Superlennuki A380 lõpp ehk mis juhtub, kui suur on lihtsalt liiga suur?

4 minutit lugemist

Tsiviillennunduse suurusehullustusel saavad olema nukrad tagajärjed. Euroopa kontserni Airbus kahekorruseline A380, mis anti käiku 2007. aastal, arvati kasumisse jõudvat alles 2015. aastal. Õhuhiiglase aktsiad olid aga kogu aeg suure surve all. Airbus lootis alates 2018. aastast A380 mootorid ökonoomsematega välja vahetada või selle lennukitüübi tootmise üldse lõpetada. 2015. aasta märtsiks oli Airbus saanud A380-le 318 tellimust, mis oli ainult üks neljandik sellest, milleni tootja lootis jõuda.

2014. aastal telliti kõigest 20 lennukit, kuid Airbus oleks pidanud igal aastal valmistama umbes 30 A380 tüüpi lennukit, et patuga pooleks kasumisse jõuda. 2015. aasta kevadeks polnud õhuhiiglane ühtegi senti kasumit teeninud! Ja oli alust arvata, et alates 2018. aastast enam uusi tellimusi ei tule. Omal ajal uhkustas kontsern, et A380 turistiklassi variant võib peale võtta 853 reisijat. Ükski lennukompanii sellise istmekohtade arvuga lennukit ei tellinud. Või kujutaks keegi ette uudist: A380 õnnetuses hukkus 853 inimest (+meeskond).
A380 võib ju superlennuk olla, kuid ta on lihtsalt liiga suur. Aga mis viga suurtel poistel sellise lennuki kokkupanemisega mängida, kui üks kolmandik A380 projekteerimiskuludest ehk 12 miljardit eurot võeti Euroopa maksumaksja taskust. (Erinevatel hinnangutel läks selle mänguasja projekteerimine maksma 25–30 miljardit eurot.)

A380 äriklass nikastab kahtlemata silma ära, kuid ka maksujõuliste reisijate peibutamine ülepakutud luksusega ei toonud sellele lennukitüübile edu.

Kuid vältimatu lõpp lähenes. 2019. aasta alguses otsustas Airbus tellimuste vähesuse tõttu monstrumlennuki tootmise lõpetada. 2007. aastal, kui A380 õhuliinidele ilmus, oli olukord hoopis teine. A380-l pidi  olema kõik see, mis oli ikoonilisel Boeing 747-l ning kandma endas insenerikunsti kõige kõrgemal tasemel. Kogu õhuhiiglase lühikese elu jooksul oli kontsernil tõsiseid probleeme klientide leidmisega. 445,6 miljonit dollarit maksev A380 on kõike kallim lennuk, mis kunagi ehitatud. Hinnale lisaks avaldas muljet ka lennuki välimus ja tohutud mõõtmed. Kuid aja jooksul selgus, et kütusekulu ühe reisija kohta on ikkagi liiga suur. A380 reis jääb kasumisse, kui lennuki täituvus on 85–95 protsenti – liiga palju sellise suurusega lennuki kohta.
Ühed spetsialistid väidavad, et A380 hilines 20 aastat, teised jällegi, et hoolimata ülekoormatud lennuväljadest on ta oma ajast ees. Kolmandad jällegi väidavad, et A380 oli kontserni Airbus ajaloo suurim läbikukkumine.
A380 oli mõeldud turu jaoks, mida polnud tegelikult olemas. Seega oleks võinud A380 programmi arendamiseks kulutatud 25 miljardit dollarit investeerida sellise lennukitüüpide nagu on näiteks konkureeriva Boeing 777X või vananeva Boeing 757 väljavahetamiseks.
27. aprillil 2005 kell 10.30 kohaliku aja järgi lülitati Touluse’ lennuväljal A380 hiiglaslikud turboventilaatormootorid sisse. Esimene katselend oli edukas, kuid kõik probleemid ei olnud veel lahendatud, nii et õhuliinidele ilmus A380 alles 2007. aasta oktoobris.
17. märtsil 2021 märtsil veeres Touluse’ monteerimishallist välja viimane A380-tüüpi lennuk. 2000. aastal kinnitasid tootjad, et uue põlvkonna turboventilaatormootorid on piisavalt võimsad. Kõigest kolm aastat hiljem monteeriti Boeing 787-le mootorid, mis kulutasid kütust 10–12 protsenti vähem kui A380 omad. Pealegi on A380 maksimaalne stardikaal üle mõistuse suur – 560 tonni. Viimased lootused rajati sellele, et turule tuuakse kaubalennuk A380-900, kuid ka see kippus liiga raske olema.
Kolmandaks probleemiks oli segadus rahaahnete Prantsuse ja Saksa disainerite vahel. Kõik see ajas tootmiskulud lakke ja vähendas usaldust hiigellennuki vastu.
A380 pidi algselt õhuliinidele ilmuma 2006. aastal, kuid tootmisega seotud raskuste tõttu lükkus see lennukompaniide pahameeleks 2007. aastasse. Ja siis sadas kõikidel muudele jamadele otsa majanduskriis.
Ka lennukompanii Qatar-Airwyas leidis, et A380 ostmine oli suurim viga kompanii 27 aasta pikkuses ajaloos ja üritas juba aastaid tagasi sellest kütuseõgardist lahti saada.
Viimase paugu A380-le pani aga Araabia Ühendemiraadid, kes vähendas tellimust 162-lt 123-le. 39 tellimuse kaotamine oli viimaseks piisaks karikas. Oli selge, et selle lennuki tootmisega ei jõuta iialgi kasumisse.
Kontsern lootis küll salamisi, et õnnestub müüa 1200 A380, kuid toodetud 251 lennukiga pole kasumisse jõudmine mitte kuidagi võimalik.
2018. aasta juuliks oli kontsern saanud 331 tellimust, mille hulka on arvestatud ka juba valmisehitatud lennukid. Kuid seoses tootmisprobleemidega 2006. aastal, sissetulekute vähenemisega ja trahvidega klientidele oleks A380 jõudnud kasumisse alles pärast 420 lennuki müümist. Alguses kalkuleeriti, et kasumisse jõutakse juba 250 lennuki müümisega. Kuid ka see arvestus osutus ekslikuks… Aga eks unistada ole ka ilus…

Maailma enimmüüdud reisilennukid (koos arvukate modifikatsioonidega) seisuga 2021

A320 – 15 572
Boeing 737 – 14 845
DC-9/MD-80 – 2283
Boeing 777 – 2009
Bombardier CRJ Series – 1950
Bombardier E-Jets – 1917
Boeing 727 – 1831
A330 – 1819
Boeing 747 – 1572
Boeing 787 – 1510
Bombardier Q Series – 1316
Boeing 767 – 1272

 

Peter Hagen

0

Your Cart