Miks paljud inimesed surevad loetud nädalad või kuud enne või pärast sünnipäeva

Inimesed surevad oma sünnipäeval ligi 14% suurema tõenäosusega kui aasta muudel aegadel, selgub ühest Šveitsi uurimusest.

Surma põhjused on erinevad, kuid uurijate sõnul võib selle üheks põhjuseks olla „sünnipäevamasendus“. Vladeta Ajdacic-Gross uuris koos kolleegidega 2,4 miljoni šveitslase surmapäevi viimase 40 aasta jooksul. Selgus, et oma sünnipäeval oli surnud 13,8% rohkem inimesi kui teistel päevadel. Üle 60-aastaste puhul kasvas sünnipäeval suremise oht 18%. Kõige rohkem lisandusid surmaga lõppevad kukkumised. Nende kõver pöördus ülespoole juba neli päeva enne sünnipäeva. Selgelt rohkem toimus ka muid õnnetusi ja veelgi rohkem oli enesetappe. Naistel ei paistnud enesetappude arv siiski tõusvat. Ka ajuinfarktid, südamerabandused ja muud vereringeelundite haigused ning isegi vähihaigused lõpevad keskmiselt tihemini surmaga just sünnipäevadel või loetud päevad või nädalad enne sünnipäeva. Uurijate sõnul on nähtusele kaks konkureerivat seletust. Ühe järgi võtavad raskelt haiged inimesed end kokku ja „lükkavad surma edasi”, et elada järgmise sünnipäevani. Teise järgi tekitab sünnipäev nii suurt masendust, et stress saab saatuslikuks. Ajdacic-Gross kaldub toetama viimast seletust. Meeste enesetappude seletuseks on pakutud ühelt poolt ohtrat alkoholitarvitamist pidupäeva puhul ja teiselt poolt üksinduse rõhumist, kui keegi lähedastest sünnipäeva puhul meeles ei pea. Ka on oma osa teatud terminitel. Nii surevad mõnedki haiged inimesed  vahetult pärast testamendi tegemist või kui nad on veel kord oma sünnipäeva tähistanud. Võib-olla rõõmustavad paljud oma elu viimaste jõulude või aastavahetuse üle, mis omakorda võib suurendada suremust detsembris ja jaanuaris.

Soov näha uut aastatuhandet
„Üsna hästi on tõestatud, et raskelt haiged inimesed hoiavad tähelepanuväärsete sündmuste nägemise nimel elust kinni,” ütles Richard Suzman USAs Marylandi osariigis Bethesdas paiknevast gerontoloogiainstituudist. „Protsess ise on küll üpris mõistatuslik, kuid see toimib täiesti reaalselt.” 2000. aasta esimese nädala jooksul suri inimesi rohkem kui tavaliselt, kuna paljud olid ilmselt soovinud elada uue aastatuhandeni, teatab Londoni ajaleht „The Guardian”. Suurbritannias oli tol nädalal inimeste suremus 65% suurem ning New Yorgis oli surmajuhtumeid üle 50% rohkem kui 1999. aasta esimesel nädalal. Rahvusvahelise pikaealisuse keskuse president Robert Butler ütles, et need arvud kajastavad olukorda kogu maailmas. Ta jätkas: „Elutahe võib olla äärmiselt võimas.”

* * *

Paljud meist on kogenud, et aeg vahetult enne ja pärast sünnipäeva on kuidagi loid: tunda annavad kroonilised hädad, ründab tusk, meeleolu on ebalev. Selles pole tegelikult mingit müstikat – seda aega nimetavad spetsialistid kronopatogeenseks tsooniks, mis varjab eneses tavalisest rohkem ohte – karjäärile, tervisele, koguni elule. Ohud kahanevad aga miinimumini, kui targasti elad, järgides kindlat elukorraldust.

Esimesel kuul pärast sünnipäeva järgi elementaarseid ohutusreegleid: ära liialda alkoholiga, ära riski, ära end füüsiliselt ülemäära kurna. Pühendu seniste vigade analüüsile ja tee tulevikuplaane.
Teisel kuul tuleb tööd rügada käsi rüppe laskmata. Ära jäta kasutamata ainsatki võimalust, millega loodad lisa teenida, nõudku need kui suurt vaeva ja pühendumust tahes.
Kolmandal sünnipäeva järgsel kuul on soovitav reisima minna, olgu või kusagile lähedale, olgu või paariks-kolmeks päevaks.
Neljas kuu sobib suhete korraldamiseks lähedastega, perekonnatülides kompromisside leidmiseks, mistahes arusaamatuste klaarimiseks.
Viies kuu tuleb elada maksimaalselt mažoorselt. Lõbutse, osale kultuuriüritustel, külasta sõpru. Osta loteriipileteid – väga tõenäoliselt võidad!
Kuues kuu pärast sünnipäeva on üsna kriitiline. Võta tervis vaatluse alla, külasta arste, turgutada hellita ennast, sest samal ajal pead ka tööl kogu jõu mängu panema.
Seitsmes kuu soovitatakse pühendada põhiliselt oma kõige armsamale inimesele. See on parim aeg tunnete värskendamiseks, läheduse süvendamiseks.
Kaheksas kuu kuulub samuti kriitilisemate, aga kokkuvõttes positiivsemate kilda. Võib ette tulla edukaid kohtuprotsesse, on sobiv aeg tulusaks investeerimiseks, pangaarve avamiseks, laenu võtmiseks, aga ka õnnelikuks järglaste sigitamiseks.
Üheksas sünnipäevajärgne kuu on soovitav kulutada enesetäiendamiseks, keelte õppimiseks, suhete määratlemiseks religiooniga, sugulaste ja sõprade abistamiseks, heategevuseks.
Kümnes kuu võib tunduda kurnav ja lõputu juhul, kui oled eelnevatel valdavalt valesti elanud. Aga on rahulik ja igati positiivne, kui oled seni ülaltoodud reeglitest enam-vähem kinni pidanud.
Üheteistkümnes kuu pärast sünnipäeva on ootamatuste aeg. Kui karjääris, isiklikus elus või tervisega seotult juhtub tagasilööke, siis on see märgiks, et tegeled vale asjaga, elad valede ideaalidega, suhtled sobimatu seltskonnaga. Revideeri oma põhimõtteid ning sihte.
Kaheteistkümnes, seega su sünnipäeva kuu, nõuab mõõdukat elurütmi: säästa jõudu, ela karskelt, ära mõttetult riski. Siis oled paremini kindlustatud jälle uuele ringile asumiseks.
NB! Neile, kes sündinud Kaljukitse, Veevalaja, Kalade, Jäära, Sõnni ja Kaksikute tähtkujus, on riskantsem sünnipäevale vahetult järgnev kuu; Vähile, Lõvile, Neitsile, Kaaludele, Skorpionile ja Amburile sünnipäevale eelnev kuu.

* * *

Juba ammu on tähele pandud, et surmajuhtumid ei  jagune ühtlaselt kogu aasta lõikes. Enamik inimesi sureb jaanuaris, teisele kohale jäävad märts ja detsember. Keskmiselt langeb nendele kolmele kuule 9% surmajuhtumitest. Kuu keskmine on aga 8,3%. Juba meditsiini isa Hippokrates (460–370 eKr) juhtis tähelepanu sellele, et suremus suureneb talvel kui kõige külmemal aastaajal. Tõepoolest, meteoroloogid ja epidemioloogid on kindlaks teinud, et eksisteerib  „hea enesetunde kliima”. Optimaalseks välistemperatuuriks inimesele on 15–20 kraadi. Alla või üle selle surevad parasvöötmes elavad inimesed südame-veresoonkonna haigustesse. Juba tühine temperatuurilangus võib südameinfarkti esile kutsuda, sest külm ahendab veresooni ja vererõhk tõuseb. Organism vajab rohkem hapnikku kui süda ja kopsud edasi anda jõuavad. Seetõttu esineb jaanuaris tervelt neljandiku võrra rohkem südameinfarkte kui septembris.
Ka psüühikal on oma roll. Nii tõuseb suitsiide arv varakevadel viiendiku võrra. Põhjus: looduse tärkamine ja järjest suvisemaks muutuv ümbrus süvendab depressiivsete inimeste lootusetust.

Millise temperatuuri juures me ennast kõige paremini tunneme?
Kõigepealt halb uudis: Eestis on selliseid temperatuure suhteliselt harva. Hea uudis: Me ei pea kuigi kaua reisima – 3–4 tundi ja oleme Napolis, Ateenas või Punase mere ääres. Melbourne’ ülikooli teadlased on välja selgitanud, et täpselt 22 °C juures tunneme ennast kõige paremini ja oleme kõige õnnelikumad. Kui peaks olema külmem või soojem, langeb meie õnnetunne oluliselt. Uurimus hõlmas 1,7 miljonit inimest, kes pidi hindama oma head enesetunnet viie kriteeriumi järgi: seltsivus, kohusetunne, emotsionaalne stabiilsus, kontakteerumisvõime ja soov uusi kogemusi omandada. Nendes paikades, kus õhu temperatuur oli keskmiselt 22 °C, oli kõige rohkem inimesi, kes nendele kriteeriumitele vastasid. „Me teame, et iseloomuomadused varieeruvad regiooniti,“ selgitas uurimuse juhendaja Samuel Gosling. „Me teame sedagi, et need omadused mõjutavad ka tervist, kriminaalsust, valimiseelistusi või valmisolekut majanduslikke riske enda peale võtta.“ Kui Eestis peetakse suve üheks olulisemaks kriteeriumiks seda, et öösel ei lange temperatuur alla 17 °C, siis meil suve õigupoolest polegi.

MAAJA