Reisil Egiptuses (galerii)

Rahvaarv: 70 712 miljonit
Pealinn: Kairo, elanikke 16 miljonit
Pindala: 1 001 450 km²
Kõrgeim mäetipp: Mount Catherine (Siinai kõrb) 2643 m
Keel: araabia (teenindussfääris saab hakkama ka inglise, prantsuse ja uuemal ajal ka vene keelega).
Kirjaoskus: üle 15-aastastest oskab lugeda ja kirjutada 51,4% rahvastikust.
Usk: islam – valdav, u 95% elanikkonnast; kristlus-vähemus, kopti kirik, millegipärast puuduvad igasugused andmed ateistide kohta, kuid nii on see igas teatmikus. Sõna ‘kopt’ tuleb kreekakeelsest sõnast ‘egiptlane’. Koptid on vana-egiptlaste järeltulijad ja kopti keel egiptuse keele viimane arengujärk, mis alates 7. sajandist taandus araabia keele ees. Tänapäeval on kopti keel säilinud ainult kultuskeelena kopti kirikus.

Mõned vahemaad
Kairo – Aleksandria – 210 km
Kairo – Luksor – 690 km
Kairo – Assuan – 900 km
Hurghada – Luksor – 285 km
Hurghada – Kairo – 500 km
Hurghada – Suess –395 km
Hurghada – Assuan –295 km
Hurghada – Kena – 214 km

Egiptus – Niiluse and
Ligikaudu 10 000 aastat tagasi Põhja-Aafrikas toimunud kliimamuutuste tagajärjel muutusid suured viljakad alad kõrbeks ning elutegevus praeguse Egiptuse territooriumil koondus järk-järgult Niiluse kallastele ja deltasse. Kahel pool Niilust laiuvad eluks kõlbmatud kõrbealad.

5. sajandil eKr võttis Antiik-Kreeka ajaloolane Herodotos oma Egiptuse-muljed kokku sõnadega: „Egiptus on Niiluse and”. Tänapäeval parandavad egiptlased teda: „Egiptus on Niiluse ja egiptuse rahva and”, sest kuigi Niilus voolab läbi mitme riigi, on Egiptuse kultuuripärand maailma ajaloos ainulaadne. Niiluse rolli pole aga samuti põhjust alahinnata. Praegu elab umbes 96% riigi elanikkonnast 7%-l territooriumist ning Egiptuse asustustihedus on maailma kõrgemaid. Samas kasvab rahvaarv kiiresti ja nii on riik olukorras, kus poole elanikkonnast moodustavad alla 18-aastased noored.
Tänapäeva Egiptus on tüüpiline rahvarohke, sebiv-sekeldav, suhteliselt madala elatus- ja puhtustasemega Araabia maa, kus naeratuse ja uhkustundega eksponeeritakse hiilgavat minevikku ja suurepäraseid arhitektuurimälestisi, millega araablastel pole tegelikult mingit pistmist ja mis tõmbavad aastas ligi umbes 2 miljonit turisti. Esmapilgul võib see eurooplasele harjumatute tavadega ühiskond tekitada teatud kartusi ja võõristust. Lähemal tutvumisel aga selgub, et olete sattunud erakordselt lahkete, humoorikate ja uudishimulike inimeste keskele, kes on meie jaoks küll pisut liiga pealetükkivad, kuid enamasti mitte pahatahtlikult agressiivsed. Samas ei maksa unustada, et miljonid turistid on kohalike sissetulekuallikas ning mõnikord oma lihtsameelsuses neile üsna kerge saak ehk teisiti öeldes – ärge laske endal nahka üle kõrvade tõmmata. Egiptuse meelelaadi iseloomustab hästi üks kohalik anekdoot: „Teate ju küll, Egiptust kontrollib IBM. IBM, s.o I – insha-allah (kui jumal tahab), B – bukra (homme) ja M – maalesh (pole midagi, pole häda)”. Meil tasuks arvestada, et euroopalik ratsionaalsus ei ole Araabia maailmale omane, ning seepärast varuge kohaliku eluga tutvumiseks ja asjaajamiseks kannatust ning mõistvat meelt.

Mõned hoiatused
Egiptuses reisides tuleb olla eriti tähgelepanelik ja ettevaatlik. Ärga unustage, et Egiptuse araablase peas tiksub ainult üks mõte: kuidas valget turisti haneks tõmmata ja teda kõige häbematumal kombel tüssata. Egiptuse araablane kohe peab petma. Ostad talt soola, ta müüb sulle suhkrut. Ostad kaneeli, ta müüb pipart jne samas vaimus. Petmine on nende kultuuri tähtsaim osa. Peale selle ei pea araablased sõna, ei tunnista seda, mida olid eile lubanud, ei tunne kellaaega ega pea kinni tähtaegadest. Egiptuse araablased üritavad sind tüssata igal võimalusel, taksojuhid ei pea kinni kokkulepitud hinnast ja küsivad lisa, petta üritatakse ka raha tagasiandmisel. Tuleb jälgida, et sulle ei sokutataks käibelt kõrvaldatud paberrahasid.

Ajaloost
Kuna Egiptuse ajaloopärand on üks rikkamaid maailmas, pole võimalik anda sellest kõikehõlmavat kokkuvõtet. Esitame siinkohal lühikese ajalooperioodide jaotuse. Egiptlased arvestasid aega kuningate järgi. Et kuningate nimekiri pole täiuslik ja nende valitsemisaastad mõnikord kattuvad, on Egiptuse ajaloo kohta erinevaid kronoloogiasüsteeme ning eriti vanemad daatumid on ligikaudsed.

5000–3000 a eKr Dünastiate-eelne periood
Egiptuses kujunes kaks kuningriiki: Ülem-Egiptus, mis ulatus lõunast Niiluse deltani, ja delta-aladel paiknev Alam-Egiptus.

3000–332 a eKr Vaaraode ajastu
Umbes 5000 aastat tagasi ühendas kuningas Menes Ülem- ja Alam-Egiptuse ühtseks riigiks ning rajas l dünastia, pannes aluse järgneva 2700 aasta jooksul riiki enam-vähem stabiilselt ja pidevalt valitsenud 30 dünastiale. Kogu ajastu on jagatud kuueks põhiperioodiks;

Vana riik (3.–6, dünastia, 2778–2263 a eKr)
I vaheperiood (7. –10. dünastia, 2263–2040 a eKr)
Keskmine riik (11.–14. dünastia, 2040–1730 a eKr)
II vaheperiood (15.–17. dünastia, 1730–1562 a eKr)
Uus riik (18.–20. dünastia, 1562–1085 a eKr)
Hilis-Egiptus (21. –31. dünastia, 1085–332 a eKr)

Vana riigi ajal arenes Egiptus ühtseks tsentraliseeritud riigiks (pealinn Memphis). Sellest perioodist pärinevad ka turismimagnetiks muutunud püramiidid, mille hulgast esimene oli kuningas Džoseri astmikpüramiid Sakkaras (27. saj. eKr). Vana riigi hiilgeaega kajastavad Giza püramiidid, üks antiikaja seitsmest maailmaimest, mille püstitasid 4. dünastia valitsejad Cheops, Chephren ja Mykerinos. Esimesel vaheperioodil nõrgenes keskvõim tunduvalt ning riik jagunes. Keskmise riigi algust tähistab Egiptuse taasühendamine vaarao Mentuhotepi poolt ning stabiilne areng jätkus kuni järgmise segaduste ja rahutuste etapini, mida ajaloos tuntakse II vaheperioodina.
Uue riigi ajastu on vaaraode-aegse Egiptuse arengu kõrgpunkt, mida iseloomustab tugev keskvõim, vallutusretked naaberaladele, riigi jõukuse kasv, kultuuri edendamine. Võimsad templid ja hauakambrid tolleaegse pealinna Teeba (tänapäeval Luksor) ümbruses tekitavad imetlust ja aukartust tänapäevalgi.
Hilis-Egiptuse ajajärgul riik nõrgenes, territoorium kahanes ning sagenesid kallaletungid väljastpoolt. Vana-Egiptuse ajastu lõppu tähistab Aleksander Suure sissetung 332. aastal eKr.

332–30 a eKr Kreeka võim
Aleksander Suur rajas Vahemere äärde uue pealinna Aleksandria, mis praegu on suuruselt riigi teine linn. Kreeka-aegsest perioodist on tänapäeval kirjanduse ja filmide kaudu kõigile tuntud viimane Kreeka võimu aegne Egiptuse valitseja, kuninganna Kleopatra, kelle surma järel Egiptus muutus Rooma provintsiks.

30 a eKr–638 a pKr Rooma ja Bütsantsi võim
Kristlus jõudis Egiptusesse ja pandi alus kristlikule kopti kirikule. Rooma riigi lagunemine Lääne- ja Ida-Rooma ehk Bütsantsi impeeriumiks (4. sajandil eKr) jättis Egiptuse viimase mõjupiirkonda. Lõhenenud suurriigil ei olnud piisavalt jõudu oma ääremaade valitsemiseks ja nii langes Egiptus korduvalt naabrite kallaletungi ohvriks. Samas arenes Konstantinoopolist sõltumatult kristlik kopti kirik, mille põhiväite järgi on Jeesus Kristus ainult jumalik olend. Vaatamata faktile, et tol ajal mõistis kirikukogu selle hukka, on kopti kirik tänapäeval Egiptuse valitsev kristlik kirik, mille liikmeskond moodustab umbes 5% elanikkonnast.

640–1517 Araablaste vallutused
Araablaste vallutustega jõudis Egiptusesse islam, mis on valitsev usk tänapäevani. Sel perioodil pandi alus Egiptuse praegusele pealinnale Kairole.
1517–1882 Türgi võim
1882–1952 Suurbritannia okupatsioon
1952. aastast tänapäevani on Egiptus iseseisev riik

Islam
Islamil on viis alustala, mida järgivad kõik moslemid. Nad peavad:
– kuulutama, et pole teist jumalat peale Allahi ning Muhamed on tema prohvet;
– palvetama viis korda päevas: päikesetõusul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja õhtul;
– andma annetusi (zakat) islami levitamiseks ja vaeste aitamiseks;
– paastuma kõik ramadaanikuu päevad;
– tegema võimaluse korral palverännaku (haj) Mekasse.

Moslemid sisenevad mošeesse paljajalu, kingad vasakus käes (vasak käsi on musta või roojase tegevuse jaoks), tallad vastamisi, ning astuvad parema jalaga üle lävepaku. Kohustuslik mošees palvetamise päev on reede – moslemite pühapäev. Mõnda mošeesse võivad siseneda ka turistid, kuid käed-jalad peavad olema kaetud – ei mingeid lühikesi pükse, miniseelikuid ega dekolteeritud varrukateta särke. Kingad jäetakse ukse taha. Palvetundidel ja reedeti võõrad (ka turistid) mošeesse ei sisene. Kui olete sattunud paika, kus turiste näha ei taheta, antakse teile sellest ilmekalt teada ehk teisisõnu, palutakse lahkuda.

Kairo
Täna elab Kairos ja selle eeslinnades 16 miljonit inimest. Linn on asustatud Niiluse delta algusesse ja on olnud Egiptuse elu keskpunkt juba üle tuhande aasta. Olles Aafrika suurim linn ja Araabia maailma keskus, on ta ülitiheda asustusega ning mõjub oma suuruse ja argipäeva sebimisega väikeriigist tulnud turistile hiigelsuure lärmaka sipelgapesana – hulk inimesi, kellel nagu polekski midagi teha; lakkamatu mitmerealine mõlkidega autode vool, taustaks pidev tuututamine; arvukad taeva poole kõrguvad minaretid, millest mõni on kuni 80 m kõrgune; ühtlaselt pruunikas-kollased, luitunud värvi ehitised, mida siin-seal ilmestavad roheluselaigud.

Kairo tuntumate vaatamisväärsuste hulgas on number üks kindlasti Egiptuse muuseum (asutatud 1902), kuhu on koondatud kõik olemasolevad vaaraode perioodi muinasesemed, nende hulgas tuntuimad on vaarao Tutanchamoni hauakambri aarded. Kuigi Tutanchamon valitses ainult üheksa aastat, mis Egiptuse aastatuhandete-pikkuses ajaloos on tühine aeg, on ta tänapäeval maailmakuulus, sest tema hauakamber oli väheseid hauaröövlitest puutumata jäänud matmispaiku Kuningate orus. Omapärane elamus on ka muumiate saal (pilet u 40 LE). Loomulikult on muuseumis kajastatud Vana-Egiptuse ajaloo kõik perioodid. 120 000-st katalogiseeritud eksponaadist on korraga vaatamiseks välja pandud kõigest kuni 4400 eset, ning selge on see, et ühe külastusega jõuab näha ainult tähtsamaid neist.
Vaadata tasub ka kristlikke kirikuid, mis asuvad põhiliselt vanas Kairos, roomlaste rajatud Baabüloni kindluse asukohas, umbes 1 km kaugusel nüüdsest keskusest. Islami arvukatest mälestusmärkidest silmapaistvamad on sultan Hassani mošee, tsitadell 13. sajandist ja sinna 19. sajandil ehitatud võimas nn. alabastermošee ehk Mohammed Ali mošee. Khan el Khalili basaar on üks Kairo suuremaid turge, kus müüakse suveniire, lõhnaõlisid, ehteid, nahktooteid, kangaid, vürtse jms, ning koht, kus turist saab parima ülevaate kohalikust rämpskaubandusest ja kauplemistavadest, mille tähtis osa on tingimine. Esimene hind, mis teile öeldakse, ületab kindlasti kauba tegeliku väärtuse. Võtke pool maha – see on algus, et kokku leppida mõistlikus hinnas, mis on teie pakutust kõrgem, kuid tunduvalt madalam esmahinnast.

Kindlasti tuleks vaatama minna kuulsaid Giza püramiide, sh maailma suurimat Cheopsi ning pisut väiksemat Chephreni ja Mykerinose püramiidi (isa, poeg ja pojapoeg), samuti hiiglaslikku sfinksi Kairo lähedal, mis Kairo kasvades on jäänud peaaegu linna sisse, Cheopsi püramiid on hetkel 137,2 m kõrge (algselt 146,6 m). Sissepääs nii püramiidide alale kui ka sisemusse on tasuline (mõlemad u 10 LE).
Kaamelisõit iidsete püramiidide naabruses, mida teile kindlasti lahkelt pakutakse, võib osutuda ootamatuks katsumuseks, sest on teada juhtumeid, kus jootraha maksmisest keeldunud turisti lihtsalt ei lasta kaameli seljast maha enne, kui raha (tihti lisaraha) on makstud.
Kairo lähedal asuv Saqqara oli Vana-Egiptuse esimese pealinna Memphise nekropol, mille arvukates templites, püramiidides ja haudades leidsid puhkepaiga lahkunud vaaraod, nende perekonnaliikmed ja pühad loomad. Seal asub ka tõenäoliselt Egiptuse vanim, vaarao Džoseri astmikpüramiid (27. saj eKr).
Turiste viiakse reeglina ka nn papüüruseinstituutidesse, kus tutvustatakse näitlikult papüüruspaberi valmistamist ning on võimalus osta papüürusele maalitud Egiptuse ajaloo ja mütoloogia teemalisi pilte.

Luksor
Luksor ehk endise kreekapärase nimega Teeba oli riigi pealinn Egiptuse hiilgeajal II aastatuhandel eKr ning tema arhitektuurilis-ajalooline pärand on tõeline vaatamisväärsus ja kuulub kindlalt igasse Egiptuse turismimarsruuti. Linn, mille keskus paikneb Niiluse idakaldal ja kus elab 80 000 inimest, hõlmab tinglikult ka samal kaldal 4 km kaugusel asuva Karnaki küla ja templid ning Teeba nekropoli ehk surnute linna Niiluse läänekaldal,

Luksori ja Karnaki templid Niiluse idakaldal on oma aja silmapaistvad arhitektuurisaavutused, mida täiendasid aastasadade jooksul erinevad valitsejad. Hiiglaslik Karnaki templikompleks (avatud 7.00–17.00, sissepääs u 10 LE, lisaks vabaõhumuuseumipääse u 5 LE) oli Teeba õitseajal Egiptuse tähtsaim ja sellesse on kätketud 18.–21. dünastia hiilgus ja suurusetaotlus. Kompleksialune pind on u 1,5×0,8 km – sellest piisaks umbes 10 Euroopa katedraali jaoks. Tuntuim ehitis on Amoni tempel, kompleksi kuuluvad veel vaarao Chonsi, Thutmosis III, Ramses III ja Seti II, jumal Ptahi jpt templid. Kindlasti avaldab muljet pimeduses valgustatud Luksori tempel (avatud 7.00–19.00, sissepääs u 10 LE), mille rajamist alustas 18. dünastia valitseja Amenophis III, kes püstitas läänekalda nekropolisse gigantse templi. Ehitisest on tänaseni säilinud imposantsed istuvad kujud – Memnoni kolossid – osa Niiluse läänekalda „kohustuslikest” vaatamisväärsustest, nagu ka Kuningate org, Medinet Habu ja kuninganna Hatšepsuti templid, Ramesseumi templikompleks. Teeba nekropoli ehk surnute linna püstitati võimsaid templeid varjatud kaljuhaudadesse maetud vaaraode mälestamiseks ja austamiseks. Uue riigi ajal oli surnute linn preestrite, templivalvurite, käsitööliste ja ehitajate elupaik. Tehes ühelt poolt oma igapäevast tööd ning arendades haua-ehitus- ja dekoreerimiskunsti, kaitsesid nad linna arvukate haua- ja templiröövlite eest. Kuigi Kuningate orgu viis ainult üks tee, jäid vähesed hauad röövlitest puutumata (tuntuim on kindlasti vaarao Tutanchamoni suhteliselt väike ja tagasihoidlik hauakamber). Läänekalda vaatamisväärsused on avatud 7.00–17.00 ning kõiki sissepääsupileteid (erandiks on Kuningate org, kus pileteid saab osta ka kohapeal) müüakse praamipeatuses ja Memnoni kolosside taga asuvates piletikioskites Piletihinnad kõiguvad 6–10 LE vahel.
Suur turistidevool on tõstnud suveniiride, vee jms hinnad vaatamisväärsuste ümbruses keskmisest kõrgemale ning arvukad jootrahalunijad ja kribu-krabu müüjad on muutunud tõeliseks nuhtluseks. Sobivaim aeg ringiliikumiseks on kindlasti hommik, sest Luksoris on päevased temperatuurid kõrgemad kui Kairos või Hurghadas.

Hurghada
Viimastel aastakümnetel pakub Egiptus üha rohkem ka neile, kes külma kliima eest põgenedes soovivad nautida Punase mere rikast floorat ja faunat, türkiissinist vett ning kaunist kuldkollast liivaranda.

Selleks pakub hea võimaluse Hurghada (araabia k AI-Ghardaka) – kaluriküla, kus veel 22 aastat tagasi elas 5000 inimest ja mis nüüdseks on paisunud vähemalt kümnekordseks ning kus turism moodustab 90% majandustegevusest. Linn iseenesest ei ole mingi vaatamisväärsus. Vastupidi, teid tabab tunne, nagu oleksite sattunud ehitusplatsile – niivõrd palju leidub seal pooleliolevaid hooneid, mis ei ole kuigi kaunis vaatepilt. Hotellid paiknevad piki rannajoont ning seetõttu on asustusala veninud paarikümne kilomeetri pikkuseks. Oma ranna olemasolu muudab majutusasutuse tunduvalt atraktiivsemaks, sest avalikud rannad ei ole kuigi puhtad ja tihtipeale võib neist leida ehitusrämpsu. Ümberringi laiuv kõrb jätab oma ühtlase kollase elutu liivamaastikuga üsna troostitu mulje (kõrbesafari läbinu ei pruugi sellega küll nõustuda).
Hurghada jaotatakse kaheks. Dahar (ka AI-Dahar ja El Dahar) on põhjapoolne keskuseosa, kus elab enamik kohalikest ja on linnavalitsus, haiglad, politsei, bussijaam jms. Meie hotellidest asuvad seal Seahorse ja Sand Beach. Hurghada teine osa – Sakkala (ka Sakala, Sagala ja Sigala) – paikneb mõni kilomeeter lõuna pool. Dahari ja Sakkala vahele jääb sadam. Sakkalast piki rannikut lõuna poole jäävad ketina nn hotellikülad ehk suurel territooriumil paiknevad (tavaliselt nelja või viie tärni) hotellid. Linnast 5 kilomeetri kaugusel kõrbes on Hurghada lennuväli.

Hurghada võlu peitub Punases meres ja eelkõige kõiges, mis jääb vee alla. Esmatutvuse võib teha aga ka vee alla minemata. Akvaarium ei ole eriti suur, kuid annab siiski üsna hea ülevaate kaladest ja kummalise välimusega mereelukatest. Avatud 9.00-22.00, sissepääs u 5 LE. Okeanograafiamuuseum on oma nimega võrreldes üsna tagasihoidlik. Kes sukeldumist ei harrasta, see võib valida veealuse eluga tutvumiseks merereisi klaaspõhjaga paadis. Selliseid reise korraldavad arvukad sukeldumisklubid. Allveelaev Sindbad samanimelisest hotellist viib soovijad aga kuni 40 meetri sügavusele. Loomulikult on väga palju eri võimalusi teha esimene tutvus allveeujumise või sukeldumisega. Suur turistidevool ja aktiivne veespordi harrastus on tõstnud päevakorda veealuse elu kõikide vormide säästmise. Et säilitada seda imepärast maailma ka tulevastele põlvedele – teatavasti on korallid ülitundlikud igasuguste välismõjude suhtes – olge vee all lihtsalt vaatlejad.
Hurghada lähimas naabruses sisemaal asub mägine kõrb, kuhu korraldatakse nn kõrbesafari retki – organiseeritud väljasõite džiipidel. Nende retkede programmi kuulub veel kaamelisõit, beduiinide eluga tutvumine ning mõnel juhul ka õhtusöök kõrbes. 65 kilomeetri kaugusele lõunasse jääb Safaga tööstussadam, kus ei ole midagi vaadata, ning paarsada kilomeetrit põhja pool kõrbes paiknevad Püha Pauluse ja Püha Antoniuse kristlikud kopti kloostrid. Luksor on Hurghadast 285 km kaugusel ning tasub kindlasti külastamist. Kairosse on 500 km ning sinna sõitmiseks on võimalik kasutada bussi.
Õhtused meelelahutused on koondunud peamiselt hotellidesse, kus pakutakse selliseid euroopalikke lõbustusi nagu baarid, ööklubid, diskod ja isegi kasiino. Omapärasemad on kindlasti idamaise muusika ja (kõhu)tantsuga ööklubid.

« ‹ of 2 › »

Köök
Egiptuse köök on segu kõigist neist kultuuridest, mille mõju all maa on aastatuhandete jooksul olnud, kuid ülekaalus on araabia-türgi mõju. Linnades leidub arvukalt eri köökidele spetsialiseerunud restorane.
Traditsiooniline egiptuse toit on maitsev, pole liiga vürtsikas ega õline, kasutatakse ohtralt aastaajale vastavaid värskeid toiduaineid. Palju pakutakse Vahemere ja Punase mere kalu. Grillitud kala ehk samafevõib. Kala on väga maitsev suupiste, kuid värske kala rikneb väga kiiresti, seepärast olge ettevaatlikud. Egiptlaste lemmiktoit on täidetud või grillitud tuvi – iamam, mida süüakse riisiga. Firakh’i – grillitud või hautatud juurviljadega serveeritud kana süüakse samuti palju. Salatiks pakutakse külmi keedupeedilõike, äädika või sidrunimahlaga piserdatud tomati- ja kurgiviile, erinevaid jogurtikastmeid, rohelist salatit, millele lisavad maitset vürtsikalt kibedad lehed (gargiir).

Mõned traditsioonilised road:
Fuul – ubadest valmistatud paksu püree taoline roog, mida maitsestatakse õli, sidruni, soola, sibula, tomatite vms-ga.
Tamaija – õlis praetud oamassist valmistatud soolased koogid.
Tahina – seesamiseemnetest valmistatud (dipi)kaste, mida on maitsestatud õli, küüslaugu ja sidruniga. Süüakse leivaga.
Babaganuush – baklažaanidest valmistatud kaste, analoogiline ‘a/i/naga.
Kushari – riisi, makaronide, läätsede ja herneste segu vürtsika tomatikastmega, millele tihti lisatakse praetud sibulaid.
Kebab – sütel grillitud eelnevalt marineeritud lambalihatükid.
Kotta – sütel grillitud varda ümber keeratud lambahakkliha.
Magustoiduks on suur valik erinevaid puuvilju ja mõningaid kohalikke hõrgutisi, nagu ummi-fali – riisist, piimast, rosinatest ja kookospähklites valmistatud roog.

Joogid
Shai ja ahwa – tee ja kohv on populaarseimad joogid ning reeglina kanged. Kohalik jook on karkadeh – külm või soe kibuvitsaõietee, samuti shai bi-nana ehk münditee. Kui küsite kohvi, pakutakse teile türgi kohvi, mida juuakse kõikjal Lähis-ldas ja mis on väga kange. Kohalikud joovad oma jooke harjumatult rohke suhkruga. Ahwa zijaada on ülimagus variant, ahwa mazbuut keskmine ja ahwa saada ilma suhkruta, mida egiptlased ise joovad siis, kui on surnud sugulane või lähedane sõber. Kui igatsete harjumuspärast kohvi, siis arvatavasti pakutakse teile lahustuvat Nescafed.
Et tegemist on islamimaaga, on kange alkohol kallis ja seda juuakse vähe. Egiptlased tarbivad palju lääne stiilis karastusjooke, mida leidub kõikjal. Üsna populaarsed on kohalikud õlled „Stella” ja „Stella Export”, mille kvaliteet võib kõikuda, aga mida keskmiselt iseloomustatakse sõnaga ‘joodav’. Kangetest jookidest võib märkida kohalikku aniisiviina arak (kutsutakse ka zibib), mille maitset kiidetakse. Kohalik džinn ja brändi ei ole aga kuidagi võrreldavad Euroopa omadega.
Egiptuse veinid pärinevad Vahemere-äärselt alalt Aleksandria lähedalt ning on üldiselt joodavad ja odavamad kui välismaised. Omar Khayyam ja Chateau (või Kasr) Gianaclis on kuivad punased veinid. Cleopatra, Nefertiti ja Gianaclis Villages on valged ning Rubis d’Egypte on rose vein. Hotellides on alkoholil mitmekordne juurdehindlus.

Keel
Riigikeel on araabia keel ning Egiptuse kirjakeel on kogu araabia maailma normiks. Araabia tähestik on meile erakordselt keeruline ning seetõttu esitame mõne ladina tähestikku transkribeeritud sõna ja väljendi. Loomulikult räägivad turistide teenindamisega seotud kohalikud vähemalt elementaarselt mõnda võõrkeelt, enim vast inglise ja prantsuse. Kaupmehed on üllatavalt mitmekeelsed, mistõttu teil pole tõenäoliselt vaja oma araabia keele oskusi praktiseerida.

tänan – šukran
tänan, ei – la šukran
tere hommikust – sabaah il-kheer
tere õhtust – masaa il-kheer
nägemist – ma’a salaama
tere – salaam aleekum
ma ei saa aru – ana mis faahem
kui palju see maksab? – bikaam da?
kus on WC? – feen it-tualeet?
kas ma võin pildistada? – mumkin ’aakhud suura?
vesi – majja

Praktilisi näpunäiteid
Ajavahe: Egiptuses on sama aeg kui Eestis,

Auto üürimine
Autorenti pakuvad mitmed tuntud firmad nagu Hertz, Avis, Budget. Näiteks džiibi üks päev maksab 115 USD, keskmise sõiduauto oma 90 USD. Bensiini hind on riiklikult kehtestatud ja liiter maksab (keskmiselt) 1 LE. Nõutavad on rahvusvahelised juhiload. NB! Kuna valged juhid on purjus peaga teinud hulga raskeid avariisid, siis näiteks Sinail enam autosid ei rendita. Auto saab üürida ainult koos juhiga.

Elekter 220 V

Harrastused
Et Hurghada on rahvusvaheliselt tuntud sukeldujate paradiis, pakutakse hotellides arvukalt veespordivõimalusi – basseinid, tasulised sukeldumiskursused, sukeldumine, purjelauasõit. Igal suuremal hotellil on oma sukeldumisklubi, mis korraldab kursusi ja väljasõite merele nii tavaliste kui ka klaaspõhjaga paatidega (hind u 20 LE/tund). Kohti on võimalik reserveerida ka päevastele väljasõitudele lähedal­asuvale Giftuni saarele. Paljud hotellid korraldavad allveelaevaretki kuni 40 m sügavusele merepõhja, hind 50 USD (2 tundi). Paljudes hotellides on ka jõusaalid ja tenniseväljakud (üür on u 50 LE/tund). Hotellis Sindbad asub miniakvapark, mis hotelli elanikele on tasuta, võõrastele sissepääs 50 LE.

Jootraha ehk bakšiš
Kuulub vaieldamatult igapäevase elu-olu juurde ning seda oodatakse kõigi teenuste ja mõnikord lihtsalt ei millegi eest. Tegelikult tasuks meeles pidada kolme lihtsat reeglit: andke jootraha ainult vastutasuks teenuse eest, makske pärast teenust ning ärge andke liiga palju. Mõistlik on hoida piastreid ja naelaseid rahatähti käe­pärast. Jootraha antakse keskmiselt 10% teenusest, kelneri abilisele 3–5%, pakikandjale 25–50 PT koti pealt, WC teenindajale 50 PT, taksojuhile 50–100 PT, giidile u 5 LE tunnist, hotelli toateenijale 5–7 LE nädalas.

Kauplused
Poed on avatud hommikul 9.00–13.30 ja pärastlõunal 16.30–19.00, turismirajoonides tihti kuni hilisõhtuni. Reeglina tuleks hinda tingida. Kohalikust kaubast soovitatakse osta vürtse, lõhnaõli, vasktooteid, kulda, keraamikat, kalliskive, klaasi, puuvillakangaid, vaipu ja nahka, kuigi egiptuse nahktoodete kvaliteet jätab soovida.

Kliima
Sobivaim aeg Kairos ja Lõuna-Egiptuses reisimiseks on hilissügisest varakevadeni, kui suvine väljakannatamatu kuumus on järele andnud. Vahemere-äärsel rannikul on talvel Egiptuse mõistes jahedapoolne (temperatuur võib kõikuda +9…+19° C vahel) ja vihmane, lõunapoolsetel aladel on vihma aga minimaalselt (2,5 cm aastas) ning päevane temperatuur ulatub talvelgi üle +20° C. Talvel võib öine temperatuur päevasega võrreldes järsult langeda (eriti kõrbealadel).

Kuritegevus
Kuritegevust esineb Egiptuses tunduvalt vähem kui Euroopas. Selle põhjuseks on ühelt poolt kultuuritraditsioonid ja tugev kogukondlik kokkukuuluvustunne ning teiselt poolt teadmine, et turism on otseselt või kaudselt miljonite inimeste sissetulekuallikas. Taskuvargaid leidub aga siingi ning oma asjadel – kotid, rahakotid, väärisesemed – on mõistlik, eriti rahvarohketes kohtades, silm peal hoida. Õnnetuste vältimiseks on kindlasti abi ka tervest mõistusest ja ettevaatusest. Juhul, kui midagi juhtub ja te vajate abi, pöörduge Turismipolitsei poole (suvel valge vorm ja talvel must-valge, käeside kirjaga „Tourist Police”), kes oskab peale araabia keele ka inglise keelt ning kelle ülesanne on hoolitseda turistide turvalisuse eest. Turismipolitsei leiate lennuväljalt, sadamast, muuseumide ja vaatamisväärsuste juurest. Telefon: 123

Käitumistavad
Suhtlemise võti on naeratus, see on hea käitumise lahutamatu osa. Kohtumisel on kombeks kätt suruda. Egiptuse naistele kätt ei anta. Naise traditsiooniline koht on koduseinte vahel, et hoolitseda mehe, laste ja majapidamise eest, ning mehe roll on neid ülal pidada. Tänapäeval on Egiptuses siiski küllalt palju töötavaid naisi. Egiptuse meeste suhtumine läänemaailmast tulnud naisturistidesse võib nii mõnigi kord tekitada hämmeldust. Tavaline on kõnetamine, ühel või teisel viisil tähelepanu pööramine, mis võivad alata või lõppeda patsutuste, näpistuste või katsumisega. Kuna igasugune avalik füüsiline kontakt kohalike naiste suhtes on väga taunitav, siis teiepoolne vali hüüatus „sibnee le uadi” – „ära puutu mind”! või karmimalt „imšee” – „käi minema!”, „käi eemale!” on täiesti asjakohane. „La-la” tähendab aga kategoorilist eitust (näiteks kui te ei soovi kaelamääritavat kaupa). Võõraste sõnalisi provokatsioone on targem ignoreerida ning silmsidet vältida. Mehed peavad euroopalikud kombed unustama: naistele ei avata ust, neile ei pakuta istet, naised aga ei tohi unustada, et näiteks liftist väljumisel on eesõigus mehel!

Nädalalõpp
Islami kombe kohaselt on puhkepäev reede, kuid turismikeskustes on ka sel päeval kõik vajalikud asutused avatud.

Pildistamine
Inimeste pildistamiseks küsige kindlasti luba, vastasel juhul võite kohalikke sügavalt solvata. Pahanduste ja arusaamatuste vältimiseks hoiduge fotografeerimast mustas vormis relvastatud julgeolekupolitseid, kes valvab saatkondi, valitsushooneid jms ning strateegilisi ehitisi, nagu sillad, raudteejaamad, lennuväljad, tammid, samuti sõjalisi objekte. Pildistamine ei ole lubatud ka suuremates muuseumides. Vaatamisväärsuste pildistamine ja filmimine on tihti tasuline.

Päike
Aktiivse ja kõrvetava päikese eest kaitske end peakatte, päikeseprillide ja päevituskreemiga (kaitsefaktor 20 ja soovitavalt suurem).

Raha
Rahaühik on Egiptuse nael (Hvre egyptienne, lüh LE). 1 nael = 100 piastrit (piastre tarifee, lüh PT). 1 LE = Paberrahad: 1, 5, 10, 20, 50, 100 naela hing 25 ja 50 piastrit, Mündid: 5, 10 piastrit. Hind 25,500 ähendab 25 LE 50 PT – pikk arvurida ei peaks teid ehmatama. Egiptuse naelu saab vahetada ainult kohapeal. Hotellid aktsepteerivad tuntumaid krediitkaarte. Lubatud on ainult ametlik rahavahetus, s.o kas pankades või hotellides. Nõutakse passi. Arusaamatuste vältimiseks hoidke alles kõik ametlikud rahavahetuskviitungid. Enim levinud välisvaluuta on USA dollar. Kohalikud pangad on avatud pühapäevast neljapäevani 8.30–14.00, lennuväljal ja suurtes hotellides kauem.

Rand
Ilus kollane liivarand. Vesi läheb järsku sügavaks, seetõttu on kasulik lastel ja kehvadel ujujatel silm peal hoida. Paljudel hotellidel on kõikidel oma rand. Lamamistoolid rannas on tasuta. Avalikus rannas lamamistoole ei ole, päevavari maksab 1 LE. Võrreldes kinniste hotellirandadega on avalikud rannad halvemini hooldatud ja ei ole kuigi puhtad. Enamik hotellidest tagab teatud tasu eest (u 5–10 LE) sissepääsu oma randa. Hotellirannad on korralikult hooldatud ning vesi on puhas. Paraku on viimastel aastatel sagenenud hairünnakud. Nende vältimiseks on aga väga raske mingeid nõuandeid pakkuda.

Restoranid, baarid, kohvikud
Kõige kindlam on einestada hotellides, kus on erinevaid restorane ja baare. Kohalikes söögiasutustes võib nii mõnigi asi tunduda pisut kahtlase puhtusega. Pudel kohalikku Stella õlut maksab u 8 LE, suur espresso 3.75 LE, 1,5-liitrine veepudel 3 LE. Alkohol oh küllaltki kallis (islamimaa). Loomulikult on poes hinnad madalamad kui hotellides, kus lisandub teenustasu jms.

Riietus
Olles juba turistidega harjunud, ei pane kohalikud välismaalaste rannariietust ega isegi toplesspäevitamist hotellirannas pahaks. Kuid selline leebus on omane ainult Hurghadale kui rahvusvahelisele puhkekeskusele. Avalikes randades jäävad kohalike inimeste uudishimulikud pilgud teil kindlasti pikalt peatuma. Tänavatel ei ole rannariietus kombeks ja soovitav on katta õlad ja põlved (kehtib ka meeste kohta!). Talvekuudel novembrist märtsini võivad ööd päevadega võrreldes olla üllatavalt jahedad ning mõni soojem riietusese on täiesti asjakohane. Osa mošeedest on avatud ka turistidele. Mošeesse sisenedes peavad käed-jalad olema kaetud, kuid jalanõud jäetakse ukse taha. Palvetundidel ja reedel (muhameedlaste pühapäev) reeglina sisse astuda ja pildistada ei lubata.

Tervishoid
Arvestades fakti, et Egiptuse olme- ja hügieenikultuur erineb meile harjumuspärasest, on rida soovitusi, mida tasuks tähele panna, et vältida hilisemaid seedehäireid. Ärge jooge kraanivett ja hoiduge lahtistest jääkuubikutega jookidest. Kindlaim jook on see, mis on korgi all pudelis ja avatakse teie silme all. Ärge ostke tänavalt lahtist toitu ega sööge pesemata, koorimata puuvilju. Kindluse mõttes olge ettevaatlikud kohalike piimatoodete tarbimisega, sh ka jäätisega. Kuid nagu kogemused näitavad, tekib osal inimestest seedehäireid ka kõiki ettevaatusabinõusid järgides, seetõttu võtke kindlasti kaasa seedimist korrastavaid tablette.

Tollieeskirjad
Lubatud on sisse tuua 1 liiter alkoholi (sõltumata kangusest) ja 200 sigaretti või 25 sigarit inimese kohta. Sisse tuua või välja viia tohib maksimaalselt 100 LE. Võõrvaluutale piiranguid ei ole.

Transport
Kohalik bussiliiklus toimib Hurghada piires, bussid peatuvad nõudmisel. Hind u 1–5 LE, sõltuvalt vahemaast. Pikemaks sõiduks busse ei soovitata, sest tihti on nad ülerahvastatud. Taksosid on hotellide ees ja tänavatel palju. Enne taksosse istumist leppige kindlasti hinnas kokku ja täpsustage, millises valuutas te maksate, sest taksomeetrit ei kasutata. Näiteks 5 km maksab umbes 10 LE. Hinna üle on võimalik tingida. Tasub märkida, et Hurghadas on Egiptuse ühed kallimad taksod. Bussid Luksorisse väljuvad 4 korda päevas, sõiduaeg u 4 tundi, pilet u 15 LE. Kairosse väljuvad bussid 8 korda päevas, sõiduaeg u 6 tundi, hind 35–50 LE. Arvestades kliimat, on ainuke mõistlik lahendus konditsioneeriga buss, seepärast kontrollige, millisele bussile te pileti ostate.

Viisa
Eesti kodanikele vajalik. Viisa antakse piiril.

Ööelu
Lõbustusasutused on koondunud hotellidesse. Sealt leiab nii euroopalikke baare ja diskosid kui ka idamaise kõhutantsu ja muusikaga ajaveetmiskoht! Alkohol on kallis. Hasartmängud on kohalikele keelatud ja huviline leiab kasiino mõnest viie tärni hotellist.

Araabia keelest ja meelest
Bismillah ar-rahman ar-rahim – armulise ja halastava jumala nimel!
Lä ilaha illa Allah ua Muhammad rasuul Allah – ei ole jumalat pale ainujumala ja Muhammad on tema prohvet (tähtsaim usutunnistus)
Allahu akbar – Allah on suur!
Al-hamdu lillah – tänu jumalale! (ka tähenduses: mul läheb hästi, täna on ilus ilm)
As-salaamu alaikum – rahu teile (tervitus)
wa-’alaikum as-salaam – tere teilegi (vastus tervitusele)
As-salaam(u) alaikum ua rahmatu Allah ua barakatuhu – rahu teile ja jumala armu ja õnnistust!
Baraka Allahu fiik – jumal õnnistagu sind. (tänuvormel, mida kasutatakse nii sageli kui võimalik)
Marhaban – tere tulemast!
Mehele: bitkal-lim almani – kas te räägite saksa keelt?
Naisele: bitkal-limi
Ja – aiva
Ei – laa
Tänan – šukran, laa šukran – tänan, ei

Islamist
Islami viis tugisammast

1. Šahada – usutunnistus
2. Salat – määratud palved, viis korda päevas
3. Saum – igapäevane paast islami aasta 9. kuul – ramadaanikuul
4. Zakat – heategevus
5. Hadž – palverännak Mekasse

wudu – rituaalne pesemine
sažžada – palvevaip
šariaat – religioonil põhinevad seadused.
džhiaad – püha sõda, kuid tähendab püüdlust või pingutust.
mihrab – süvend mošee seinas, mis tähistab Meka suunda. Mošee tähtsaim paik.
khutbah – jutlus
minbar – kantsel
khatib – peab reedeti pärast ühispalvust jutluse
imaam – kogukonna juht

MAAJA

NB! Loe ka:
Punase mere võlud ja ohud (galerii)