Kanepi sõltuvus

Kanepi suitsetamine muudab näonahka. Kahe-kolme aasta jooksul muutub tarvitaja näonahk lõdvaks, vanaks ning silmaalused sinakaks. Aastate pärast on bioloogilise ja tegeliku vanuse vahe 10–15 aastat. Kanepisuits sisaldab 10 korda rohkem kantserogeenseid aineid kui tubakasuits.

Olenevalt aju tundlikkusest reageerib inimese organism kanepitoote tarvitamisele, kas iivelduse, külmavärinate, mõnu- või eufooriatundega. Suitsetamise vaheaegadel halveneb narkomaani meeleolu kiiresti. Inimene muutub närviliseks, algavad unehäired, depressioon, apaatia.
Pidevad kasutajad võivad tunda igapäevaselt rahutust ja depressiooni. Areneb välja psüühiline sõltuvus ja pikaajaline kasutamine võib tekitada hingamisega seotud probleeme.
Kümme päeva pärast kanepi suitsetamist on sperma hulk meestel vähenenud poole võrra ja selle kvaliteet on kehv. Tekib mälu halvenemine, keskendumis- ja õppimisvõime langus, tahtetus ja alanenud meeleolu, unehäired ja mitmesugused tervisehäired, isiksuse muutus.
Pikaajalised kanepisuitsetajad on apaatsed ja tahtejõuetud.

* * *

Sõltuvuse väljakujunemise kohta on kogutud palju üksikasjalikke andmeid. Kanepiuima meeldiv mõju, eriti aga kanepi omadus tekitada tugevat muretu rõõmu tunnet või sügavaid, religioosse või kosmilise varjundiga elamusi, muudavad selle ihaldatavaks. Narkomaanile tundub, et tavalised, igapäevasest elust saadavad elamused, teda ei köida. Kui narkootikumi tarvitamist alustanud inimesel tekib joobes olles ebameeldivaid tundeid ja elamusi, siis narkootiliste ainete kasutamist nii pikalt tavaliselt ei jätkata, et sellest sõltuvus kujuneks.
Kanepisõltuvus ei kujune niisama kiiresti nagu heroiini- või kokaiinisõltuvus, kuid kanepisõltuvusest vabaneda on niisama raske, nagu võõrutada ennast heroiinist või muust narkootikumist. Sõltuvusravi raskendab ka see, et pikka aega kanepitooteid kasutanud inimesel kulub kanepijääkidest vabanemiseks tavaliselt mitu kuud ning et nad sageli tajuvad kanepiuima tavaseisundiga võrreldes kui sügavamat tegelikkust.
Kanepisõltlaste ravimist raskendab seegi, et sageli katsetavad nad ka heroiini ja teisi preparaate ning seetõttu on suur oht jääda sõltuvaks teistestki narkootikumidest. Pikka aega kestnud kanepitarvitamise tagajärjel kohaneb inimese organism uimastiga. Kanepijoove ei kesta kaua ning organism tuleb selle lagundamisega kiiresti toime. Seetõttu on tavajoobeseisundisse jõudmiseks vaja järjest suuremat annust. Kohanemus aga tugevdab sõltuvust. Väljakujunenud kohanemuse korral võib narkomaan vajada mitu korda suuremaid annuseid kui tarbimise alguses. Päevane hašiši või marihuaana kogus võib ulatuda mitme grammini.

Kanepisõltlase kõige tavalisemad kehalised häired on järgmised:
* immuunsuse vähenemine valgete vereliblede vähenemise tõttu
* kopsu ventilatsioonivõime vähenemine
* nina- ja suu limaskestade haigused, nn jooksev nina,
* kurguvalu ning hingamisteede infektsioonid
* kopsuvähi eelstaadium ja mõnel juhul ka kopsuvähk
* valud rinnus ja muud südamevaevused
* peavalu, peapööritus ning üldine halb enesetunne
* testosterooni ehk meessuguhormooni tootmise vähenemine, mille tagajärg võib olla puberteediea arengu aeglustumine
* seksuaalhuvi vähenemine, millega võib kaasneda impotentsus
* spermatootmise vähenemine
* naistel ebaregulaarne menstruatsioon või selle täielik lõppemine
* iseeneslikud abordid ja väärarengud (nn fetaalne marihuaanasündroom: vastsündinu sünnikaal on väike, areng hilisem ja väärarengud näopiirkonnas).

Kanepi liigtarvitamise psüühilised ja sotsiaalsed tagajärjed on järgmised:
* äng, hirm ja rahutus joobeajal
* lähimälu nõrgenemine ja õpiraskused (kanepisõltlasel on tõsiseid probleeme millegi meeldejätmisel)
* õppetulemuste halvenemine
* keskendumisraskused
* täielik ükskõiksus ümbritseva maailma suhtes, mis selgesti väljendub narkomaani olekus
* depressioonid ja enesetapukatsed
* tegelikkuse muutunud tajumine; joobeperioodil võib narkomaan tunda, et kõik on sügavam ja tõelisem kui argipäev, mis on otsekui varitegelikkus
* rasked meelesegadushood, mil tegelikkuse tajumine on märgatavalt muutunud (nn kanepipsühhoos, mis sarnaneb skisofreeniaga) isiksuse degradeerumine: raskeim vorm on nn motiivitussündroom, mille puhul narkomaan on kaotanud huvi kõige vastu peale kanepi, kusjuures ise ta oma seisundit ei taju.
Kanepi kuritarvitajad otsivad nende kõrvalekallete ravimiseks arstiabi harva. Tavaliselt selguvad need alles pika aja möödudes või mõne muu meditsiinilise uuringuga seoses. On juhtumeid, mil arst vaatab mööda tõsiasjast, et patsiendi vaevused on tingitud just kanepi liigtarvitamisest.

MAAJA