Kuidas aeg ja ilm su tervist mõjutavad

Aeg annab arutust… Küll aeg näitab… Aeg parandab kõik haavad… Nende rahvatarkustega oleme ilmselt kõik end ühes või teises keerdsituatsioonis trööstinud.

Mööngem, et psühholoogilises võtmes. Tegelikult on aeg aga tõepoolest tõhus rohi. Kui oskaksime aega vaadelda ja kasutada meie biorütmide seisukohalt, võiksime oma tervist ja elu oluliselt paremaks muuta.
Nagu esimestes füüsikatundides õpitud, allub kõik maailmas perioodilisuse seadusele. Pärast ööd tuleb tingimata päev, pärast sügist talv, pärast päikese loojumist ilmub taevalaotusse kuu. Need lihtsad tõed osutavadki sellele, et nii universumi kui kõige elava eksisteerimise aluseks on biorütmid.
Inimese biorütmide sünkroonsuse peamine määraja on aastaaegade ning päeva ja öö vaheldumine. Meie, kes me elame parasvöötme põhjapiiril, võrratult lähemal Lähis-Arktikale kui subtroopilisele kliimavöötmele, ei peaks talvel lendama soojadele maadele, püüdma kevadel ennetähtaegselt pürgida suvesse ja sügisel pikendada suve. Kevaditi ja sügiseti peabki meie jaoks külm vahelduma soojaga, rajud ja vihmad päikesepaistega. Ja talv on talv, talvel peabki meile pakane raksuma!
Mis puutub kevadiselt valgetesse, sügisel pilkastesse öödesse, siis nendegi puhul ei peaks me oma biorütme vägistama. Tööd teha ja elada tuleb päeval, öiti aga magada. Vähimadki ajalised kõrvalekalded kajastuvad meie tervises negatiivselt – kestev öine eluviis raskendab organismi normaalset talitlust jääkainete ladestumisega.
Ka ei maksaks alahinnata Kuu mõju. Mitte ainult maagid ja ravitsejad, vaid ka meedikud soovitavad millegi uuega alustamiseks tingimata valida kuu esimene veerand, kasvav kuu (näiteks mis tahes investeerimine, raha panka paigutamine, aiaviljade istutamine, kontaktide alustamine armastatud inimese või äripartneritega, jne.)
Spordiga tegelemiseks peetakse päeva parimaks ajaks kella 14–17 kõige kaloriterikkama toidu manustamise õigeim aeg on kuni kella 15.-ni, ja magama peaks minema hiljemalt kell 22.–23.
Muuhulgas ei tohiks unustada, et kui haigestume, muutub meie bioloogilise kella käik, haigestunud organite talitlus läheb välja harjunud rütmist. Mitte asjata ei määra arstid ravimite manustamiseks täpseid kellaaegu. Arvutute vaatluste ja uuringutega on aastakümnete jooksul kindlaks tehtud, et üks ja sama ravim, mida manustatakse ööpäeva erinevatel aegadel, avaldab tervisepuudele täiesti erinevat mõju. Selle põhjuseks on asjaolu, et elusorganismi rakud võivad erinevatel aegadel ühele ja samale ainele reageerida vägagi erinevalt.
Kaasaegses meditsiinis on käibel uus termin – kronoteraapia (chronos – aeg kreeka k.), mis võimaldab ühe või teise haiguse ravis saavutada maksimaalseid tulemusi tunduvalt väiksema koguse preparaatidega, kui neid manustada õigel ajal.
Ärgem siis alahinnakem meie sõltuvust biorütmidest – see aitab ennetada paljusid terviseprobleeme, sellest johtuvalt tagab meile edukuse ja õnne. Oleks ehk juba aeg loobuda ülbest veendumusest, et oleme looduse kuningad. Viimase kannatus meile vastavate hoiatuste saatmisega pole ju lõputu…

Kuidas ilmasõltuvusele vastu panna
WHO andmetel kannatab 35 protsenti maakera elanikest ilmasõltuvusest tingitud tervishäirete käes. Kevadel tuleb järske ilmamuutusi ette aina sagedamini, millele talvest kurnatud organism seda teravamalt reageerib. Tuntavamalt annavad enesest märku kroonilised tervisehädad, vererõhk kipub „hüplema“ isegi noortel ja treenitutel, süda tuletab meelde, et ta olemas on, pea kumiseb, aistingud nürinevad, ja kogu aeg tahaks magada.
Kui ohtlik see on? Kuigi ilmatundlikkus pole haigus, võib see ometi olla lausa eluohtlik, kui seda alahinnata. Eriti tõsiselt peavad sellesse suhtuma hüpertoonikud ja südamehäirete käes kannatajad, sest infarkti- ja insuldiohtu varjavad eneses just õhurõhu järsud ja kiired tõusud-langused. Aga kõik ilmatundlikud saavad oma seisundit talutavalt normis hoida, kui päevarežiimile vajalikku tähelepanu pöörata.

Joo regulaarselt teed
Esmajärjekorras – säästa jõudu. Raskemad tööd-toimetused, mis nii vaimset kui füüsilist pingutamist nõuavad, katsu plaanida ajavahemikku kella 12.00–16.00ni. Pea meeles: hommiku- ja õhtutundidel on organism ilmamuutuste suhtes kõige tundlikum ja kaitsetum.
Arvamus, et pimedatel ja rajustel päevadel vajab organism toekamat toitu, on ekslik. Just vastupidi – loobu rammusast ninaesisest, praadidest ja rasvarikastest hautistest. Söö kergesti seeditavaid, vitamiinirikkaid puu- ja juurvilju, rasvavaest kohupiima, jogurteid, rasvata praetud või keedetud kala. Ja mis peaasi – ära kurvasta oma südant alkoholi ja tubakaga!
Tõsisemalt pead oma organismi ilmamuutuste ajal kuulama, kui sul on kroonilisi haigusi või vaevusi. Lihtsaks ja kohustuslikuks protseduuriks on sel juhul regulaarne teejoomine. Südamehaigetel, kes ilma kõikudes erilist nõrkust tunnevad, näiteks piparmündi ja iirisejuure tee. Ühe tassi vee kohta võta 1 teelusikatäis iirisejuurt, aja keema, lase tõmmata ja joo 2–3 tassi päevas.
Kui oled astmaatik või ründavad sind sombustel aegadel reeglina ülemiste hingamisteede katarrid, kosuta end kakao või kuuma šokolaadiga – eriti päevadel, mil tööd ja toimetused suurt energiakulu eeldavad.
Need joogid rahustavad ja leevendavad hingamisspasme – on tuntavalt kergem hingata.
Hüpertoonikute kohustuslik tervisejook on roheline tee, suhkruta või meega, millele lisa 1 teelusikatäis piparmünti tassi kohta. Soovitav juua pidevalt, ilmast sõltumata, 2–3 tassi päevas – selle režiimi järgimise korral muutub vererõhk ajapikku stabiilseks ka ilma igasuguste tablettideta.
Prantsusmaa Lavali ja Kanada Quebeci ülikoolide teadlased leidsid ühises uuringus, et külmal ilmal ja eakate südameprobleemidel on otsene side ja seda teadvustades on võimalik päästa elusid ning hoida kokku ka kõrgete ravikulude pealt.
„Meie uuring näitab, et külm ilm ja kõrge õhurõhk võivad viia selleni, et vanemad inimesed, kel on vastav eelsoodumus või varasemast teada südameprobleemid, võivad sattuda haiglasse või isegi surra,“ ütles uurimismeeskonna liige Pierre Gosselin. „Arstid võtavad ravimeetodite puhul väga harva ilmaennustust arvesse. Kuid üha äärmuslikemate õhutemperatuuride tingimusis tahtsime näidata, et ilm on muutumas järjest olulisemaks faktoriks.“
Teadlased vaatlesid kümne aasta jooksul (2001–11) kokku 112 793 inimest vanuses 65 ja üle selle, kel oli diagnoositud südamepuudulikkus. Osalejaid jälgiti igaüht keskmisel 635 päeva jooksul ja samal ajal mõõdeti ja registreeriti ka õhuniiskust ja –temperatuuri, õhurõhku ja peente osakeste sisaldust õhus. Selgus, et, et talvel (oktoobrist aprillini) oli risk haiglasse sattuda või lausa surra kõrgem. Keskmiselt kasvas surma või haiglasse sattumise tõenäosus 0,7 protsendi võrra iga langenud pügala kohta Celsiuse järgi. Ehk – kui näiteks temperatuur langes kümme kraadi, tõusis haigestumise või surma tõenäosus 7 protsenti. Risk tõusis ka 4,5 protsendi võrra iga tõusnud kilopaskali kohta.
See pole sealjuures ainus uuring, mille tulemusena on leitud side langeva temperatuuri ja südamerabanduse vahel. Üks varasem, 16 aastat väldanud Rootsi uuring, milles osales 280 000 patsienti, leidis samuti, et mida külmem oli ilm, seda rohkem infarkte esines. Seda olenemata sellest, millises riigi piirkonnas inimesed elasid.
Milles siis võib seisneda täpne põhjus? Teame, et keha reageerib külmale nii, et süda hakkab kiiremini lööma, et meid soojas hoida ja arterid kitsenevad, et kahandada soojuse eraldumist naha kaudu. Selle tulemusena tõuseb vererõhk. Veel muutub veri tänu külmale reageerivatele hormoonidele hõlpsamini hüübivaks. Kui temperatuur langeb ja need mehhanismid tööle hakkavad, võivad tulemuseks olla tõsised südame-veresoonkonna probleemid.
Teadlased toonitavad, et kliima soojenemise tõttu sagenevate erakordsete ilmastikunähtuste ja äärmuslike temperatuuride kontekstis on oluline ilmal ka südametervise seisukohast silm peal hoida.

Ole ilmaga sõber
Et aga ilmaga võimalikult hea sõber olla, harjuta organismi mitte sõltuma looduse kapriisidest. Selleks:

* Tegele enesekarastamisega! Kui sa rohkemat ei suuda või ei tohi (olenevalt üldtervislikust seisundist), siis vähemalt hõõru end igal hommikul korralikult soojaks ja külmas vees niisutatud kareda käterätiga.
* Käi saunas vähemalt kord või paar nädalas! See on parim treening veresoonkonna tugevdamiseks. Kõigepealt küsi aga arstilt järele, kas üldse ja kui kuum leil sulle sobib.
* Kõnni võimalikult palju jala! Kasuta lifti asemel treppi, välju ühissõidukist üks peatus enne oma sihtkohta, anna autole sagedamini puhkust ja tee väike jalutuskäik tund aega enne und.
* Maga 8–9 tundi ööpäevas! Õhuta tuba enne voodisse heitmist, kümble, peleta kõik sandid mõtted, ja sügav ning kosutav uni on tagatud.
* Ära lase kroonilistel vaevustel süveneda! Ära katkesta ravikuure, kuigi end juba piisavalt hästi tunned, ära suhtu kergemeelselt arsti hoiatustesse võimalikest tüsistustest pärast grippi vm kerget viirushaigust.

MAAJA

NB! Loe ka:
Tappev kuumalaine Prantsusmaal (august 2003)