Alates 2011. aasta jaanuarist on vähemalt 6,2 miljonit kolmandast maailmast pärit sisserändajat taotlenud Euroopas varjupaika…

…selgub Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) avaldatud statistikast.

Ainuüksi 2019. aasta juulis oli rahvusvahelise kaitse taotluste arv 30-s EL-i riigis (EL-i liikmesriigid ning lisaks veel Šveits ja Norra) 62 900 varjupaiga taotlust, mis on eelmise kuuga võrreldes 26% rohkem, selgub EASO andmetest.
2019. aasta jaanuarist juulini on Euroopas varjupaika taotlenud 400 100 kolmandast maailmast pärit sisserändajat.
EASO aastate jooksul läbi viidud aruannete täiendava uurimise käigus on kristallselgelt näha, et tähelepanu keskpunktis on massiline sisseränne kolmandast maailmast Euroopasse ehk ÜRO poolt kirjeldatud kui asendusränne.
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti arhiivitud aastaaruannete kohta aastatel 2011–2018 oli varjupaigataotluste arv Euroopas järgmine:

• 2011:    301 000 varjupaigataotlust
• 2012:    335 365 varjupaigataotlust
• 2013:    435 760 varjupaigataotlust
• 2014:    662 680 varjupaigataotlust
• 2015: 1 392 155 varjupaigataotlust
• 2016: 1 291 785 varjupaigataotlust
• 2017:    728 470 varjupaigataotlust
• 2018:    634 700 varjupaigataotlust

Kui nendele arvudele lisada 2019. aastal esitatud 400 100 varjupaigataotlust, näeme, et kokku on 6 182 015 varjupaigataotlejat on nõudnud, et Euroopa maksumaksjad pakuksid neile alates 2011. aastast toitu, kaitset, raha, tervishoiuteenuseid ja peavarju.
Kui uurida täiendavalt varjupaigataotlusi, pole raske tuvastada, et enamik varjupaigataotlejatest pole õigus saada rahvusvahelist kaitset.
Näiteks vastavalt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti andmetele hõlmavad varjupaigataotlejate peamisi päritoluriike:

• Süüria;
• Afganistan;
• Venezuela;
• Iraak;
• Pakistan;
• Bangladesh;
• Türgi;
• Colombia;
• Iraan;
• Hiina;
• Nigeeria;
• Somaalia;
• Kongo;
• Peruu;
• India;
• Sudaan;
• Eritrea;
• Haiti;
• Nicaragua;
• El Salvador.

Allikas: Voice of Europe