NSVL ja Teine maailmasõda – kümme müüti
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939 Saksamaa sissetungiga Poolasse ning Nõukogude Liit toetas oma tollast liitlast paar nädalat hiljem, kui ründas 17. septembril Poolat ida poolt. Kui natuke norida, oleks õigem pidada maailmasõja alguseks 3. septembrit, mil Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutasid Saksmaale sõja…
Müüt 1. Nõukogude Liit oli alati natsivastane
Müüdi olemus: NSV Liit on alati olnud natsismi järjekindel ja lepitamatu vastane ning sellega seoses oli ta võimas tegur võitluses Saksamaa agressiooni vastu.
Tegelikkus: Sõdadevahelisel perioodil püüdsid NSV Liit ja Saksamaa likvideerida Esimese maailmasõja võitjate kehtestatud korda. Aastatel 1922–1933 aitas Nõukogude Liit Saksamaal taastada oma sõjalist potentsiaali. Vene bolševike eesmärgiks oli ülemaailmne kommunistlik revolutsioon, mille poole liikumisel ei peetud häbiväärseks toetada isegi Saksa natse. Ajavahemikul 1933–1939 käitusid NSV Liit ja Saksamaa nagu ideoloogilised vaenlased, mis võimaldas neil saavutada rahvusvahelise üldsuse poolehoiu. Kogunenud jõu kasutasid Stalin ja Hitler ühiselt Teise maailmasõja vallandamiseks.
Müüt 2. Aastatel 1939–1941 ei teinud Stalin ja Hitler koostööd
Müüdi olemus: Nõukogude Liit ei olnud kunagi Natsi-Saksamaa liitlane ja kui ühistegevus leidiski aset, siis tingis selle poliitiline ja sõjaline otstarbekus. Nõukogude valitsus püüdis vältida riigi sattumist sõtta. Kui see vallandus, määratles Nõukogude Liit oma suhtumise sõdivatesse imperialistlikesse rühmitustesse neutraalsena. Alates novembrist 1940 ei pöördunud Nõukogude valitsus vaatamata Ribbentropi korduvatele meeldetuletustele enam tagasi läbirääkimistele Saksa poolega poliitilise koostöö üle.
Tegelikkus: Mitte niivõrd müüt, kuivõrd tabu: Nõukogude Liidu ja Kolmanda Reichi koostööst ei kirjutatud nõukogude õpikutes ja entsüklopeediates, aga teadusmonograafiates välditi üldse selle mainimist. Kuid 1939. aasta septembrist kuni 1941. aasta juunini oli Nõukogude Liit oluline Hitleri liitlane, varustades teda Euroopas sõja pidamiseks vajaliku tooraine, materjalide ja infoga.
Müüt 3. Ukrainlased tervitasid rõõmsalt nõukogude vägede saabumist
Müüdi olemus: 17. septembril 1939 alustas Punaarmee „vabastuskampaaniat“, et „ulatada oma abikäsi Poolas elavatele Ukraina ja Valgevene vendadele“. Punaarmee sisenemist Galiitsia ja Volõõnia territooriumile saatis massiline ja siiras entusiasm, mis hiljem kajastus Lääne-Ukraina Rahvakogu otsuses ühendada ukrainlased „nõukogude rahvaste suure perega“.
Tegelikkus: „Kuldne september“ oli Punaarmee septembrikuise Poola-vastase kampaania propagandanimi. Propaganda maalis pilte massilisest entusiasmist ja Lääne-Ukraina elanike suurtest lootustest uue korra loomise osas. Tegelikult polnud rõõm bolševike saabumise üle üldine ning asendus üsna kiiresti pettumuse, hirmu ja vastupanuga.
Müüt 4. Nõukogude Liit ei valmistunud 1941. aastal sõjaks
Müüdi olemus: Nõukogude režiim on oma olemuselt rahvalik ja rahumeelne, mistõttu NSV Liit ei valmistunud sõjaks. Just sellega olid seotud ajutised raskused ja kaotused 1941. aastal. Georgi Žukov kirjutas: „Sõda mitte plaanitsedes ja seda vältida püüdes investeeris nõukogude rahvas oma põhijõud ja vahendid rahumeelsete majandusplaanide elluviimisse.“
Tegelikkus: 1941. aastal oli NSV Liit kõige militaristlikum riik maailmas. NSV Liidu sõjalised assigneeringud moodustasid 1939. aastal 26% eelarvekuludest ehk 12% riigi kogu rahvuslikust tulust, kusjuures Saksamaal olid need näitajad samal aastal vastavalt 23% ja 9%. Nõukogude Liidu juhtkonna dokumendid aastatest 1940–1941 näitavad, et kõik strateegilised plaanid sõjaks Saksamaaga eeldasid ainult pealetungi ja rünnakut.
Müüt 5. Saksamaa ründas 22. juunil 1941 NSV Liitu reeturlikult, ilma sõda kuulutamata
Müüdi olemus: Olemus peitub kahes fraasis: „reeturlikult“ ja „sõda välja kuulutamata“. Just need kaks asjaolu, lisaks ootamatus põhjustasid Nõukogude Liidule lüüasaamisi sõjalise konflikti esimesel perioodil.
Tegelikkus: 1941. aasta aprillist kuni 22. juunini sai NSV Liit ja selle kõrgeim juhtkond kümneid luureandmeid, mis teavitasid neid Kolmanda Reichi agressiivsetest plaanidest NSV Liidu vastu. Ööl vastu 22. juunit 1941 sai Saksa saadik Friedrich-Werner von der Schulenburg Berliinist telegrammi, milles oli Saksamaa ametliku noodi tekst sõja kuulutamisest Nõukogude Liidule. Varahommikul, kaks tundi pärast sõjategevuse algust, võeti Schulenburg vastu Kremlis ja ta sai üle anda Molotovile noodi.
Sama päeva hommikul kell 4 teatas Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Nõukogude Liidu suursaadikule Berliinis Vladimir Dekanozovile sõja puhkemisest ja andis üle kirjaliku memorandumi, milles kirjeldati Saksa valitsuse pretensioone NSV Liidu vastu ja selgitati rünnaku põhjuseid. Nii de facto kui ka de jure oli see ametlik sõjakuulutus.
Müüt 6. Saksamaa kallaletung oli NSV Liidule ootamatu.
Tegelikkus: NSV Liidule ei saanud Saksamaa rünnak kuidagi ootamatu olla juba sel lihtsal põhjusel, et niis suurte väegrupeeringute kogunemine riigi piiride lähedale, ei saanud kuidagi märkamatuks jääda, ammugi mitte õhuluurele. Kuid ikkagi olevat see rünnak tulnud Stalinile nagu välk selgest taevast.
Müüt 7. Saksa armee oli 1941. aasta juunis tugevam kui Punaarmee
Müüdi olemus. Ametlikus nõukogude ajalookirjanduses väideti, et kui Kolmas Reich 1941. aasta juunis NSV Liitu ründas, oli Wehrmachtil. sõjalise jõu osas silmatorkav ülekaal, mis põhjustas 1941. aastal Punaarmee lüüasaamise. „Vaenlasel oli ülekaal nõukogude väe ees: isikkoosseisus 1,8 korda, keskmiste ja raskete tankide osas 1,5 korda, uut tüüpi lahingulennukite osas 3,2 korda, relvade ja miinipildujate osas 1,25 korda. Põhirünnakute suundades oli vaenlasel jõudude ja vahendite osas veelgi suurem ülekaal,“ kirjutati nõukogude entsüklopeedias.
Tegelikkus: Üldine jõudude vahe NSV Liidu-vastase sõjategevuse alguses ei olnud Saksamaa kasuks. 1941. aasta juunis ei olnud Wehrmachtil selget kvantitatiivset üleolekut Punaarmee ees ja põhitüüpide sõjatehnika arvult jäi see isegi suurel määral alla. Personaliväljaõppe ja tehnika kasutamise tase oli aga Wehrmachtis kõrgem kui Punaarmees. Tanke ja muud sõjavarustust oli Wehrmachtil aga vähem kui Punaarmeel.
Müüt 8. Sõda Ukraina jaoks algas 22. juunil 1941. aastal
Müüdi olemus: Sõda Ukraina rahva jaoks algas hetkel, kui Kolmas Reich alustas 22. juunil 1941. aastal agressiooni NSV Liidu vastu.
Tegelikkus: Ukrainlaste osalemine Teises maailmasõjas ei piirdunud NSV Liidu ja Saksamaa vastasseisu perioodiga 1941–1945. Teine maailmasõda toimus algselt Ukraina territooriumil. Poola armee koosseisus võitlesid ukrainlased Saksamaa vastu alates sõja esimestest tundidest 1. septembril 1939. aastal. Alates 17. septembrist võitlesid ukrainlased ka NSV Liidu poolel poolakate vastu, aga Poola riigipiiri ületamine Punaarmee poolt tähendas septembris 1939 juba Nõukogude Liidu tegelikku sisenemist Teise maailmasõtta Natsi-Saksamaa poolel.
Müüt 9. Stalin ei kooskõlastanud sõjalisi operatsioone Natsi-Saksamaaga
Müüdi olemus: Stalin otsustas iseseisvalt saata 17. septembril 1939. aastal väed Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene territooriumile, et mitte lasta neid alasid Saksamaal okupeerida.
Tegelikkus: Sõjas Poola vastu tegutsesid NSVL ja Saksamaa liitlastena: koordineerisid õhurünnakuid, ühiselt desarmeerisid Poola üksusi, loovutasid teineteisele okupeeritud alasid ja korraldasid isegi ühise sõjaväeparaadi (kuigi ka see ühine sõjaväeparaad on müüt).
Müüt 10. Kõik Nõukogude Liidu vastased olid fašistid
Müüdi olemus: Kõik NSV Liidu vastased selles sõjas olid fašistid. „Saksa fašistlikud sissetungijad rüüstavad meie riiki, hävitavad linnu ja külasid, mis on loodud tööliste, talupoegade ja intelligentsi tööga. Hitleri hordid tapavad ja vägistavad meie riigis tsiviilelanikke, säästmata naisi, lapsi ja vanureid. Meie vennad sakslaste poolt okupeeritud piirkondades ägavad saksa rõhujate ikke all,“ rääkis Stalin novembris 1941.
Tegelikkus: Nimetuse „fašistid“ muutis nõukogude propaganda ideoloogiliseks kolliks, mida kasutati kõigi poliitiliste vastaste sõimamiseks nii enne Teist maailmasõda, selle ajal kui pärast seda. Nõukogude ajal oli kindlalt juurdunud arvamus, et kõik NSV Liidu vastased ja kommunismi kriitikud on fašistid.
Tunnuspildil: Molotov-Ribbentropi lepingu allakirjutamine 23. augustil 1939. Stalinist paremal tõlk, Molotovi selja taga Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop.
NB! Loe ka:
Kuidas N. Liidu väliskaubanduse rahvakomissariaat Natsi-Saksamaa sõjamasinat nuumas
Operatsioon „GROZA” ehk miks N. Liit ei jõudnud 1941. aasta suvel Saksamaad rünnata
Venelased teadsid Hitleri ründeplaanist, kuid ei suutnud seda uskuda
Kuhu kadusid MRP salaprotokollid?
