Kui palju teadsid sakslaste vanavanemad tegelikult natside ja SS-i kuritegudest
Natsidiktaator Adolf Hitler vastutab holokausti ja paljude teiste inimsusvastaste kuritegude eest. Paljud tema kaasmaalased olid neist vägagi teadlikud. Pärast Teise maailmasõja lõppu väitsid paljud sakslased, et nad ei teadnud midagi kuue miljoni juudi massimõrvast ega teistest kuritegudest, mida Saksa Wehrmacht ja SS toime pani. Tänapäevani püsib paljudes Saksa perekondades usk, et nende endi esivanemad said õudustest teada alles pärast sõda.
Saksa ajaloolane Götz Aly vaideleb sellele ettekujutusele vastu: holokaust ja muud kuriteod ei olnud natsiajal mingi saladus. Paljud sakslased osalesid neis, said neist kasu või vähemalt teadsid neist. Veel enam – Aly hinnangul tahtis Reichi juhtkond koguni seda, et elanikkond oleks kuritegudest teadlik, et motiveerida inimesi fanaatilisele võitlusele.
Paljud holokausti etapid toimusid täiesti avalikult, ütleb Aly, kes dokumenteerib oma raamatus „Wie konnte das geschehen?“ („Kuidas see sai juhtuda?“), mida kuritegudest juba enne 1945. aastat teati: Saksa juutide deporteerimine toimus põhimõtteliselt päevavalges. „Kõik pidid seda nägema. Seejärel viidi nad läbi linna (näiteks Dachaus) mõnda raudteejaama. Kõrval jooksid karjuvad lapsed ja hüüdsid: „Juut, juut, juut, te ei tule enam tagasi.““
Holokaustist said kasu isegi Hitleri vastased
Paljud kodanikud said kasu juutide vara sundvõõrandamisest. Ainuüksi Hamburgis olevat 400 000 inimest osalenud „mitteaaria vara“ oksjonitel – ja mitte ainult natsid, märgib Aly: „Loomulikult ka kommunistid, inimesed, kes olid režiimi vastu.“
Ajaloolase sõnul levis kiiresti nii teadmine juutide süstemaatilisest hävitamisest nn Einsatzgruppen’i poolt kui ka Nõukogude sõjavangide massilisest tapmisest – nii Wehrmachtis kui ka elanikkonna seas.
Ta kirjeldab, kuidas Nõukogude vangide kolonnid marssisid mööda teid Wehrmachti valve all: „Saksa sõdurid sõitsid jalgratastel kõrval. Ja iga saja meetri tagant lasti mõni kurnatud vang kraavi ääres kuklalasuga maha.“ Tapjateks olid peamiselt vanemad mehed, „keda tuli säästa“, samal ajal kui nooremad võitlesid rindel: „Täiesti tavalised saksa mehed – need ei olnud mingid spetsiaalsed mõrvaüksused.“
Mida sakslased massimõrvadest tegelikult teadsid
Götz Aly tugineb ka Saksa sõdurite kirjadele oma lähedastele, millest ilmneb, et nad teadsid ida pool toime pandud julmustest. „Mul on siin kirjad (…). Üks mees kirjutab, et on oluline see maailmavaenlane hävitada ja et see toimub mitte just ilusate meetoditega.“ Ühes teises kirjas „kirjutab keegi sõdur 1944. aasta lõpus oma naisele: „Palun võta perealbumist välja fotod Nõukogude vangidest ja juutidest – see võib ohtlikuks muutuda.““
Ajaloolane räägib ka isiklikust kogemusest: kui tema isa saadeti idarindele, kuulis ta ohvitseride kasiinos, kuidas idas „lastakse inimesi massiliselt maha – ja enne peavad nad endale ise haua kaevama“.
Aly sõnul said paljudest sakslastest natside kuritegude kaasosalised, ilma et nad end sellistena tajunuks: „Mina ainult juhtisin rongi, mina ainult paigaldasin okastraati. Jah, tõsi, ma töötasin elektrikuna ja juhtisin sisse kõrgepinge, aga ma ei teadnud, milleks.“ Kuid see polevat usutav: „Kõike seda võib rääkida, aga inimesed ei olnud nii rumalad.“
Hitler tahtis, et rahvas oleks teadlik
NSDAP diktatuur Adolf Hitleri juhtimisel tahtis, et Saksa elanikkond oleks kuritegudesse kaasatud või vähemalt neist teadlik. „Ma nimetan seda oma raamatus üleminekuks rahvakogukonnast kuritegelikuks kogukonnaks,“ ütleb Aly. „Kuritegelik kogukond ei tähenda sugugi, et igaüks osaleb aktiivselt kuritegudes – aga passiivselt küll. Väikese kasu kaudu, vaikimise, passiivse ja vaikiva heakskiidu kaudu.“
Sellest tulenes suur hirm kaotuse ees ja fanaatiline võitlus liitlaste vastu. Propagandaminister Joseph Goebbels rääkis „jõust hirmu kaudu“. Kodanikele anti kaudselt mõista: „Kui teine pool teeb sakslastega seda, mida meie tegime nendega, siis ei jää meil niikuinii muud üle.“
Götz Aly näeb otsest seost sakslaste kuritegude ja nende fanaatilise sõjapidamise vahel. Tänapäeval võib tema sõnul „kindlalt eeldada“, et holokaust aitas tugevdada „saksa rahva vastupanuvõimet“. Teisisõnu: oma kuritegude ja neist tuleneva võimaliku kättemaksuhirmu tõttu võitles Wehrmacht kuni täieliku kokkuvarisemiseni.
Peter Hagen
NB! Loe ka:
Natside kuriteod okupeeritud Prantsusmaal
Natside bioloogilised katsed inimestega
Natside eutanaasiaprogramm aktsioon T4 (Nürnbergi Rahvusvahelise Sõjakohtu materjalid)
Juutide haiglane tagakiusamine Natsi-Saksamaal
Babõn Jar – juutide massimõrv Kiievi lähistel 1941. aasta suvel
Kui palju oli tegelikult Natsi-Saksamaal koonduslaagreid?
Mauthauseni koonduslaager
