidele, kelle kogu maailm keerleb ainult juutide salasepitsuste, vandenõuteooriate, vabamüürlaste ja lameda Maa hüpoteesi ümber. Endaga täiesti läbi Hitleril polnud mingit võimalust 27. aprillil (veel vähem enne oma surma 30. aprillil) märkamatult Riigikantselei punkrist lahkuda, ja ta poleks sellega ka riskeerinud, et mitte kõige armetumal moel venelaste või ameeriklaste kätte vangi sattuda. Ka pole ühtegi tõendit selle kohta, et Hitleri ruumidest oleks läinud mingi salakäik ei tea kuhu (soovitan vaadata dokfilmi füüreri punkri ehitamisest! Seda on võimalik tellida interneti kaudu ja selle pealkiri on „Der Führerbunker. 1943. Eine virtuelle Rekonstruktion”). Kuidas sai Hitler 27. aprillil oma punkrist lahkuda, kui ta 30. aprillil ikka veel punkris viibis? 30. aprillil 1945 kell 15 jättis Hitler koridoris hüvasti Joseph Goebbelsi, Martin Bormanni, Wilhelm Burgdorfi, Hans Krebsi, Walther Heweli, Werner Naumanni, Hans-Erich Vossi, Johann Rattenhuberi, Peter Högli, Otto Günsche, Heinz Linge, sekretärid Traudl Junge ja Gerda Christian. Kõik nee 13 inimest oleksid teisiku kohe ära tundnud! Pärast seda läks füürer koos Eva Brauniga oma tuppa. Bormann ja Goebbels jäid valvama ukse juurde kitsasse koridori, kus neid lahutas füüreri elutoast kaks rasket raudust. Bormann oli juba aegsasti varunud bensiinikanistrid füüreri surnukeha põletamiseks.
Kell 15.30 kõlas lask. Inimesed, kes tuppa sisenesid, nägid seal kaht surnukeha – Hitlerit, kes oli arvatavasti ennast ise maha lasknud (kuigi käib ka kõlakas, et halastuslasu tegi Linge Hitleri palvel pärast mürgiampulli katkihammustamist), ja Eva Brauni, kes suri kaaliumtsüaniidimürgituse tagajärjel. Kõik tuppa sisenenud tundsid ruumis spetsiifilist mõrumandlilõhna, mis tekib kaaliumtsüaniidi kokkupuutel õhuga.
Esialgu hoidsid Goebbels ja Bormann Hitleri surma Saksa rahva eest saladuses. Alles 1. mail loeti Saksa raadio kaudu ette nekroloog, milles öeldi: „Peakorterist teatatakse, et täna pärastlõunal langes Saksamaa eest oma komandopunktis Riigikantseleis meie füürer Adolf Hitler, võideldes viimse hingetõmbeni bolševismi vastu.”

Füüreri punker (Führerbunker) Tegemist on rekonstruktsiooniga, sest punkri originaaljooniseid pole leitud. Siseruumide mõõtmed rajanevad hinnangutel. Punkri välismõõtmed 28×30 m, sisemõõtmed 20×15,60 m, vundament 2,5 m, välisseinad 4 m, lae paksus 4 m. F1 Riigi julgeolekuteenistuse valvemeeskond, gaasilüüs ja eespunkrisse viiv trepp F2 Füüreri punkri esik F3 Koridor, kasutatud ka oote- ja nõupidamisruumina F4 Elektrigeneraatorid ja õhufiltrid F5 Martin Bormanni töötuba F6 Sidekeskus (telefonist Rochus Mischi töökoht) F7 Joseph Goebbelsi töötuba F8 Hitleri ihuarsti Stumpfeggeri töötuba F9 Stumpfeggeri magamistuba F10 Joseph Goebbelsi magamistuba F11, F12 Üldkasutatavad tualetid ja pesemisruumid F13 Hitleri töötuba (Hitleri ruumidesse F13–F17 pääses koridorist ainult ühe ukse kaudu) F14 Hitleri elutuba F15 Hitleri magamistuba F16 Hitleri ja Eva Brauni vannituba, tualett ja riietumisruum F17 Eva Brauni elu- ja magamistuba F18 Nõupidamisruum F19 Riigi julgeolekuteenistuse valve F20; F21 Riigi julgeoleku valve- ja füüreri saatemeeskonna puhkeruum, pääs vaatlus- ja õhutustorni. Füüreri koera Blondi ja tema kutsikate asupaik. F22 Gaasilüüs F 23 Varuväljapääs (37 trepiastet) riigikantselei aeda. Ja kus on siin näha kurikuulus salakäik? Inimene on ikka üks uskumatult loll olend – ilma väljamõeldisteta, jumalateta, kuraditeta, nõidade, libahuntide, selgeltnägijate, imearstide ja müütideta ta lihtsalt ei suuda elada! YouTubes on üleval 10.28 minutiline video „Revaled: Hitler in Argentina”, mida oli 2024. aasta septembri keskpaigaks vaadatud 4,1 miljonit korda! Kui inimene ikka väga tahab mingit jama uskuda, siis ei aita elementaarne loogika, argumendid ega faktid. Muide – Maa on lapik!

Hea küll, aitab ilkumisest, avaldame siinkohal kogu tõe:
Tegelikult on Hitler maetud Eestis Tännassilma surnuaiale (16 km Viljandist), Hitler töötas 1950-ndatel aastatel  Tännassilma kolhoosis traktoristina, hiljem kohalikus raamatukogus ja Eva lüpsja-karjatalitajana. Hitlerile meeldis pärast tööpäeva Tännassilma kaupluse (Kalmetu kauplus) juures õlut libistada. Eva käis teda pärast tööpäeva lõppu aeg-ajalt noomimas: „Adolf, du bist wieder besoffen!” (Adolf, sa oled jälle purjus) Hitler aga pomises: „Jaa, jaa, diese Juden…” (Jaa, jaa, need juudid…) või võttis üles Horst Wesseli laulu, natside hümni „Die Fahne hoch! Die Reihen fest geschlossen! SA marschiert mit ruhig festem Schritt…”  Muidugi ei saanud pooletoobised külamehed sittagi aru, mis laulujoru see nende teada endine saksa kommunist laulda ümises. Kuid oli üks Elmari-nimeline mees, kes Hitleri jutu ja laulusõnad salamisi meestele ära tõlkis. Nood hakkasid küll tundmatu sakslase päritolus ja mõistuses kahtlema, aga sinnapaika see asi jäi. Hitleri ja Eva haud on kenasti tähistatud (Adolf Hitler 20. apr. 1889–5. mai 1962; Eva Hitler (Braun) 6. veebr 1912–7. juuli 1968), minge, pange hauale lilli ja olge lollid edasi.

Tunnuspildil: Nõukogude sõdurid füüreri punkrit uurimas.

©Peter Hagen

NB! Loe ka:
Maakera on lapik!
Kuidas sündis natside hümn „Horst Wessel Lied“?
„Füürer käsi, me järgneme!“ (2 fotogaleriid ja sündmuste kronoloogia)
Kuidas sündis natside hümn „Horst Wessel Lied“?
Dr Goebbelsi kümme küsimust