Kohad, kus mehed meelsasti ei käi
Ooper, ballett. Ega naised salgagi, et eriti esietenduste külastamisel pole nende eesmärgiks kaugeltki huvi või asjatundlikkus etenduse suhtes, vaid soov „seltskonda minna“, ja mõistagi mehe saatel. Nõnda vaatab naine „Giselle’i“ esietendusel iseteadvalt ringi, kas ja kui palju on saalis tuttavaid, kes näevad, et ta on mehega tulnud. Mees piilub hirmu ja kaastundega: ehk on saalis teisigi temaga võrdseid „tapaloomi“…
Juuksurisalong. Mees teab, et ükskord on ta lihtsalt nii karva kasvanud, et tal tuleb sinna minna. Aga… juuksur on enamasti võluv naine, kelle esimene küsimus on „kuidas lõikame?“ Klient ei oska enamasti midagi vastata. Meistri suunamistele, kuidas pead hoida ja kuhu vaadata allub klient raskusteta, aga ei söanda ilmaski sõnagi lausuda, kui palju või vähe karvastikku kuskilt piirata. Tulemusena möönas 90 protsenti meestest, et pole juuksuri tööga kunagi rahul!
Kauplus. See on paik, kuhu mees nagu tapatalgule läheb. Müüjad on valdavalt naised, ostjad samuti – vaene mees tunneb end täieliku idioodina. Kosmeetika on talle tarbetute pudelite-karpide virrvarr, rõivad hirmuäratav kaltsukuhi, mida kodus kapid niigi täis. Ainus trööst on maailmas üha laienev mood luua lisaks lastetubadele ka nn. meestetube, kus mehed võivad piljardit mängida, lehti lugeda, õlut libistada, kuni nende naised shoppingust isu täis saavad.
Turg. Täitsa lõpp! Lisaks marketite kirevusele lisandub siin veel müüjate pealetükkivus, piinlik tingimine, suhteline räpasus, pluss asjaolu, et kaup ei huvita. Kui mõni kangelaslik mees sealt ka midagi iseseisvalt ostetud saab, ei saa ta lahti tundest, et teda rahaga tüssati, et ostis ersatskauba, jne. Täistabamus iga mehe iseteadvusele!
Lasteaed. Suur lastehulk õhkab mehi hirmutavat energiat. Sest juba põnnipõlvest on mehed hirmsasti pingutanud, et näha välja vanemad ja küpsemad kui nad tegelikult on. Aga lapsesuu nullib vahest selle kõik, sundides mehi tundma end enestega võrdväärsetena, ja viimased kaotavad kogu enesekindluse.
Lastevanemate koosolek. See on igale mehele üks suurematest katsumustest, eriti siis, kui klassijuhataja esindab raudvara, kes armastab igale lapsele konkreetset silti külge riputada. Kui isale antakse halastamatult teada, et tema võsuke on looder või küündimatu, ei suuda tema viimase kaitseks suudki lahti teha. Seda enam, et enamik koosolekulistest on moodsad, nooruslikud ärileedid, tulnud kohale voolujoonelistel limusiinidel.
Perekonnasõbra kodu. Olgu tegemist naise sõbranna perekonna või tema enese sõbra omaga – visiit sinna kujuneb ikka eksamiks, mõõtmaks tema meheväärikust. Enamik mehi istub seesugustel üritustel totralt naeratades, naisi teenindades – ihu ja karvadega oma alaväärsust tunnetades.
Polikliinik. Külaskäik sinna isegi mingi tõendi saamiseks on igale mehele piin. Sest valge kitli kandjad on jällegi naised, ja väikseimgi avastus, et „looduse kuningal“ on midagi viga, on tohutu hoop eneseuhkusele.
Peoõhtu naise firmas. Tunda end peol kontvõõrana pole just kõige meeldivam, aga just nii tunnevad end mehed oma naiste korporatiivsetel pidudel. Kui õhtu käigus veel ilmneb, et tuleb alluda mõne firmajuhtidest „pulmaisa“ maotule taktikepile, kannatab mees rohkem kui kõigis ülalloetletud paigus ühtekokku… Ainult rumal naine sunnib oma meest seesugusest üritusest osa võtma; tark naine ei nõua temalt rohkemat kui et ta talle mingil ajal järele tuleks.
MAAJA
