Euroopas on kõige saledamad rootslased, norralased ja taanlased
Mitme riigi arstidest koosnev koostöörühm tegi kindlaks, milliste Euroopa rahvaste esindajad on pigem saledad ja millistel rahvustel on suurem kalduvus tüsedusele. Arstid analüüsisid 250 000 inimese andmeid 14 Euroopa riigis. Nende hulgas ei olnud sakslasi ega slaavi rahvaid. Uurimus näitas märkimisväärseid erinevusi erinevate rahvuste figuuris ja kaalus. Selgus, et mida suurem on ükskõik mis rahvuse keskmine kasv, seda saledamad selle rahvus esindajad on seda väiksem on nende kehamassiindeks. Viimane on inimese kehakaal jagatud pikkuse ruuduga. Kui inimene kaalub 67 kilo ja on pikk 1.70, siis tema kehamassiindeks on 23. Euroopa kõige pikemad ja saledamad on skandinaavlased: norralased, rootslased ja taanlased. Vastaspool on esimesed Hispaania, Itaalia, Portugal ja Kreeka. Prantsusmaa ja Suurbritannia on keskel. Meedikud rõhutavad, et kehaehitust ei mõjuta ainult geenid, vaid ka geograafiline asend, ökoloogiline seisund ja söögitavad. Tulemused avaldati ajakirjas Nature Genetics. Nii võiks kokku võtta rahvusvahelise teadlasterühma uuringu tulemused, mis avaldati ajakirjas Journal of Epidemiology. Teada on, et seda mõjutavad geenid, aga miks ja kuidas täpselt, on veel lahtine. Teadlased uurisid kaksikutelt kogutud andmeid nende eluiga ja intelligentusust puudutavate geenide kohta. Andmeid intelligentsuse ja surma kohta koguti Rootsi, USA ja Taani samasoolistelt kaksikutelt, kellest üks või mõlemad olid surnud. Selgus, et 95 protsendi ulatuses on intelligentsus ja eluiga geneetiliselt ette määratud.
Kaksikute paarist vaimselt võimekam elas kauem kui vähem võimekam. See fakt tuli iseäranis selgelt esile kahemunakaksikute puhul. Ühe-ja kahemunakaksikute võrdlus annab võimaluse eristada geenide mõju ja keskkonna mõju. Keskkonna mõju uurides on intelligentsuse ja eluea vahelist seost püütud enamasti seletada kooli- ja kodukeskkonna ning lapsepõlve toitumusega.
Uuring tõukus teadmisest, et IQ-testides kõrgema tulemuse saanud laste eluiga on keskmiselt kõrgem kui teiste. Sama kehtib karjääriredeli osas: mida kõrgemal positsioonil on inimene, seda kauem ta tõenäoliselt elab. Selle uuringu põhjal toovad autorid välja võimaluse, et nendel inimestel, kelle puhul muudavad geenid neid intelligentsemaks, on lihtsalt ka geenid, mis annavad vastupidavama keha. Teine võimalus on, et intelligentsust ja eluiga mõjutavad geenid võivad mõlemad olla vastuvõtlikud mutatsioonidele ja kel on vähem mutatsioone, need on intelligentsemad ja elavad kauem. Teadlased rõhutavad, et intelligentsuse ja eluea vahelist seost ei tasu üle hinnata: ei saa pikendada oma lapse eluiga, sundides teda koolieksameid hästi sooritama.
