Dubai (galerii)

4 minutit lugemist

Dubai (araabia kl دبيّ) on Araabia Ühendemiraatidesse kuuluva Dubai emiraadi haldus-, kaubandus- ja rahanduskeskus, ühtlasi kõige suurem linn Pärsia lahe ääres.

Dubai linn asub Dubai emiraadi põhjarannikul. Selle jaotab kaheks Dubai Creek, mis on 100–1300 meetri laiune ja umbes 14 kilomeetri pikkune laht Pärsia lahe ääres. Varem oli põhja pool lahte linn Daira ja lõuna pool Bur Dubai. Linn laiub lõunasuunas piki Jumeirahi randa ja Sheikh Zayed Roadi maanteed; põhjas piirneb Dubai Ash-Shariqah’ emiraadiga.
85% Dubai emiraadi elanikest elab Dubai linnas, 2013. aastal oli Dubais elanikke 2 213 845.
Dubais on 2011. aasta seisuga 63 kõrghoonet, mis on kõrgemad kui 200 m, neist 17 on rohkem kui 300 m kõrgused. Kõrgeim on 2010. aastal valminud Burj Khalifah, mis on oma 828 meetriga maailma kõigi aegade kõrgeim ehitis. Ehitusjärgus on mitu üle 400 meetrist hoonet.
Dubais valitseb kuum kõrbekliima. Suved on väga kuumad, tuulised ja niisked. Kõige kuumem on augustis, kui keskmine päevane õhutemperatuur jääb 41°C juurde ning öine minimaalselt 30 °C juurde. Enamik päevi aastas on päikeselised. Talved on lühikesed ja soojad – jaanuar on kõige külmem, siis jääb temperatuur päevasel ajal 24 °C juurde ja öösiti minimaalselt 14 °C juurde. Sademeid on aga viimase paarikümne aasta jooksul juurde tulnud ning aastasademed ulatuvad juba 94,3 mm-ni aastas. Väga palav suvi võib Dubais paljudele inimestele suure õhuniiskuse tõttu põhjustada suuri ebamugavusi.
2013. aastal oli Dubais elanikke 2 213 845, kuid tegelikult on keeruline elanike arvu uuringutega teada saada, sest igal aastal toimuvad suured migratsioonilised muutused. Igal aastal kolivad kümned tuhanded inimesed Dubaisse ajutiselt elama, kuid on ka palju alalisi elanikke. Dubais elab umbes 250 000 võõrtöölist, kõige enam on neid Lõuna-Aasiast. 2005. aastal oli 84% Dubai linna elanikest sündinud välismaal, umbes pooled neist Indias.
AÜE kultuur on mõjutatud islamist, traditsioonilisest araabia ja beduiini kultuurist. Dubai linn on aga väga kosmopoliitne, mitmekesise ja elava kultuuriga. Samas on islami ja araabia kultuuri mõjutusi näha arhitektuuris, muusikas, riietusviisis, pakutavates söökides ja elustiilis. Viis korda päevas kutsutakse minarettidelt muslimeid palvele. Minarette on ehitatud üle kogu riigi, et alati oleks võimalik palvusest osa võtta. Alates 2006. aastast on AÜE-s nädalavahetus reedel ja laupäeval, sest reede on muslimite jaoks püha päev.
Tähtsaimad pühad nii AÜE-s kui ka Dubais on Ida l-Fitr ehk ramadaani lõpu tähistamine ja iseseisvuspäev (2. detsember).
Suurüritused nagu Dubai 45-päevane ostufestival (Dubai Shopping Festival) ja Dubai suveüllatused (Dubai Summer Surprises) meelitavad linna üle 4 miljoni külastaja. Ostufestivali käive on 8 miljardit dirhamit ehk 8% Dubai SKP-st. Suured ostukeskused, nt Dubai Mall, Mall of the Emirates ja ka traditsionaalsed soukְ’id ehk turud meelitavad piirkonda ostlejaid.
Dubai Creek on üks neist vähestest kohtadest, kus saab näha paljusid vanu traditsioone üheskoos. Seda piirkonda pakuti ka UNESCO maailmapärandite hulka, kuid taotluse rahuldamine lükati edasi, sest UNESCO soovib rohkem informatsiooni sealse arhitektuuri, paatide, souk‘ide ja ehitiste kohta.
Nii nagu Araabia Ühendemiraatides üldiselt, on ka Dubais ametlikuks usundiks islam. 2005. aastal moodustasid muslimid 76% rahvastikust; 9% olid kristlased ja ülejäänud 15% muu usundi esindajad (peamiselt hindud ja budistid).
Enamik kohalikest meestest eelistab riietuda kandura’sse, mis kujutab endast traditsioonilist üle põlvede ulatuvat pikakäiselist valget särki. Naised kannavad abaya’t, musta värvi traditsioonilist pikka ürpi, mis katab ära enamiku kehast, ning hijab’i ehk pearätikut.
Dubaisse reisides tuleks kindlasti enne uurida, kuidas riietuda, et mitte sattuda ebameeldiva tähelepanu alla. Mehed võiksid arvestada sellega, et Dubais pole kombeks kanda lühikesi pükse, ammugi mitte meil suvekuudel populaarseid alussärke.
Nagu Aasia linnadele kohane, on ka Dubai autode linn – 2011. aastal oli registreeritud iga kahe inimese kohta üks sõiduk. Vanemates linnaosades on ummikutesse jäämise võimalus suur. Kõrge temperatuuri tõttu on tanklates klienditeenindus, et inimesed ei peaks konditsioneeritud õhuga autost väljuma.
Üha kasvava mootorsõidukite arvu tõttu otsustas kohalik teede planeerimise ja sõidukite registreerimisega tegelev amet Roads and Transport Authority (RTA) 2007. aasta juulis kindlad teelõigud maksustada, pannes aluse teemaksuga tegevale süsteemile Salik. Igal sõidukil, mis sõidab maksustatud sildadel või teedel, peab olema esiklaasil Saliki kleebis. Maksustatud lõikude läbimisel tuvastatakse sõidukid ja iga sõidu eest esitatakse arve.
Ühistransport on Dubai linnas odav ning ka bussiliine on palju. Eriliseks teevad Dubai bussiliikluse 2008. aastal ehitatud 800 konditsioneeritud bussiootepaviljoni, mis hakkavad tööle alates temperatuurist 22 °C.
2009. aastal avati osa Dubai metroost, mis ühendab Dubai rahvusvahelist lennujaama kesklinnaga. Nüüdseks on Dubais ka teine metrooliin ning kokku on kahe liini peale 47 peatust (neist 9 maa all), 2 ümberistumisvõimalust ning 75 km jagu metrooliine. Kogu süsteemis on 87 metroorongi, igaüks neist mahutab 643 reisijat. Lisaks tavaklassile on metroos ka gold class ehk luksuslikult sisustatud kuldne klass 18 kohaga. Eraldi klass on ka naistele ja lastele, kus on ruumi kärudele ja kottidele. Kõikides metroodes on koht ratastooliga reisijatele.
Dubai Creeki ehk linna kaheks jaotavat lahte saab ületada ainult üle kahe silla, mis asuvad keskuse lähedal. Jalakäijad saavad aga väikeste praamidega ehk Abra’dega üle lahe sõita.

NB! Vaata ka Mööda maailma/Dubai Marina linnaosa (ainult galerii)

« 1 kohta 6 »
0

Your Cart