Põnevaid lugusid ja fakte äikesest

26 minutit lugemist

Tugeva äikese ajal sähvivad välgud kõikjal: ühed lendavad pilvede vahel, teised suunduvad pilvest maha või maast pilve poole.
Tarvitseb vaid hästi silmitseda välke sel ajal, kui nad läbivad õhku, et märgata, et nad pole kõik ühevärvilised.

Madalal maa kohal lendas välk ühelt pilvelt teisele, helkides sinaka värvusega. Samal ajal ilmus teises kohas veel üks välk: ta lähtus pilvest ja lõi maasse; ta värvus oli pimestavalt valge, roheka varjundiga. Eemal, kõrgel pilvedes vilkusid violetsed välgud. Kaunilt valgustasid nad tumedaid pilvi, mille vahel aeg-ajalt vilksatas maona loogeldes helkiv välk.
Välk tekitab inimestele mõnikord palju õnnetusi. Maapinnale suunduv välk võib murda ja pilbastada puud, süüdata maja, heinakuhja, sulatada ja keevitada raua-, vase- ja tsingitükke, kuld- ja hõbeesemeid; ta võib surmata inimese ja looma. Inimest või looma tabades tekitab ta neile tavaliselt tugevaid põletushaavu.

Välk tornaado taustal.

„Alguses mõtlesin, et Evelyn on ainult teadvuse kaotanud,” meenutas Wolfgang F. Baierist Peissenbergist. 21. juulil 1992 istus 41-aastane advokaadist jahimees koos oma naisega varitsemistornis, kust nad pidasid metskitsedele jahti. Abielupaar istus seljad vastamisi. Taevas oli selge, kuid umbes 20 km kaugusel raevutses äike. „Äkki hakkas vihma tibutama ning varsti kõmises kõu üsna lähedal. Ma pöörasin ennast ümber ning tahtsin naisele öelda „Tule, lähme”, kuid tema pea oli taha heidetud, silmad pahupidi. Ma püüdsin teda toibutada, sest uskusin, et ta on müristamisest ehmununa minestanud. Kuid siis nägin tema kastanpruunides juustes vasakul meelekohal pleekinud kohta. Kahe sentimeetri laiuselt oli kolju sulanud. Ma sain aru, et teda oli tabanud välk. Mina ise tundsin samal ajal vaid kerget kripeldamist paremas käes, kuigi meie seljad olid teineteisest kõige rohkem kümne sentimeetri kaugusel.” Hiljem tegid eksperdid kindlaks, et välk oli tabanud varitsustorni kõrval asuva kuuse latva, liikunud mööda tüve alla ning oksa kaudu Evelynile kandunud. Välk tungis läbi naise pea ja rinna, sulatas rinnal rippunud binokli plastikklaasid, liikus edasi vasakusse reide, väljus kannast ja levis mööda redeli käsipuud alla maasse.
Inimest tabanud välk ei surma teda alati, vaid võib teha teda kogu eluajaks vigaseks. Ühed välgust tabatuist on jäänud kurdiks või pimedaks, teised on kaotanud kõnevõime, kolmandad jäänud halvatuks mõnest jäsemest. Omapärane maailmarekord kuulub USA-s Virginia osariigis elavale metsavahile Roy Sullivanile, kes elas 36 aasta jooksul 7 välgutabamust ja pääses siiski suhteliselt kergelt. Metsnik Roy Sullivanil Virgimast kujunesid suhted taevase väega täiesti talumatuks. Esimene kord sai ta elektrilaengu pähe, see liikus läbi keha ja väljus suure varba kaudu, rebides ära küüne. Viie aasta pärast, teise löögi tagajärjel, murdus Sullivanil kahest kohast lõualuu ja kõrbesid kulmud. Seejärel hakkas tal järgmise juhtumi järel kuivama vasak õlg, siis põlesid ära kõik juuksed ning lõpuks hakkas ta tasapisi pimedaks ja kurdiks jääma. Viimasel korral lõi välk sisse tema autosse. Sullivan lendas salongist välja ning lamas seejärel arvukate luumurdudega mitu kuud haiglas. Ta jäi poolkurdiks, üks välgulöök tekitas õlale põletushaava ja mitme välgutabamuse ajal läksid tal juuksed kärssama. „Enne välgulööki hakkavad mul alati juuksed ragisema,” meenutas Sullivan. Ta elas 71 aastat vanaks, kuid välk teda ei tapnud. Ta ei kannatanud välja taevaste jõudude sedavõrd laastavat mõnitamist ja laskis enda maha.

Välk purskava vulkaani taustal.

Välgu kui ürgvana loodusnähtuse tekkimise kohta on viimase 250 aasta jooksul välja pakutud umbes 30 teooriat. Uusim selgitus välgu tekkimise kohta on selline: välk on võimas looduslik sädelahendus pilvede ja maa vahel ning tekib siis, kui elektrivälja tugevus on 25–50 kV/m, kusjuures potentsiaalivahe välgu teel võib ulatuda 500 miljoni voldini. Osa teadlasi on aga veendunud, et järgmine selgitus välgu tekkimise kohta on kõige vettpidavam.
Kui niiske õhk tõuseb üles, moodustuvad suures kõrguses atmosfääri külmades kihtides raheterad, mis maale langedes hakkavad sulama, kusjuures õhuvoolud lõhuvad veetilgad positiivselt ja negatiivselt laetud tilkadeks. Tekib tugev elektriväli. Välk ongi elektrivälja äkiline tühjenemine. Seega ei ole välk midagi muud kui tohutu lühis. Välku võib esineda kõikjal, kus võib tekkida elektriväli: vulkaanipurske suitsusammastes, aatomikatsetuste plahvatuspilvedes, lume- ja liivatormides ning isegi teistel planeetidel.
Välgud on oma kujult väga mitmesugused. Harva lendab välk sirgjooneliselt. Tavaliselt on ta tee looklev – välk on otsekui mitmest kohast murtud ja ta on siksakilise kujuga. Mõnikord lõikavad välgud õhku kruvina, tugeva äikese ajal aga ilmuvad taevasse kaunis sageli harulised välgud. Maasse lüües võib välk sulatada liiva. Mõnikord moodustab sulanud liiv välgu läbitud teel ühe või mitu toru. Neid torusid nimetatakse piksenoolteks. Nende pikkus on mõnikord pool meetrit ja enam. Väga palju niisuguseid nooli leitakse kohtades, kus maapind on liivane ja niiske. Kui välk on haruline, siis on seda ka liivasse sulatatud jäljend. Kõik see näitab, et välk on väga tuline.
Välgu eluiga on kõigest 0,2 sekundit. Selle aja jooksul jõuab aga säde käia pilve ja maa vahel üles-alla isegi mitukümmend korda. Kuna välgusähvatus kestab väga lühikest aega, siis ei ole võimalik märgata ka seda, et sageli lööb välk hoopiski alt üles. Sellisel juhul haruneb piksenool ülalt.

Välgud ei ole tavaliselt pikemad kui 20–30 m. On siiski ka pikemaid. Mida tugevam on äike, mida suuremad, tihedamad ja tumedamad on äikesepilved, seda pikemad on ka välgud.
Üsna tugevate äikeste ajal ilmuvad taevasse välgud, mille pikkus võib ulatuda kuni 6000 meetrini. Olevat registreeritud isegi 140 km pikkuseid horisontaalseid välke. Iseküsimus, kui usutavad need andmed on.
Välgu füüsikalised näitajad on aukartustäratavad. Voolutugevus võib ulatuda 100 000 amprini ja voolupinge mitme miljoni voldini, kusjuures välgu voolukanali läbimõõt on kõigest mõni sentimeeter. Välk liigub kiirusega 30 000 km/h (teistel andmetel 160–1600 km/s) ning tema temperatuur ulatub 30 000 kraadini. Iga meeter välku helendab samasuguse tugevusega nagu miljon sajavatist elektripirni. Välgu poolt kuumenenud õhk paisub plahvatuslikult, põhjustades müristamise. Välk kestab kõigest hetke, kuid tohutu heleduse tõttu tajub inimese silm seda märksa kauem.
Keravälgust on kindlasti igaüks kuulnud. Osa teadlasi peab keravälku ainult silma võrkkesta optiliseks petteks. Juhul kui inimene näeb välku ja suunab pilgu mujale, rändab valguspunkt kaasa. See on muidugi üks võimalikke selgitusi, kuid siiski on liiga palju neid, kes on keravälku näinud.
Keravälk on helendav, kerakujuline 10–20-cm läbimõõduga moodustis, mille eluiga on kuni mõnikümmend sekundit. Keravälk liigub suhteliselt aeglaselt, hüplevalt, sisiseva heli saatel ja kaob kas märkamatult või tugeva plahvatusega. Äikesepilvedes olevat keravälku täheldatud kuni 100 korda sagedamini kui maapinna lähedal. Eluruumidesse võib keravälk siseneda avatud akna, elektri- või telefonijuhtme kaudu. Keravälku peetakse plasmanähtuseks, kuid rahuldav seletus sellele nähtusele puudub. Võimalik, et keravälk on hiiglaslik elektrisäde, mille tekkimise kohta võib ainult oletusi teha.
Välk on kardetav, kuigi tabab inimesi kaunis harva. Äikese ajal hirmu tunda on aga hoopis mõttetu. Hirmuga teevad inimesed äikese ajal palju niisugust, mis ei päästa neid, vaid vastupidi, viib hukatusse.
Peab teadma, et välk lööb kõige ennem kõrgeisse esemeisse – puudesse, tornidesse, rahnudesse. Peab ka teadma, et mitte kõik esemed ei tõmba ligi ega juhi välku ühtviisi hästi. Suurimal määral on seda omadust looduses leiduval veel (välk tabab kõige sagedamini tiikide või kaevude ääres seisvaid puid) ja eriti mitmesugustel metallidel. Välgu eest ei tule varju otsida puude alt, sest siin võib välk tabada kergemini kui lagedal väljal. Kes asub äikese lähenemisel mägedes ja eriti kõrgetel kaljudel, see katsugu kiiresti alla tasandikule tulla. Keda äike tabab heinamaalt, põllult või metsast tulles, see visaku endast kaugemale vikat, raudreha, labidas või kirves – ühesõnaga, iga raudtööriist, sest raud tõmbab välku väga hästi külge.

Väljal, tänaval või õues ei tohi äikese ajal hulgana koguneda, sest pigemini võib välk tabada rahvahulka kui üksikut inimest. Samuti ei soovitata heita pikali maha, sest peaks välk läheduses lööma maasse, siis võib pinge vahe pea ja jalgade juures olla tuhandeid volte. Spetsialistid soovitavad lagedal väljal äikese kätte jäänud inimesel maha kükitada, jalad kokku suruda, pea põlvedele panna ja kätega ümber jalgade kinni võtta. Sellisel juhul ei tohiks välk suure tõenäosusega inimest tabada.
Samuti pole hea pidada äikese ajal toas aknaid ja uksi lahti ja seista nende kõrval või hoida käega nende metall-linkidest, sest kui välk juhtub majja lööma, siis valib ta endale tee, mis laseb elektrit kergemini läbi. Juba ammu on märgatud, et kui maja kõrval seisab kõrge puu, näiteks pappel, siis lööb välk pigem puusse kui majasse. Korduvalt on nähtud, kuidas välk tabab kõrget kirikutorni, puudutamata kirikut ennast. Kõrge puu ja kirikutorn, võttes välgu endasse, juhivad ta sel viisil hoonest eemale.
Kui välk lööb linnas kuhugi sisse, siis tekitab tema magnetväli 1,5 km raadiuses ülepinge tagajärjel kahjustusi elektroonikaseadmetele. Saksamaal hinnatakse välgu läbi telefonidele, olmeelektroonikale, arvutitele ja tulekustutusseadmetele tekitatud tõenäolist kahju vähemalt miljardile margale. Kui aga kindlustuskompanii või postimüük peaks kaotama oma andmepanga, siis oleks see katastroof.
Kas saab teha midagi selleks, et välk tabaks võimalikult harva maju ja teisi hooneid? Saab küll. Ameerika riigitegelane ja teadlane Benjamin Franklin (1706–90) leiutas ja konstrueeris pärast arvukaid katsetusi 1751. a. esimesena selleks erilise raudvarda, mida hakati nimetama piksevardaks. Kuidas piksevarrast paigaldatakse?
Piksevarras on kuni 4 m pikkune ja mõne sentimeetri jämedune raudvarras. Selle ots on teritatud ja tehtud võimaluse korral kullatud vasest. Ots kullatakse selleks, et ta ei roostetaks.
Niisugune varras püstitatakse hoone katusele, tema alumise otsa külge kinnitatakse aga terastrossi ots. Tross tuleb hästi üle tõrvata. Kui kaabel on tihedasti ühendatud varda alumise otsaga, kinnitatakse ta mitmes kohas hoone katusele ja juhitakse mööda seina alla maapinnale. Siin lastakse kaabli alumine ots veega täidetud kaevu või 5–6 m sügavusse auku, mis on täidetud koksi või tavalise puusöega. Juhul kui välk lööb piksevardasse, läheb elekter mööda varrast, kaablit, sütt või augus olevat vett otse maasse. Olgu märgitud, et halvasti ülesseatud piksevarras on isegi palju kardetavam kui tema puudumine.
Veel 18. sajandil usuti et kellade helistamine äikese puhkemisel võib välgulööke ära hoida. See ebausk põhjustas palju ohvreid. Saksamaal näiteks purustas välk 30 aasta jooksul pärast piksevarda leiutamist umbes 400 kirikutorni ja tappis seejuures 120 kellameest. Inglismaal olevat samal ajavahemikul saanud surma 103 kellameest.
Pikka aega tuli inimestel võidelda ebausuga, enne kui piksevardad said eluõiguse ja hakkasid ehitisi kaitsma „Jumala õiglase viha eest”.

Huvitavaid fakte välgu kohta
* Välk võib tabada üheaegselt mitut inimest. Kui ta on haruline ja langeb rahvahulka või loomakarja, siis nõuab ta palju ohvreid. 1918. aastal olevat välk USA-s Utah’ osariigis tapnud koguni 504 lammast.
* Meie planeet on äikeseplaneet. Aastas tekib maakeral keskmiselt 45 000 äikesepilve. Näiteks Floridas on aastas 80 äikeselist päeva, Kesk-Aafrikas 140. Kõige äikeselisem piirkond on Ugandas Kampalas, kus aasta jooksul lööb välku ja müristab vähemalt 180 päeval. 1952. aastal registreeriti Ugandas 242 äikesepäeva.
* Igas sekundis tabab maad umbes sada välgulööki ja igal aastal hukkub välgulöögi tagajärjel mitu tuhat inimest. Troopilistel laiuskraadidel on äikesepilved kõrgel ja seetõttu lööb ainult iga kaheksas välk maasse. Eesti laiuskraadidel, kus äikesepilved ripuvad madalal, lööb iga teine välk maasse.
* Mida kõrgem on hoone, seda suurema tõenäosusega võib välk seda tabada. Oletatakse, et 10 m kõrgust maja tabab välk iga 120 aasta järel, 20 m kõrgust ehitist kord 30 aasta jooksul ja 50 m kõrgusesse hoonesse lööb välk kord 4,5 aasta jooksul. Maailma ühte kõrgemat hoonet, Empire State Buildingit tabab aastas keskmiselt 23 välgulööki. Kord tabas Chicago lennuvälja lähedal tiirutanud maandumisluba ootavat lennukit 20 minuti jooksul neli välgulööki. Igal aastal põhjustavad välgulöögid USA-s umbes 10 000 metsatulekahju.
* Euroopas väheneb äikeseohvrite arv pidevalt, sest üha vähem inimesi töötab väljas. Näiteks Saksamaal hukkus 19. sajandil 300 inimest aastas, aastatel 1952–62 oli aga ühtekokku 375 välguohvrit. Ajavahemikul 1981–91 hukkus 81 inimest, kusjuures 1991. aastal tabas välk surmavalt ainult 6 inimest ning vigastas 42.
* Kuigi aatomiajastu inimene tunneb ennast autos või kivimajas piksejumala viha eest üsna kindlana, pole salapärane ning ettearvamatu piksenool midagi kaotanud oma hirmuäratavast mõjust. Välk tapab matkajaid, telkijaid, jalakäijaid ja jalgrattureid. Ta võib põhjustada lennuõnnetuse, viia rivist välja telefonikeskjaamad, arvutid, videomakid, telerid, valgusfoorid ja alarmseadmed või põhjustada tugevat paduvihma ja sellega kaasnevat äkilist üleujutust.
* 21. juulil 1992 liikus võimas äikesepilv üle Prantsusmaa ja Saksamaa. Välku ja müristamist saatsid orkaanituuled, paduvihm ja tugev rahe. Saksamaal, Prantsusmaal ja Šveitsis hukkus üleujutustes, maalihetes, õnnetustes ja tulekahjudes 15 inimest. Elektroonikakontserni Siemensi Karlsruhe välguteenistus „Blitz” registreeris 24 tunni jooksul 66 583 välku.

Välgu imed
On rida juhtumeid, mil välguga pihta saanud inimesed on ellu jäänud. Vähe sellest, paljud neist on koguni paranenud oma kroonilistest haigustest!

Välk võib tekitada palju kahju, alates kõikvõimalikest purustustest ja tulekahjudest kuni inimeste surmamiseni. Kui äikesenoolest tabatud puu või hoone võib kergesti põlema süttida, siis inimesel põhjustab pikselöök verevalumeid ja põletushaavu ning süda võib seiskuda.
Nii juhtus pensionipõlve pidava James Harrisoniga Daytoni linnas USA-s. Ühel suvehommikul läks ta linnaparki oma tavalist jalutuskäiku tegema. Järsku tõusis tugev tuul, taevasse kerkisid tinarasked pilved ja enne, kui mees arugi sai, mis õieti toimub, tabas teda ootamatu löök pähe ning ta kukkus maha.
Mõne aja pärast toibudes nägi ta, et tema pesapallisärgi külge kinnitatud väike transistorvastuvõtja oli rebitud tükkideks ning särk ise oli üleni kõrbenud. Harrison tõusis suurivaevu jalule, kuid kukkus sealsamas jälle kokku. Vasak jalg tegi väljakannatamatut valu. Vanahärra nägi õudusega, et tema sokist olid jäänud vaid räbalad ja vasaku jala kederluul haigutas must, kõrbenud äärtega auk. Selgus, et välgulöök oli läbinud kogu ta keha, leidnud just selles kohas väljapääsu ja tunginud seejärel maasse. Komberdanud kuidagiviisi koju, ei tundnud Harrison end peeglist vaadates ära. Tema hallid juuksed olid söestunud ja omandanud mingi võõra, tumeda tooni. Kõige enam hämmastas teda aga see, et ta hakkas ilma prillideta suurepäraselt nägema. Talle, poolpimedale, oli nägemine sajaprotsendiliselt tagasi antud.
Taevase elektri ravitoime inimesele on meditsiinis ammu tuntud, kuid seda nähtust selgitada ei osata. Ometi leiavad seoses välguga aset otse uskumatud sündmused.

Poolpimedast sai nägija
Edwin Robertson Portlandist langes viiekümneselt autokatastroofi ohvriks ja sai raske peatrauma, mille tagajärjel jäi peaaegu pimedaks ja kurdiks. Kümme aastat hiljem tabas teda välk. Robertson lamas peaaegu pool tundi teadvuseta ega hukkunud üksnes seetõttu, et tal olid jalas paksu kummi tallaga saapad. Toibudes märkas ta aga rõõmsa üllatusega, et nägi ja kuulis väga hästi.

Välk lõi ratastooli, jalutu hakkas kõndima
Mary Clamer, neljakümne kahe aastane Oklahoma osariigi elanik oli veetnud üle kahekümne aasta ratastoolis. Mary oli parajasti oma maja hoovis, kui algas paduvihm koos tugeva äikesega. Püüdes kiiresti varju leida, lükkas naine end rõdule, hoides ühe käega kinni ratastooli metallkangist ja haarates teisega rõduukse rauast käepidemest. Sel hetkel käis kõva kärgatus ja lahvatas välk, mis tabas naist. Löök oli niivõrd tugev, et paiskas ta ratastoolist välja ja otse vastu maad. Mary toibus porilombis, paduvihma käes läbimärjana. Ta tõusis rahulikult püsti ja sammus majja. Alles köögis teed keetes teadvustas ta endale, et suudab kõndida ja seista ilma igasuguse kõrvalise abita.
Esimene ehmatus oli nii suur, et ta oleks peaaegu uuesti ära minestanud. Sellest on nüüd möödas kaks aastat ning Maryle ei tule ta endine haigus enam meeldegi.
Ameeriklased Paul ja Suzanna Collinsid püüdsid väikesel järvel paadis istudes kala. Äkki hakkas sadama vihma ja sähvatas välk. Suzanna ehmus ja sundis meest kaldale sõudma, küsides samas, et mida mees teeb, kui teda peaks välk tabama. Paul hakkas seepeale naerma, öeldes, et see on vähe tõenäoline, kui see aga tõesti peaks juhtuma, siis kukub ta loomulikult paadi põhja ja jääb sinna lamama. Vaevalt jõudis ta seda öelda, kui vajus äkki valust moondunud näoga pingilt maha. Esialgu arvas Suzanna, et mees teeb nalja, kuid nägi samas õudusega, et Pauli juuksed olid kõrbenud ja suitsesid. Kahjuks ei suutnud kaldale kutsutud reanimatsioonibrigaad tema elu päästa.

„Tabagu mind välk“ ja välk tabas
Huvitav lugu juhtus abielupaar Wetsoniga. Nad istusid köögis, avatud akna all ja vaidlesid parajasti maja remondi üle, kui hakkas müristama. Abikaasad olid teineteise ületrumpamisega niivõrd hõivatud, et ei märganudki, mis väljas toimub. Vihane oma kangekaelse naise peale, hüüdis mees mõttes: „Tabagu mind välk, kui mul pole õigus!“ Samas kõlas kõrvulukustav kärgatus, sähvatas välk ja mees lendas metsiku hooga köögist välja, maandudes kõhuli kõrvaltoa põrandal ning libisedes seal veel mitu meetrit mööda linoleumi edasi, kuni vastupidav sein ta lõpuks peatas. Vaeseke jäi küll ellu, kuid ühest silmast pimedaks ja hakkas kokutama.

Välk armastab eriti hiinlasi
Üha sagedamini jõuab meieni teateid, kus inimesed või loomad on äikese ja välgu tulemusel hukka saanud.
Nii sai ainuüksi juulikuu jooksul Hiinas välgutabamusest surma 141 inimest. See on alates 2000. aastast, kui Hiina Meteoroloogiaamet (CMA) hakkas taolist statistikat pidama, kõige suurem number. Veel hukkus juulikuus Hiina keskosas üleujutuste tõttu enam kui 700 inimest ja miljonid kannatavad põua käes.
CMA süüdistab ekstreemsetes kliimaaoludes üleilmset soojenemist, mille tulemuseks on sagedased paduvihmad, tormid, üleujutused ja põuad. Surma põhjuseks on üha rohkem saamas ka kuumarabandused.

Vahejuhtum matusel
1993. aastal sai rohkem kui sada peielist vigastada, kui välk lõi ühes Ungari külas surnuaia kabelisse. 76 inimest toimetati haiglasse. Välk oli tabanud ühte surnuaias asuvat elektriliinimasti. Kaabel andis tohutu laengu edasi kabelisse, kus 20 inimest kohapeal teadvuse kaotasid.
Samal aastal Baltimore’i ühel kalmistul. Sadas, lõi välku ja müristas. Bobby Lowe (39) ja tema poeg (8) asetasid lilli ema hauale. Äkki sähvatas välk. Bobby varises kokku. Veel jõudis ta pojale sosistada: „Pööra mind ümber.“ Siis oli ta surnud.
Samal aastal lõi välk Baškortostani autonoomses vabariigis ühte lehmalauta ja tappis 111 lehma. Hoonel polnud piksekaitset.
Samal 1993. aastal jalutas Austraalia kooliõpetaja Jannice Poupard (37) koos abikaasa ja kahe lapsega rannas. Äkki tabas välk naise paremat õlga. Jannice ärkas haiglas. Osa seljast oli söestunud, kätel ja jalgadel oli põletushaavu, kaelal aga sügav tätoveering. Välk oli sulatanud kaelaketi lihasse.

Äike tappis 15 inimest
Chongqingi Linna äärealadel sadas 2007. aasta 17. juulil 266 millimeetrit vihma ning selle tormi ajal loendati enam kui 40 000 välgulööki. Kümme inimest sai surma Chongqingis ja viis selle naaberprovintsis Sichuanis, mis mõlemad olid juba varem kannatanud tugevate tormide ja üleujutuste käes. 3. augustil 2007 aga tappis keravälk Ida-Hiinas viis naist. Kagu-Hiinas sai 15 inimest surma 16 tundi väldanud äikesetormis, mis põhjustas suuri üleujutusi ning peatas õhu-, maantee- ja raudteeliikluse.

Välk nottis mägironijaid
Lõuna-Korea pealinna Souli lähedal mägedes sai 2007. aasta juuli lõpus välgulöögist surma viis ja vigastada kuus mägironijat. Kaht meest ja kaht naist tabas välk Bukhani mäel Soulist kirdes, kui piirkonda jõudsid tugevad vihmahood. Selles piirkonnas on olnud kümneid juhtumeid, kus välk on tapnud alpiniste.
Soulist läänes asuvale Suraki mäele roninud 48-aastane mees suri samuti välgulöögi tagajärjel.
55-aastane ellujääja Kang Hanchol ütles loodusnähtuse kohta nii: „Äkitselt välgatas mu silme ees valgus ja mind paisati jõuga tahapoole.“ Teine õnnelik Yang Dong-hoon (57) kaotas aga teadvuse sellest, kui puudutas mäeküljel rippuvat raudtrossi. „Kui ma taas silmad avasin, olid mu sokkidest järel vaid räbalad ja jalgadel olid põletushaavad.“

Välgust tabatud … kaks korda
Pennsylvania osariigi Hamlini linna elanik Don Frick on üheltpoolt õnnetu, teisalt aga õnnelik,. sest ta on saanud kahel korral tunda pikselööki, kuid mõlemal korral eluga pääsenud.
68-aastase Don Fricki jutu järgi viibis ta 27. juulil 2007 parasjagu vabaõhufestivalil, kui ootamatult algas torm koos äikesega. Frick koos kuue teise inimesega otsis paduvihma eest varju mingis katusealuses, kuid välk lõi otse mehe asukoha kõrval maapinna sisse ning elektrivool läbis mehe. Ka mitu läheduses seisvat inimest sai kannatada. Kuid Frick ei surnud löögi tagajärjel ning ka vigastused olid üliväiksed, vaid tema teksapüksid said veidi kannatada. „Ma olen väga õnnelik, sest ma elan,“ ütles Frick pärast õnnetust.
Frick teatas ajakirjandusele, et 27 aastat tagasi sai ta juba välgust noolida. Tookord tabas välk traktori antenni, kuid traktoriroolis olnud mees pääses toogi kord ilma suuremate vigastusteta. Kannatada sai vaid mehe vasak külg ning ta pidi paar nädalat haigevoodis veetma. Huvitaval kombel tabas 1980. aastal välk Don Fricki täpselt samal kuupäeval – 27. juulil.

Välgunool tappis sukelduja
36-aastane mees sukeldus 22. juulil 2007 koos kolme teise mehega Deerfieldi rannas Atlandi ookeani kaldal, kui välk tema hapnikuballooni tabas. „Kui sukelduja pinnale tõusis, lõi välk tema ballooni,“ teatas Deerfieldi tuletõrjeülem Gary Fernaays. Tema kaaslased tõmbasid teadvusetu mehe paati ning kutsusid raadio teel kohale päästjad. Kaldale jõudnult toimetati ta kohe Pompano Beach’i haiglasse, kus arstid konstateerisid mehe surma. Lahkamine kinnitas, et Stephen Wilson hukkus tõepoolest välgulöögist, mitte ei uppunud, millist varianti samuti alguses välja pakuti.
USAs registreeritakse aastas umbes 25 miljonit välgusähvatust ning Florida osariik on nende arvu poolest vaieldamatult esikohal. Kõige rohkem tuleb Floridas surmajuhtumeid välgulöögist ette juulis ja augustis. Eelmisel aastal hukkus Floridas sel põhjusel 20 inimest ja 92 inimest sai vigastada. Keskmiselt hukkub igal aastal USAs välgu tagajärjel 66 inimest – nii kinnitab viimase 30 aasta statistika.

Välk võttis 30 inimelu
20. juulil 2007 tegi äike palju pahandust Pakistani loodeosas asuvas pisikeses mägikülas, kus välgulöök kustutas umbes 30 inimese eluküünla. Õnnetus juhtus Diri distriktis Ushari Dara külas, mis asub riigi pealinnast Islamabadist 190 km kaugusel. Politseiametniku Faiz Mohammadi teatel sai surma 25–30 inimest ning kümned majad on purustatud. Samal ajal jäeti täpsustamata, kas kõik hukkunud said surma välgulöögi tagajärjel või jättis mõni oma elu ka järgnenud tulekahjusse.

Välk saab ka loomadest jagu
29. juulil 2007 põrutas välk Austrias lehmakarja sekka, tappes neist paljud. Tol päeval oli Austrias kõva äike ning eriti sai kannatada St. Oswaldi linna lähedal asuv org Kärnteni liidumaal, kui välk lõi karjamaal rahulikult peesitavate loomade hulka. Kolmteist lehma põlesid elusalt, kaks looma jäid küll ellu, kuid raskete põletushaavade tõttu hukati nemadki. Loomajäänuste äravedamiseks töötlemispunkti kasutati helikoptereid. Kahju hinnati umbes 25 000 eurole.
Nädal varem oli äike ja paduvihm seganud St. Oswaldi piirkonnas tegutsenud lastelaagri tööd – suurvesi ujutas üle telgid, nii et osa lapsi jäi madratsitega vee peale hulpima. Tookord küll keegi viga ei saanud, kuigi lapsed tuli evakueerida.

Kõrvaklapid juhtisid välgu läbi mehe pea
Ajakirja „The New England Journal of Medicine“ 2007. aasta juulinumbris avalikustasid Vancouveri haigla arstid Eric J. Heffernan, Peter Munk ja Luck Louis Kanadas 2005. aastal aset leidnud juhtumi, kui Burnaby pargis Vancouveris sai 37-aastane tervisesportlane omal nahal tunda, et äikese ajal kõrvaklappide kandmine pole hea mõte.
Mees oli jooksmas ning kuulas samal ajal iPodist muusikat, kui välgulöök tabas kõigepealt tema läheduses olevat puud ja seejärel meest ennastki. Kõrvaklappide vahel tekkis ühendus, mistõttu elektrilöök läbis mehe pea, purustas kuulmekiled ja lõualuu. Pärast lööki ei mäletanud mees enam ei seda, mida ta kuulas ega ka muid juhtumi üksikasju.
Tavaliselt ei taba inimest otsene välgulöök, vaid ta saab välguga tabatud objekti lähedal seistes ülelöögi. Piksest tabatute peamine vigastuste põhjus on asjaolu, et elektri mõjul tõmbuvad inimese lihased kokku, ütles välguohvrit ravinud Eric Heffernan.
Inimesed suudavad taluda üllatavalt suuri elektrilööke, sest naha elektritakistus on suur. Kui ei ole just väga märjad tingimused või inimene pole otsekontaktis metalliga, elekter keha ei läbi. Just kõrvaklapid juhtisid välgulöögi mehe kõrvade vahelt läbi. Lõualuu purustas lihaspinge, mehe rindkerele ja näkku jäid kaks pikka põletusjälge, samuti olid põletushaavad tema sisekõrvas.
Mehele siirdati kõhre, et taastada kuulmine, kuid tema kuulmine on 50 protsenti varasemast kehvem ning ilma kuuldeaparaadita ta läbi ei saa. Haavad ja luumurrud on paranenud, iPodist ei jäänud aga midagi järele.

Välk võib teha geeniuseks
Ajast aega on erinevatel rahvastel ja rassidel olnud oma äikesejumalad, välgu ja müristamise käskijad – kreeklastel Zeus, skandinaavlastel Thor, hindudel Indra, asteekidel Thalook, jne. Niisama arvutult on ka erinevaid uskumusi, mida äikesega üldse, eriti aga esimese suvise äikesega seostati. Usuti näiteks, et maa sulab üles alles pärast esimest äikest, et pärast seda kaotab mädarõigas oma kibeduse. Skandinaavia erakutest teadmameeste arvates tulenes kõuekõmin kaljude lõhenemisest. Üks reaktsioon ühendas aga kõiki: kui välgud ja müristamine taevast käristasid, tardus kõik elav, kaasa arvatud maapind, hirmust. Aga selles hirmus oli ka midagi ülevat, lootustandvat. Esimene suvine äike tähendas kergendust, puhastumist, uuenemist ja tervenemist. Ravitsejad ja lausujad soovitasid selle ajal haarata esimese kivi ja seda veidi näksida, mis tagas terveks aastaks terved hambad; peavalude peletamiseks tuli äikese ajal lüüa rusikaga kolm korda vastu pead, lausudes iga löögi ajal „raudpea!“ Kui esimene äike langes jaanilaupäevale, teritas vihmapiiskadega silmade loputamine nägemist, allikas kümblemine tõotas terveks aastaks noorust ja ilu.

Välgu pesad
Nõnda nimetab vanarahvas kohti, kuhu välk jonnaka järjekindlusega sisse lööb. Miks niisugune nähtus üldse esineb, sellele pole tänapäevani vastust leitud. Eelkristluse aegadel valiti niisugused köhad sageli kultusplatsideks, või hakati pelgama kui neetud paiku. Ukrainas Korosteni linna lähedal on praegugi aas, millesse välgud iga äikesehoo ajal löövad. Samal ajal nähakse seal maast välja tungivat heledat kiirt, nagu oleks välk mingi maa-aluse prožektori sisse lülitanud. Analoogiline paik on Volga-äärses madalas Medveditskaja mäeahelikus, kuhu uurijate kinnitust mööda on ühtejärge löönud nii tavalised kui keravälgud – justnagu tahaksid need maakoores hävitada midagi ohtlikku ja hirmsat. Miks üks välk puu ainult pilbasteks lööb, teine aga maja põlema süütab – ka sellele pole täpset selgitust.
Ühe hiina õpetaja leidsid talumehed pärast äikesehoogu põllult. Ta kuub ja püksid olid pea täiesti ära põlenud, aga põletushaavad minimaalsed. Ta paranes kiiresti ning avastas, et on ühekorraga võimeline meelde jätma lehekülgede kaupa keerulisi hieroglüüfe.
Niisuguseid näiteid on meditsiinikroonikais palju: välgust tabatud avastavad eneses senitundmatuid andeid ja võimeid, ravitsemise ja selgeltnägemiseni välja (näit. Vanga). Vanarahvas arvab, et nõnda valib jumal välja patuste seast parimaid, et neid inimesi teenima panna.

Kuidas end äikese ajal ülal pidada
Teadjad ei otsi puu alt varju mitte üksi sellepärast, et viimased võivad piksevardaks osutuda. Puude alla peitvat end välgu eest ka kuradid, keda piksejumal karistada tahab, ja lööb vahest koge-mata maha ka süütu hinge, kui see on puu alla varjunud.
Elamust hoiab välgunooled eemal must kass, must koer või kukk. Äikese ajal soovitatakse ka põletada kuivatatud puju. Paljude rahvapärimuste kohaselt on heaks kaitseks küünlatuli, või tukid, mis on toodud kunagi juba äikesest tabatud hoone tuleasemelt. Soovitatakse ka ahjukütmist, põhimõttel „tuli tuld ei võta“. Kui esimene suvine äike langeb jaanilaupäevale, siis soovitatakse sauna varjule minna, ja punuda seal vihtasid – need teenivad kaua ja toovad hea tervise. Ilmatargad aga arvavad, et kui esimene äike on päeval, mil Kuu vahetab faasi, siis on oodata pehmet, parajalt niisket suve ning head viljasaaki. Müristab aga täiskuu ajal, siis sajab ühtejutti vähemalt kolm päeva.

©Peter Hagen

0

Your Cart