Euroopa kroonitud peade suurkohtumine Coburgis aastal 1894

19. aprillil 1894 peeti Saksamaal Coburgis pulmad, mis tõid kokku erakordselt esindusliku seltskonna Euroopa valitsevatest perekondadest. Abiellusid Hessen-Darmstadti suurhertsog Ernst Ludwig ja Saksimaa-Coburgi printsess Victoria Melita. Mõlemad olid Briti kuninganna Victoria lapselapsed ning seetõttu kujunesid pulmad ühtlasi üheks suureks Euroopa kuningakodade perekondlikuks kokkutulekuks.
Tänapäeval on raske leida teist fotot, millele oleks korraga sattunud nii palju 19. sajandi lõpu Euroopa kuninglike dünastiate esindajaid. Pildil on Briti, Saksa, Vene, Rumeenia ja teiste valitsejakodade liikmeid. Keskel istub juba 74-aastane kuninganna Victoria, kelle järeltulijad ja lähisugulased olid abielude kaudu seotud suure osaga Euroopa kuningakodadest.
Kuninganna Victoria üheksa last olid talle andnud 42 lapselast. Nende abielud muutsid Briti kuningakoja tõeliseks Euroopa dünastiliseks võrgustikuks. Coburgis võibki ühel ja samal fotol näha inimesi, kes mõne aasta või aastakümne pärast istusid eri riikide troonidel – mõnikord riikides, mis sattusid omavahel sõtta.
Kõige silmatorkavam näide on Saksa keiser Wilhelm II. Ta oli kuninganna Victoria vanima tütre Victoria poeg ja seega kuninganna lapselaps. Fotol viibis ka Walesi prints Albert Edward, Victoria vanim poeg, kellest sai pärast ema surma 1901. aastal kuningas Edward VII.
Kuid Coburgi kohtumise tähtsus ei piirdunud sugugi ainult Ernst Ludwigi ja Victoria Melita pulmadega. Samal ajal leidis aset sündmus, mille tagajärjed ulatusid otseselt Venemaa viimase keisriperekonna ajalukku.

Nikolai ja Alix

Coburgisse saabus Venemaa troonipärija Nikolai Aleksandrovitš, tulevane keiser Nikolai II. Seal viibis ka Hessen-Darmstadti printsess Alix, peigmehe Ernst Ludwigi noorem õde.
Nikolai oli Alixi tundnud juba aastaid ning soovis temaga abielluda. Alix kõhkles kaua. Üks peamisi takistusi oli usuküsimus: luteri usku kasvatatud printsessil tuli Venemaa tulevase keisrinnana astuda õigeusku. Nikolai saabumine Coburgisse osutus otsustavaks. 20. aprillil 1894, päev pärast Ernst Ludwigi pulmi, nõustus Alix Nikolai abieluettepanekuga.
Nii kujunes ühest kuninglikust pulmast peaaegu märkamatult järgmise pulma eelmäng.
Sama aasta sügisel muutus kõik väga kiiresti. Keiser Aleksander III tervis halvenes ja ta suri 1. novembril 1894. Nikolai sai Venemaa keisriks ning juba 26. novembril abiellus ta Alixiga, kes pärast õigeusku astumist sai nimeks Aleksandra Fjodorovna.
Coburgi fotol seisavad nad veel noorte kihlatutena. Keegi ei saanud siis aimata, et 24 aastat hiljem tapetakse mõlemad koos oma viie lapsega Jekaterinburgis.

Pulmapaar, kelle abielu ei kestnud

Ajaloo iroonia seisneb selles, et pulmad, mille pärast kogu hiilgav seltskond Coburgisse kogunes, ei pannud alust sugugi õnnelikule abielule.
Ernst Ludwigi ja Victoria Melita kooselu kujunes halvaks ning 1901. aastal nende abielu lahutati. Kuninganna Victoria oli lahutusele kategooriliselt vastu olnud, kuid ta suri sama aasta jaanuaris ja pärast tema surma ei suutnud miski abielu enam koos hoida.
Victoria Melita elukäik tõi ta hiljem veelgi tihedamalt Romanovite juurde. Ta abiellus oma nõo, suurvürst Kirill Vladimirovitšiga – sellesama suurvürst Vladimir Aleksandrovitši pojaga, kes seisab samuti Coburgi suurel grupifotol.
Seega on sellel ühel fotol omavahel põimunud hämmastav hulk tulevasi abielusid, troonipärimisi ja perekondlikke konflikte.

Romanovid Coburgis

Venemaa keiserlik perekond oli Coburgis esindatud eriti arvukalt. Lisaks Nikolai Aleksandrovitšile ja Alixile näeme fotol suurvürste Vladimir, Sergei ja Pavel Aleksandrovitšit ning suurvürstinnasid Maria Aleksandrovnat, Maria Pavlovnat ja Elisabet Fjodorovnat.
Nende saatused kujunesid väga erinevaks.
Suurvürst Sergei Aleksandrovitš, Nikolai II onu ja Moskva kindralkuberner, tapeti 1905. aastal Moskvas pommiatentaadis. Tema abikaasa Elisabet Fjodorovna loobus pärast mehe surma suuresti endisest õukonnaelust ning pühendus usule ja heategevusele.
See ei päästnud teda 1918. aastal.
Bolševikud arreteerisid Elisabeti ning viisid ta koos mitme teise Romanovite suguvõsa liikmega Alapajevskisse. 18. juulil 1918, päev pärast Nikolai II, Aleksandra ja nende laste tapmist Jekaterinburgis, tapeti ka Elisabet koos kaasvangidega.
Fotol olev suurvürst Pavel Aleksandrovitš langes samuti bolševike terrori ohvriks. Ta lasti 1919. aasta jaanuaris Petrogradis maha.
Nii näeme 1894. aasta pidulikul fotol kõrvuti inimesi, kelle jaoks Vene revolutsioon tähendas vähem kui veerand sajandit hiljem surma.

Maailm, mida varsti enam polnud

Kõige huvitavamaks teeb Coburgi foto aga teadmine sellest, mis järgnes.
1894. aastal võis Euroopa monarhiline kord tunduda peaaegu kõigutamatu. Kuningad, keisrid, suurvürstid ja kroonprintsid moodustasid ühe suure omavahel seotud perekonna. Nad külastasid üksteist, käisid pulmades ja matustel, vahetasid kirju ning kutsusid üksteist perekondlike hüüdnimedega.
Ent sugulus ei takistanud riike sõtta minemast.
Kakskümmend aastat pärast Coburgi kohtumist algas Esimene maailmasõda. Euroopa suurriikide eesotsas seisid mehed, kes olid omavahel sugulased ja sageli isiklikult tuttavad. Saksa keiser Wilhelm II oli Briti kuninga George V nõbu. George V ja Nikolai II olid samuti nõod ning nende väline sarnasus oli lausa hämmastav.
Sugulussidemed osutusid riiklike huvide, sõjaliste liitude ja suurriikide vastasseisu kõrval jõuetuks.
1917. aastal kukutati Venemaal monarhia. 1918. aastal varises kokku Saksa keisririik ning Wilhelm II põgenes Hollandisse. Samal aastal kadus Austria-Ungari impeerium. Euroopa poliitiline kaart joonistati ümber ning terve rida dünastiaid, kelle võim oli tundunud igavene, kaotas trooni.
Kuninganna Victoria ise seda maailma enam ei näinud. Ta suri 1901. aastal, seitse aastat pärast Coburgi kohtumist.
Seal istub vana kuninganna Victoria, tema ümber lapsed, lapselapsed, väimehed, miniad ja sugulased. Seal seisavad tulevane Vene keiser ja keisrinna, kelle kihlus oli alles eelmisel päeval teoks saanud. Seal on Saksa keiser Wilhelm II, tulevane Briti kuningas Edward VII, tulevane Rumeenia kuningas Ferdinand ja kuninganna Marie ning terve rida Romanoveid.
Fotol on kõik veel alles – troonid, keisririigid, õukonnad, mundrid, ordenid ja usk oma seisuse kestmisse.
Esimese maailmasõjani on jäänud kakskümmend aastat.
Vene revolutsioonini kakskümmend kolm.
Jekaterinburgi ja Alapajevski tapmisteni kakskümmend neli.

Tegelased fotol on:

01 – Battenbergi prints Louise
02 – suurvürst Pavel Aleksandrovitš
03 – Saksi-Coburg-Koháry prints Philipp
04 – krahv Alfons Mensdorff-Pouilly
05 – Rumeenia kroonprintsess Marie (vasakul)
05 – suurvürstinna Elisabet Fjodorovna (paremal)
06 – Saksi-Coburg-Gotha hertsog Alfred
07 – Battenbergi prints Henry
08 – Saksi-Coburg-Gotha printsess Philipp
09 – suurvürst Sergei Aleksandrovitš
10 – Rumeenia kroonprints Ferdinand
11 – suurvürst Vladimir Aleksandrovitš
13 – Walesi prints Albert Edward, hilisem Edward VII
18 – Saksi-Coburg-Gotha krahvinna Maria Alexandrovna
20 – tsareevitš Nikolai Aleksandrovitš, hilisem Nikolai II
21 – Hessen-Darmstadti printsess Alix, hilisem Aleksandra Fjodorovna (tema taga Battenberg Hwenry printsess)
Alixi taga numbriga märkimata Battenbergi printsess Henry
22 – Battenberi printsess Louise
Otse Louise taga numbriga märkimata Saksi-Coburg-Gotha printsess Alexandra
23 – Preisi printsess Irene
Irene taga numbriga märkimata Saksi-Meiningeni pärilik Charlotte
24 – suurvürstinna Maria Pavlovna (Mecklenburg-Schwerini Marie)
Maria Pavlovnast üleval vasakul numbriga märkimata Connaughti krahvinna
28 – keisrinna Frederick
29 – Saksi-Coburg-Gotha printszess Beatrice
30 Saksi-Meiningeni printsess Feodora

Tapeti

08 – Nikolai II – bolševike poolt maha lastud 1918.
09 – Aleksandra Fjodorovna (Alix) – bolševike poolt maha lastud 1918.
22 – suurvürst Pavel Aleksandrovitš – bolševike poolt maha lastud 1919.
28 – suurvürstinna Elisabet Fjodorovna – bolševike poolt tapetud Alapajevskis 1918.