Donald Trump – edu ja suurte rahade sümbol

On kolme tüüpi eestlasi: ühed vihkavad peavoolu meedia mõjul Trumpi, teised vihkavad Ungari peaministit Orbanit ja kolmandad vihkavad mõlemat. Vabandust, unustasin, on veel need eestlased, kes vihkavad venelasi ja Venemaad. See lugu on siiski Trumpi vihkajate  õrritamiseks… Siinkohal veel üks ääremärkus Orbani vihkajatele. Kui Saksamaa võtab rõõmuga vastu araablastest „põgenikke”, siis Ungariga on üpris kummaline lugu: sakslased põgnevad islamiseeruvalt Saksamaalt Ungarisse, sest ainult Ungaris võivad nad ennast veel sakslastena tunda!

Ärimees Donald Trump on ammusest ajast olnud edu ja suurte rahade sümbol. Tema ebaõnnestumised on niisama grandioossed kui ta õnnestumised, ja tema nimega seotud skandaalid peaaegu et muljetavaldavamad kui tema nime kandvad pilvelõhkujad. „On palju meetodeid karjääri tegemiseks, ent kõige kindlam neist on sündida õiges perekonnas,“ on Donald Trump kunagi märkinud. Donald John Trump oli miljonär juba sündides…
Perekond Trump oli Saksamaalt välja rännanud. Trumpi vanaisa oli pärit Kallstadtist (mitmes allikas on esitatud ka eksitavaid andmeid). Tema isa Fred Christ Trump ajas oma suurele perele varanduse kokku New Yorgi hoonete ümberehitamisega. Kinnisvara on selles linnas alati kallis olnud, ent kui sellele pani käed külge, muutus see veelgi kallimaks. Fred oli karm ja pedantne mees, kes lootis, et tema lapsed perekonna äri jätkavad, aga selleks osutus kõlblikuks ainult üks.

Njuujorklane Fred Trump ja tema naine, šotlanna Mary MacLeod kasvatasid üles viis last: poisid Fred-juniori, Donaldi ja Roberti, ja kaks tütart – Marianne ja Elizabethi. Donald, kes sündis neljanda lapsena 14. juunil 1946, oli lastest ainuke, kes suutis isale vastu seista – tänu järsule loomule, kangekaelsusele ja selgelt väljenduvale püüdlusele liidrirolli. Hiljem märgib Donald Trump: „Ärge veeretage oma laste õlule teenimatu rikkuse rasket taaka – see võib nad halvata, võtta neilt tahtmise rängalt tööd rügada ja saavutada elus enese väljateenitud edu.“ Ta teab, millest räägib – ta ise on selle koorma all elanud kogu elu ning ainult kujuteldamatud ambitsioonid aitasid tal mitte uppuda isa rahasse ja kingitusena saadud võimalustesse. Kogu oma olemusega tahtis ta nagu öelda: „Mina olen siin! Pöörake mulle tähelepanu!“
Talle tähelepanu mitte pöörata oli võimatu – noor Donald kasvas aktiivse ja sihikindlana, hakates ehituse vastu huvi tundma juba maast madalast. „Te ei usu, aga lapsepõlves tahtsin ma ehitajaks saada. Mulle meeldis koos isaga ehitusplatsidel käia. Vanemad jutustasid, et kuue-aastasena võtsin ma vanema venna konstruktorimängu ja panin kokku oma esimese maja, mille kõik detailid olid kinni kleebitud. Vanemad püüdsid mu loomingut lahti võtta, aga see ei läinud neil õnneks. Nii et mu debüüt ehituses osutus küllaltki õnnestunuks.“
Vaatamata iseloomude vastakusele oli isa Donaldi elus kõige tähtsam inimene. Ning veel üks, Trumpide perekonnale lähedane inimene – auväärne Norman Peel. See preester armastas jutlustada mitte niivõrd ligimesearmastusest kuivõrd edu filosoofiast. Tema ratsuks oli „positiivne mõtlemine“ – näiteks rääkis ta, et sihilejõudmiseks piisab mõtelda sellest nii, nagu oleks see juba saavutatud. Nimelt tema nõuanded kuulusid edaspidi Trumpi enese edu valemisse. „Ma olin valmis isa Peeli lõpmatult kuulama,“ meenutas Donald. Ent Fred Trump ei soovinud, et tema poeg kasvaks „pea pilvedes“, ja mõtleks, et kõik sihid ongi juba saavutatud. Sellepärast saatis ta Donaldi sõjakooli, et suunata poja tormiline energia õigesse suunda. Seda enam, et selleks ajaks oli Donaldil kohalikus Kew-Foresti koolis õpetajatega juba tõsiseid probleeme – poiss pidas end lausa vastikult ülal.
New Yorgi sõjaväe-akadeemia pani noore miljonäri ajud tõepoolest paika. Ta õppis, tegeles spordiga, võitis kiiresti kursusekaaslaste lugupidamise. „Nimelt akadeemia õpetas mind konkurentide seas ellu jääma,“ on Donald Trump hiljem tõdenud.
Akadeemiaga on seotud üks tema esimestest kuulsusehetkedest. Donald ja tema sõber harjutasid koos kursantide salgaga spetsiaalset koondrivisammu ja marssisid paarides läbi New Yorgi tänavate. Foto sellest paraadist sattus ajalehtedesse ja Donald Trump esimest korda avalikkuse tähelepanu alla.

Aga sõjaväelase-karjäär teda ei veedelnud. Pärast akadeemiat astus ta Fordhami ülikooli, ent viidi üle Pennsylvania ülikooli Whartoni ärikooli, kus ta 1968. aastal ka diplomi sai. Õpingud lõpetanud, oli Donald õnnelik, et saab lõpuks ometi hakata tegelema päris tööga: ta sukeldus isa ärisse ja hakkas hoonetele välja mõtlema oma projekte. Hakatuseks plaanitses ta küll tegelda kinoga, aga ehitusäri tundus noorele ettevõtjale tulusam. Oma töömeheteed alustas Donald oma isa firmas, 1974. aastal alustas 28-aastasena iseseisvat äri. Väga kiiresti tegi ta endale nime paadunud enesearmastajana, kes on valmis mistahes riskiks.
Donald Trumpi esimene suur tehing seisnes lepingus, mis hõlmas 1200 korteri rekonstrueerimist puudust kannatajatele Cincinnatti linnas. Trumpil õnnestus selle projekti jaoks saada riigilt dotatsioon, mille summa osutus suuremaks kui eeldatavad kulutused. Lõpptulemusena ei pannud Donald Trump sellesse projekti mitte ainsatki isiklikku senti, aga 6 miljoni dollari eest ostetud kompleks tõi talle aasta pärast sajaprotsendilise kasumi.
See oli suurepärane algus, aga tuludest Donald ei mõelnudki – tema unistuseks oli muuta New Yorgi üldilmet. Ta jumaldas seda linna ja pärast õpingute lõpetamist üüris enesele Manhattanil korteri – mitte just kõige šikima, see-eest aga kesklinnas. Donald kõndis palju jala ringi: uuris linna arhitektuuri. Ja mõistis, et tema isa strateegia – sõlmida lepinguid odavate korterite peale, on hea äri. Ent on ju võimalik teenida veel rohkem. Linn muidugi alandas makse ja andis laene, aga mis on linnade eelarved finants-impeeriumide miljardiliste varadega võrreldes! Ja Donald otsustas, et tema hakkab ehitama luksuslikke kortereid ja büroosid väga rikastele inimestele. Raha teeb raha.
1974. aastal ostis Trump ära Crand Centrali vaksali lähedal asuva pankrotti läinud Penny Central Railway igeriku hotelli Commodore. Linnavõimudelt sai ta maksude tasumiseks 40 aastaks pikendust ja rääkis pangad pehmeks 70 miljoni dollarilise laenu saamiseks. Kusjuures pea ilma mingi tagatiseta, lihtsalt veendes, et projekt on tulus. Ja lõpuks – leppis ta kokku Hyatti korporatsiooniga, et uus, vaksali kõrvale ehitatav hotell hakkab kandma korporatsiooni nime. Hotell Grand Hyatt, mis kerkis vana Commodore kohale, sai selleks projektiks, pärast mida Trumpi enese nimi hakkas muutuma kaubamärgiks.
Tema järgmine projekt oli 58-korruseline pilvelõhkuja Trump Tower Viiendal avenüü ja 56. tänava nurgal – selle idee kehastus, et rikkad vajavad luksuslikke tingimusi mõnusaks eluks ja viljakaks tööks. Koha oma arhitektuursele kolossile valis Donald välja järjekordse jalutuskäigu ajal. Ta jäi Tiffany poe ees seisma ja otsustas, et tema pilvelõhkuja hakkab seisma nimelt siin. Donald oli nii haaratud selle kõrghoone kerkimisest, et veetis kogu aja ehitusplatsil, magas kaks tundi ööpäevas ja vallandas isiklikult inimesed, kes näisid töötavat ilma entusiasmita.
Linnaehitaja ind leidis õigustuse, kui hoone 1983. aastal valmis sai – korterid ja bürood selles müüdi maha uskumatu kiirusega. Ta oli õigesti arvestanud: rikastel inimestel oli vaja raha investeerida. Trumpi torn tõmbas kulda ligi, Donald Trumpi äri lõi õitsele. Pärast Trump Toweri valmimist sai Donaldist USA populaarsemaid miljonäre. Inimeste südameid võitis ta vahetu, avatud ja sõbraliku suhtlemisega kõigi oma kaastöötajatega, nende positsioonist sõltumata.

Tšehhi tüdruk Ivana Zelnickova uskus, et edu saavutatakse visa tööga. Ta sündis väikeses Gottwaldovi linnas ja tegeles isa juhendamisel maast-madalast suusaspordiga. Pärast internaati astus Ivana Praha ülikooli, kus tutvus tšehhi suusakoondise liikme Georgi Sõrovatkaga, kellega abiellus. Õnn ei kestnud kaua. 1972. aastal abiellus Ivana austria suusataja Alfred Winkelmeyeriga, ja läks läände. Üsna varsti lahutas ka teise abielu ja siirdus Kanadasse, kus alustas modellikarjääri, sattus 1976. aastal New Yorki ja tutvus seal miljardär Donald Trumpiga. 1977 nad abiellusid, aasta pärast sündis poeg – Donald-junior. Järgnevad viis aastat ajas Trump oma impeeriumi pilvelõhkujaid püsti, Ivana aga jätkas talle laste sünnitamist – sündisid tütar Ivanka ja poeg Eric.
Ivana ja Donald võinuksid võistelda, kumma iseloom on käredam, aga jõuka elu nimel oskas naine kannatada ja oodata. Ilusa naise puhul Donald kannatada ei suutnud, ja tema survele suutsid vähesed vastu panna. Tšehhi modell ja finantsimpeeriumi omanik väärisid teineteist. Alguses meeldis Ivanale kõik: ta võis teha, mida tahtis, tegelda iseenesega, nautida elu. „Mina hakkan alati välja nägema kolmekümne viiesena,“ märkis ta, „aga Donaldile see odavalt kätte ei tule.“ Ent Donaldil jätkus raha kõigeks. Ta kinkis oma naisele briljante, lennutas teda Pariisi ja usaldas Ivanale oma impeeriumis tähtsaid ametiposte. Ivana oli Trump Organizationi asepresident, seejärel Atlantic City kõige šikima kasiino „Trump Castle“ president. Oma ülesannetega sai ta ülihästi hakkama – andsid tunda profisportlase haare ja järjekindlus koos efektse välimusega. Selliseid omadusi hindas Donald alati.
Oma meest Ivana suurt ei armukadetsenud – pea kogu aja veetis Donald tööl. Sealjuures pühendas naisele piisavalt tähelepanu ja tegi kalleid kingitusi. Lapsi kasvatas ta nii, et nood teaksid raha ja töö hinda. Praegu meenutab Donald-juunior: „Lapsepõlves veetsin ma palju aega emapoolse vanaisa juures, tema tšehhi kodus, mägedes. Elasin täiesti lihtsate inimeste seas ja mõistsin – see, et mina olen Donald Trumpi poeg, ei anna mulle mingit õigust vastu võtta kõiki hüvesid, mida oman nagu annetust. Ka minul tuleb palju tööd teha, et saada kõike, mida tahan.“
1980-ndad olid Donald Trumpi ja tema impeeriumi „kuldsed aastad“. Ta sai muinasjutuliselt rikkaks ja muutus samavõrra enesega rahulolevaks. Kui talt küsiti, kuidas läheb, vastas ta: „Hea on olla Donald!“ Ta sai hüüdnimeks „seesama Donald“ – nii väljendus tema kohta Ivana kord ühes jutusaates, ja nimi jäigi külge. Donaldit kui kaubamärki tundis nüüd terve maailm nägupidi. Trumpil oli jalgpallimeeskond ja lennukompanii Trump Shuttle, mis tuli 1992. aastal siiski ära müüa. Veel oli tal 86-meetrine ookeanijaht „Trump Princess” ja kolm hiiglaslikku kasiinot, kõnelemata kondomiiniumidest, hotellidest ja muust sellisest pudipadist nagu kaubanduskeskused. Nüüd ei tarvitsenud ta enam veenda riigiametnikke selles, et tema projektid on konkurentide omadest paremad ja tulusamad. Nüüd võis ta ükspuha millisesse panka sisse põigata ja lihtsalt mainida: mul on vaja 25 miljonit dollarit, ja kellelgi ei tulnud pähegi talt finantsaruannet nõuda.

Ent 1989. aasta finantskriisi tõttu ei suutnud Trump võetud laene tagastada Kasiino Trump Taj Mahal ehituseks kulutas ta miljard dollarit, ja põhiliselt oli see võõras raha, saadud obligatsioonide kujul. Kokkuvõttes kuulutati Trump 1991. aastal pankrotiks, ja mitte ainult kui ärimees, vaid ka kui isikliku vara omanik – ta oli 800 miljonit dollarit võlgu. Sellist raha pole igaüks uneski näinud.
Trumpi juurde ootas võlausaldajaid terve järjekord. Ent ta ei andnud alla – see polnud tema moodi. Ta esitas kohtusse hagisid, nõudis arvete pikendamist, võitles, kuis suutis. Isegi teravmeelitses sel teemal, et „iga kerjus tänaval on 900 miljoni dollari võrra rikkam kui Trump“.
Sellel ajal juhtus ka see, mida ta üldse ei oodanud – Ivana Trump, hirmul, et tema meeletu abikaasa kohe-kohe perekonna laia ilma saadab, otsustas uppuvalt laevalt põgeneda ja andis sisse lahutusnõude, tuues põhjenduseks Trumpi suhted tema armukese, näitlejanna Marla Maplesiga (ühega paljudest!)
Ivana kasutas ära seda, et neil polnud abielulepingut, ja nõudis lahutuse eest hiigelsummat – 2 miljardit dollarit. Ainult pankrot võimaldas Trumpil pääseda sellisest valurahast – ta andis endisele naisele ainult 25 miljonit. Ent Ivana võttis kaasa ka kõik mehe kingitused, mille muuhulgas moodustasid 2 kohvritäit väärisehteid, 150 karusnahkadest mantood, 270 õhtukleiti. Veel sai ta ülalpidamisraha, mille eest võis muretult elada oma elupäevade lõpuni – pool miljonit dollarit aastas „pisikuludeks“ ja 118-toalise March-a-Largo villa Florida osariigis. (Muide, Ivanale andis silmad ette relvakaupmees Adnan Kashoggi eksabikaasa Soraya, kes sai 21 abieluaasta eest valurahaks rohkem kui 580 miljonit dollarit. Vaene naine, kuidas küll sellise rahaga ära elada!)
Pärast lahutust pöördus Ivana tagasi moemaailma: laskis välja oma rõivastiili, isikliku parfüümi „Ivana“. Kunagine tšehhi suusataja oli rahategemise hästi ära õppinud – Donald Trump näitas talle maailma parimat eeskuju. Mõne aja pärast hakkas ta endise mehega kohut käima selle nimel, et saada õigust kasutada perekonnanime Trump oma toodete ja projektide reklaamis, aga mõistagi oleks Donald lasknud eneselt pigem ära võtta kogu raha kui oma nime. Mis puutub armastusse, siis sellised sentimendid polnud Donaldi elus kunagi peamised. Lapsi polnud ta ka seni kuigi sageli näinud, kuigi hakkas pärast lahutust vanemat poega perekonna äriasjadesse pühendama. „Mind tõmmati ärisse automaatselt,“ jutustab noorem Donald. „Kui kasvad sellises perekonnas nagu minu oma, pole eriti midagi valida. Selle asemel, et käia isaga pesapalli- või jalgpallimatšidel, nagu kõik normaalsed ameerika teismelised, suundusime meie iga kord ehitusplatsile. Kui mina tahtsin isa seltsis aega veeta (ja seda ma tahtsin), pidin tema töö juures tolknema, sest isa oli alati tööl. Aga see polnud mingi sundus, kõik sujus kuidagi iseenesest, vabatahtlikult. Selline on kord juba Trumpide perekonna elustiil.“
Varsti andsid mõlemad endised abikaasad välja raamatud: Ivana käsiraamatu naistele „Kuidas lahutusega hakkama saada ja alustada õnnelikku elu“, Donald õpiku meestele „Kuidas kaotusteta lahutada“.
Pankrotist välja rabelda polnud kerge, aga Trumpile oli seegi jõukohane – jällegi tänu visadusele. Ta pingutas püksirihma – palkas finantsdirektori, kes lahendas ta probleemid võlgade, pankade ja arvete klaarimisega endise abikaasaga, aga Donaldile enesele eraldas vaid 450 000 dollarit kuus isiklikeks kuludeks.
Varsti astus Donald taas altari ette – uueks abikaasaks sai Ivanast lahutamise põhjus, näitlejanna Marla Maples. Ainult sedapuhku oli Donald targem – ta koostas abielulepingu ja nüüdsest osutuks võimatuks talt tüki varanduse äravõtmine, nagu seda tegi Ivana. Aga Marla Maples eriti ei püüdnudki endist armukest ja nüüdset meest laostada. See oli praktilise meelega ja ettenägelik blondiin tugeva lõuapartiiga ja pikkade jalgadega – tüüpiline ameerika kaunitar. Trumpiga koos elatud aastate kestel sai temast jõukas naine, ta tutvus paljude maailma filmistaaridega ja mängis ka ise paljudes tuntud filmides, nagu „Käsk hävitada“, „Must ja valge“, „Armastus ja saladused Sunset Beachis“ jt. Kui Trump neli aastat pärast pulmi leidis, et nad pole teineteisele loodud, alustas ta lahutust. Maples sai kõigest kaks ja pool miljonit dollarit ja talle jäi ka nende ühine tütar Tiffany.
Ainuke, mis Trumpil oli ja millele ei saanud keegi pretendeerida, olid tema nimi ja talent raha teenida. Iga tema arvamuseavalduse äriasjus võiks põlistada, mida ta oma käsiraamatutes algajatele miljonäridele ka teeb.
2003. aasta novembrist kuni 2004. aasta aprillini esines ta telesaates The Apprentice (Kandidaat), kus ta otsis oma firmale asjalikku kaastöötajat. Võitja pidi saama aastase lepingu dream job of a life time Trumpi firmas ja palgaks 250 000 dollarit. Esimeses saates astus üles16 kandiaati, igas järgnevas saates langes üks välja. Trumpi ütlus „You’re fired“ (te olete vallandatud) muutus USA-s lendlauseks. Sellega tõmbab ta rasvase risti järjekordse kandidaadi karjäärile. Saate võitis Bill Rancic, kes hakkas Chigagosse rajatava Trump Toweri projektijuhiks. Donaldi NBC kaudu edastatud telesaadet jälgis USA-s 26 miljonit televaatajat ja saatel oli tohutu menu, saadetuna meedia massiivsest hüsteeriast. 2007. aastal anti eetrisse juba saate seitsmes osa, kuid need ei saavutanud enam sellist populaarsust. Süvenenud iseenese tähtsusse selle show ajal, sarnaneb Donald Trump üha enam telepersoonile, kes on sattunud reaalsesse maailma. Tema tuli ideele hakata tootma T-särke logoga „You are fired!“, ja kord ütles ta, et vallandaks president Bushi ja tema administratsiooni Iraagi sõja pärast. Siis otsustas ta äkki patenteerida oma tele-sententsi, riputada selle üles oma kasiinode sissepääsude kohale ja keelata selle kasutamine riigiasutustest ja erakompaniidest vallandamise protseduuridel. Mõistagi ei läinud see tal korda – juba ainuüksi sellepärast, et patendibüroos on juba küllalt nende avaldusi, kes seda fraasi omastada soovivad.
Viis aastat pärast lahutust Marlast veetis Donald Trump üksinduses, aga siis leidis enesele uue noorukese modelli. Mida muud oligi oodata inimeselt, kes on konkursside „Miss Ameerika“ ja „Miss Universum“ organisaator! Kõik konkurendid käivad tema pilgu alt läbi, ja õnnelikud on need, kellele ta tähelepanu pöörab. Neil, kel jätkub iseloomu veidi pingutada, on šanss isegi ta abikaasaks saada – nagu Melania Knaussil, supermodellil Sloveeniast.
Nad tutvusid 1998. aastal ühes New Yorgi klubis. Trump tuli sinna koos noore norralanna Selina Mildeferiga, aga saatjanna juuresolek ei seganud tal sedamaid alustada kuramaaži Knaussiga. Ent tütarlaps pidas end väärikalt ülal ja andis ühemõtteliselt mõista, et see naljaka soenguga, mitte enam esimeses nooruses mees ei huvita teda üldse. Trump otsustas kättesaamatu kaunitari vallutada, ja see läks tal õnneks.
Päris veider, et oma kolmandatele pulmadele ei kulutanud Trump mitte sentigi oma isiklikku raha – kõik kinkisid talle erinevad kompaniid ja korporatsioonid, kaasa arvatud pruudi sõrmus. „Kui rääkisin, et abiellun, hakkasid kõik üksteise võidu mulle tasuta teeneid pakkuma,“ jutustas ta.
Pulma tulid poliitikud ja Hollywoodi tähed, nende seas maailma ekstšempion poksis Mohammed Ali, laulja Elton John, näitlejatepaar Zeta-Jones ja Michael Douglas. Aga Trumpi kaks eelmist naist jäid tulemata, kuigi olid kutsutud.
Muide, olenemata suhetest oma endiste naistega, lapsi Trump silmist ei lase. Pärast modellikarjääri kavatseb ka Ivana Trump pöörata kinnisvaraärisse. Vanem poeg Donald surub juba kõikjal läbi oma projekte – kalleid kaasaegseid hotelle, ja räägib, et õppis kõike isalt. Eric Trump lõpetas kiitusega ülikooli mänedžmendi ja finants-erialal, töötab Trump Organizationis ja tegutseb oma isiklikus heategevusfondis. 17-aastane Tiffany tahab saada disaineriks või näitlejaks. „Ma võin muidugi töötada perekonna äris, aga minu plaanid elukutse mõttes on sellest kauged ja kuuluvad rohkem kunstivalda,“ märgib tüdruk. Trumpi kõige noorem järglane Barron William on alles nelja-aastane, aga on juba vanematelt sünnipäevakingiks palunud konstruktorit.
„Karjääritegemiseks on palju mooduseid, aga esimene neist on – sündida õiges perekonnas,“ rõhutas Donald Trump kunagi. Ja sellele, nagu tema paljudele teistele kinnitustele, pole alust vastu vaielda. Aga antud juhul pole jutt mitte rahast, vaid geenidest, sellest, mis sunnib hommikust ööni tööd tegema, ja õpetama sama ka lastele. Sellepärast magab Trump neli tundi ööpäevas, tema poeg Donald-juunior lepib seni viiega. Ja see perekondlik tööarmastus lubab neil suuta kaks-kolm korda tavalisest rohkem. Peamine, mida Trumpide dünastias hinnatakse, on oskus tööd teha. Ent sealjuures pole Donald Trump võtnud tööd kunagi nagu tüütut tegevust – ta elab sellise draiviga, et telesaated, milles ta osales, võistlesid populaarsuses olümpia-ülekannetega. Trump juhtis tõsielusaadet „Õpipoiss“, milles osalejad tegelevad äriga otse-eetris.
„Rikastuda pole mitte alati kerge,“ arutleb Donald Trump, äri-mastodont, inimene-kaubamärk, inimene-pilvelõhkuja, kes on saanud kurikuulsa, ent mitte kõigile kättesaadava „ameerika unistuse“ kehastuseks. „Ma olen alati alla kriipsutanud, ja kriipsutan ka tulevikus, armastuse tähtsust oma töö vastu. Kui teie sihiks on raha, siis tähendab see, et petate ennast ise – teel raha poole võib võhm otsa lõppeda. Innustumus – see on uskumatu energiaallikas, mis aitab mustadest perioodidest üle saada, aga neid tuleb paratamatult ette. Sellepärast on esimeseks sammuks rikkakssaamiseks valmistumisel leida üles see, mis teid jäägitult ja tingimusteta haarab.“

Donald Trump: „Minu käest küsitakse pidevalt: kuidas teil õnnestus nii rikkaks saada? Minu lähenemine asjaajamistele ja probleemidele lubas mul edu saavutada sellistes mastaapides, millest ma ei osanud undki näha. Lahutasin südamest meelt – ja teenisin hunniku raha. Kohtusin show´äri tähtedega, miljardäride ja silmapaistvate sportlastega. Ja täheldasin, et kõigil neil edukatel inimestel on ühiseid jooni, mis neid üldisest hulgast eristavad. Ma pean silmas nende ellusuhtumist, tegutsemisviisi, visadust ja kirge, pluss terve rida teisi omadusi, mis eristavad võitjaid hädavarestest. Selleks, et edu saavutada, peate end eraldama 98-st protsendist maakera elanikest. Igal juhul võite te sattuda nende kahe protsendi valitute hulka – tarkus, töökus ja hoolega läbimõeldud investeeringud ei loe siin midagi.“

©Peter Hagen

Tunnuspildil: Trump Tower (Autori foto)

NB! Orbani vihkajatele soovitaks kindlasti:
Ungari peaminister Viktor Orbán: „Inimõigused ei kirjuta kusagil ette rahvuslikku enesetappu.”
Viktor Orban: Ungari ei toeta rändepoliitikat, kus hädasolijatele pakutakse lahenduseks Euroopasse kuhjumist
Ungari peaministri Viktor Orbáni kõne Ungari rahvuspühal 15. märtsil 2016
Ungari peaminister Viktor Orbán: „Brüssel on avalikult asunud terroristide poolele.“
Ungari peaminister Viktor Orbán: „Globalistid tahavad Euroopa elanikkonda välja vahetada!”
Viktor Orban: „Euroopa tulevik on meie kätes”
Messias ema Angela: „Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete…”