Ära koonerda – osta parkimiskell!

NB! Trahvimishimuline Ühisteenused on nüüd rahapuuduses (või ahnuses) nii kavalaks läinud, et parkimiskellaga parkimine on näiteks Mustamäe keskuse parklas  lubatud kuni 15 min, keskuses aga tabloole auto numbri sissetoksimisel on parkimine lubatud 4 tundi. Kus siin loogika on? Mõni ikka vihkab väga parkimiskellasid!

Parkisid auto ostukeskuse juurde ja unustasid parkimisaja märkida. Tagasi tulles ootab sind ebameeldiv üllatus. Kollane paberilipakas kojamehe vahel näitab, et oled saanud hakkama suurima inimsusevastase kuriteoga. Jätsid parkimisaja alguse märkimata ja nüüd tuleb sul maksta 55 € leppetrahvi.

Ei aita selgitused, vabandused ega pisarad. Parkla omanik tahab trahviraha kätte saada. Vastasel juhul löövad parkla raisakotkad sulle küüned selga, kisuvad su ihult liha, nokivad silmad peast. Järelejäänud kondid langevad ronkade ja vareste saagiks.
Võib juhtuda, et oled unustanud oma mobiili seadistada piiramatu parkimisaja peale. Nagu pistrik lendab parklatöötaja – tavaliselt erektsiooni ja eesnäärmeprobleemide all kannatav vanamees – kohale ja teeb trahvi.
Muidugi ei saa ükski normaalne inimene aru, miks ja mis õigusega on iga tühermaa antud mingite tegelaste valdusesse õigusega küsida parkimise eest tasu ja eksimuse korral nõelteravad küüned inimesele näkku lüüa, silmad peast välja nokkida ja liha luudelt maha kiskuda. Kui teravad küüned ja kõver nokk ei aita ohvri kehast piisavalt liha kätte saada, antakse leppetrahvi väljanõudmisõigus kohtutäiturile, kes omakorda saadab uued raisakotkad trahvi maksmata jätnud inimese silmi peast välja nokkima, unustamata lisada intresse. Ja mis õigus on näiteks linnal tänavatel suvalistesse kohtadesse tõmmata sinised jooned ja edasistel aladel kuulutada parkimine tasuliseks? Vist üsna harv juhus, kui parkiv auto on liikuma hakanud ja jalakäija tapnud? Millist ohtu siis parkiv auto endast kujutab. Mitte mingit ohtu. Asi on selles, et puruvaene Eesti riik ja harrastuskapitalistid püüavad kõikvõimalike maksude ja trahvide abil rahva käest võimalikult rohkem raha kätte saada. Teeme rahva vaeseks ja riigi rikkaks – nii kõlab Eesti „poliitikute” juhtlause.
Muidugi on absurdne, inimene läheb poodi, unustab parkimisaja alguse märkimata või on poes kauem kui 30 minutit ja peab selle eest saama karistatud. Mis õigusega käitub parklaomanik kohtuna? Mida kurja teeb seisev auto või kelle elu ohtu seab? Kas ei peaks trahvimine kuuluma õiguskaitseorganite pädevusse? Vastik Eesti riik!

Kuidas väljapressijatele vastu hakata?
„Kas teadmatusest või jõuetusest maksavad paljud inimesed alusetu nõude siiski ära,“ teatas HUGO.legal juhatuse liige Erki Pisuke, kes andis nõu, kuidas näiteks aastatetaguse parkimistrahviga edasi toimida.
Julianus Inkasso ostis 2022. aastal hulga aastatetaguseid AS Ühisteenuste parkimistrahve ning hakkas aegunud nõuetega kimbutama lugematuid autoomanikke. Erki Pisuke paneb inimestele südamele, et sellised nõuded aeguvad reeglina kolme aastaga – aegunud ning alusetuid nõudeid aga tasuda ei tule. Nii pakub õigusbüroo välja järgmised soovitused.

1. Parkimistrahv aegub reeglina 3 aasta jooksul
Reeglina aegub lepingust tulenev nõue, ehk antud juhul parkimislepingu rikkumine kolme aastaga. Aegumine algab trahvi tegemise hetkest. Inkassofirmad vastavad aegumise kohta tavaliselt lakooniliselt, et aegumistähtaeg on 10 aastat. Kuigi teoreetiliselt on selline asi võimalik, siis juristide senise praktika kohaselt ei ole inkassofirmadel olnud õigust aegumistähtaega nii pikaks pidada.
2. Aegunud nõuet täitma ei pea
Kui nõue on aegunud, siis seaduse järgi nõuet maksma ei pea. See on nii sätestatud selleks, et kindla aja jooksul saavutada asjas õigusrahu ning õiguskindlus. Võlausaldaja teab seda ja peab nõude esitama seaduses ettenähtud aja jooksul. Lõputult venitada (ja näiteks viivisenõuet niimoodi kunstlikult suurendada) ei ole võlausaldajale lubatud.
3. Tahtlikku rikkumist peab tõendama inkassofirma
Seaduse järgi võib aegumistähtaeg olla erandjuhul 10 aastat, kui kohustust on rikutud tahtlikult. Siinkohal on võtmesõnaks „tahtlikult”, mida peab tõendama inkassofirma. Kui inkasso seda tõendada ei suuda, on nende väide alusetu ja nõue aegunud 3 aastaga. Sellise tahte tõendamine pole aega kuigi lihtne. Ka Riigikohus on rõhutanud, et ainuüksi see, et arve on jäetud maksmata, ei tähenda kohustuse tahtlikku rikkumist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-09 punkt 11).
4. Nõude aegumine võib ka katkeda
Nõude aegumine katkeb, kui võlgnik tunnistab nõuet – olgu siis kirjalikult või tegudes, näiteks sõlmides maksegraafiku nõude tasumiseks.

5. Aegumiseks ei pea pöörduma kohtusse
Inkassofirmad väidavad alusetult, et nõude aegumist kohaldab vaid kohus. Tegelikult on nõue aegunud lihtsalt seetõttu, et aegumistähtaeg on täis saanud ning pärast aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest – selleks piisab aegumise vastuväite esitamisest ning kohtusse pöörduma ei pea.
Küll aga tasub silmas pidada, et kui inkassofirma on aegunud nõudega ise kohtusse pöördunud, tuleb olla tähelepanelik ja taotleda aegumise kohaldamist. Kohus sellega omal algatusel tegema ei hakka. Kui inkassofirma algatab esiteks maksekäsu kiirmenetluse, tuleb sellele lihtsalt vastata, et nõudega ei nõustuta. Samuti võib inimene ise kohtusse pöörduda ja aegumist taotleda, kui inkasso alusetute nõuetega pommitab. Kohus igal juhul kohaldab aegumist, tühistab nõude ja kõik kohtukulud jäävad inkassofirma kanda (vt näiteks Harju Maakohtu otsust asjas nr 2-13-55770).

6. Inkassofirma reeglina ise kohtusse ei pöördu
Ükski inkassofirma ei hakka aegunud nõudega kohtusse pöörduma, sest ta teab, et see toob talle kaasa vaid kulu ja mitte tulu. Samal ajal ei takista keegi ega miski inkassofirmadel inimesi edasi eksitamast, häbistamast ja hirmutamast. Varem või hiljem nad ikka leiavad kellegi, keda õnnestub alusetut nõuet tasuma panna. HUGO.legalil on väga palju inkassoga kimpus olnud kliente ning hoolimata väsimatust teavitustööst ei näita inkassofirmad ega alusetute nõuete lained raugemise märke.
Inkassoprobleemid on juristide tööpõllul lausa nii sagedased, et HUGO.legal on loonud InkassoAbi roboti. Roboti küsimustele vastates aitab see kasutajal genereerida inkassofirma ebaseaduslikule nõudele vastuskirja, mille tulemusel peab inkassofirma nõudesummat korrigeerima või tunnistama selle aegunuks.

7. Aegunud nõudel maksehäireregistrisse asja pole
Üks inkassofirmade survestamisviise on kanda ka aegunud võlad maksehäireregistrisse. Seda võib teha aga vaid siis, kui võlg registreeritakse kolme aasta jooksul selle tekkimisest, võla registreerib võlausaldaja ise, ehk inkassofirma on võla ostnud (mitte ei tegutse esindajana), võlga ei ole vaidlustatud ning võlanõue on näidatud tegelikus suuruses. Kui võla registreerimine neile tingimustele ei vasta, tuleb kanne maksehäireregistris vaidlustada ning registreering tuleks kustutada. Antud juhul, kui võla tekkimisest on möödas üle kolme aasta, on sellise maksehäire avaldamine juba eelduslikult isikut tõsiselt kahjustav ja see on lubatud vaid erandlikel asjaoludel.
HUGO.legalist anti teada, et kes on saanud aegunud parkimistrahvi ning inkassofirma seda agressiivselt menetleb, siis tasub küsimusega võimalikult kähku juristi abil tegeleda.

(Juuli 2022, „Maaleht)

Trahvide poolt
Trahvid kujutavad endast karistust. Ja et karistus mõjuks, peab see olema tuntav, mitte liiga väike.
Eelarve täitmise funktsioon on neil kõrvalisem, peamine on ikka karistamine. Eelarve planeerijad prognoosivad nende laekumist senise kogemuse põhjal. Trahvisummad on Eestis üsna pikalt ühes kohas püsinud, kuid elatustase on samal ajal oluliselt tõusnud. Seega peaksid trahvid, et nad oma eesmärki täidaksid, olema elatustaseme tõusuga vastavuses. Kuidas kellelegi see summa mõjub, oleneb inimesest – kas tahetakse oma kohustusi täita või mitte. Eks see on nii kõikide kohustustega. Mõnes riigis on rakendatud nn astmelist trahvimist, mille korral määratakse inimesele näiteks liiklustrahv vastavalt tema sissetulekule ja rikkamad inimesed saavad märgatavalt suuremaid trahve. Seda süsteemi peab väga põhjalikult analüüsima. Võib ju juhtuda ka nii, et inimene saab ühekordse suure sissetuleku või siis oli palk hea, aga ta jäi äkitselt töötuks. Kui sel juhul talle eelmise aasta tulude põhjal suur trahv määratakse, siis see ei vasta tema rahalisele olukorrale.

Trahvide vastu
Trahvimise loogikasse sisse kirjutatud põhimõtteline vastuolu vähendab inimeste õiguskuulekust. Trahv on sanktsioon, mille eesmärk on mõjutada isikuid õiguspäraselt käituma. Pahatihti on trahvimise motiiv aga riigikassa täitmine ja ametnike enesekehtestamine n-ö meeldiva ja kasuliku ühendamise meetodil, kusjuures unustatakse, et õiguskuuleka käitumise saavutamiseks on olemas ka leebemaid ja tõhusamaid viise. Trahvide sissekirjutamine riigieelarvesse kujutab endast huvide konflikti, kuna ühelt poolt peaks riik tegutsema eesmärgil, et õigusrikkumisi toime ei pandaks, teiselt poolt on aga vaja leida trahvidest raha riigieelarvesse. Just seepärast on kehtestatud mõistliku inimese vaatevinklist täiesti mõttetuid piiranguid, mis lausa kustuvad üles rikkumistele, samuti tehakse järelevalvet seal, kus tegeliku ohutusega pole mingit pistmist.
Riigi omakasupüüdlik kiuslikkus maksab valusalt kätte, kuna see devalveerib õigusrikkumise mõistet. Selle tulemusel usuvad paljud, et normid on kehtestatud mitte turvalisuse tagamiseks, vaid selleks, et leida karistamise ajendeid.
Olgu nende trahvidega kuidas on, kuid see loll riik ärgu põhjendagu neid inimeste kasvatamise vajadusega. Siinkohal tahaks pisut õelutseda. Miks tuleb kiiruse ületamise eest väljakirjutatud trahv kanda üle Eesti Rahandusministeeriumile. Mis on Rahandusministeeriumil pistmist inimeste liiklusalase kasvatamisega?

MAAJA