Une saladused

8 minutit lugemist

Veel poole sajandi eest ei teadnud uurijad kuigi palju inimese unest, isegi mitte seda, kui suur osa ööst kulub unenägudele. Alles 1950-ndatel aastatel õnnestus teadlastel paotada suletud ust, mis peidab enda taga ligi kolmandikku meie elust. See õnnestus saksa psühhiaatri Hans Bergeri poolt 1929. aastal leiutatud elektroentsefalograafi abiga. Seadme nimetus tähendab elektrilist pea kirjutamist ja kujutab tabavalt seda protsessi, kuidas une saladusi paljastatakse. Und uuritakse laboris nii, et vabatahtlike katsealuste pea külge kinnitatakse elektroodid, millega mõõdetakse ajurakurühmade vahelise nõrga elektrilise tegevuse rütmilise pinge ja sageduse muutusi. Mõõtetulemused võimendatakse isekirjutaja jaoks vajalikeks signaalideks. Nii saadakse paberile võnkejooned – elektroentsefalogramm ehk EEG.

Uni jaguneb tsükliteks
EEG on näidanud, et uni jaguneb rütmiliselt pooleteisetunnisteks tsükliteks, milles on mitmeid selgelt eristuvaid osi. Olles ärkvel ja avatud silmadega, ei ole EEG-kõveral mingit selget joont. Niipea kui sulgeme silmad ja hakkame unne suikuma, ilmuvad alfa-lained sagedusega 8–12 Hz. Uinumine ise avaldub veidi madalama sagedusega theta-lainetena (3–7 Hz). Alfa- ja theta-lained seonduvad täieliku lõtvumise, loovuse ja rahuga. Joogid ja muud kogenud mediteerijad suudavad saavutada taolise rahuseisundi ka ärkvelolekus.
Sügavaim unestaadium algab ajutegevuse aeglustudes deltarütmis, mis on vaid 1–2 Hz-sagedusega.
Siis aga hakkab toimuma midagi märkimisväärset. EEG joonistab ebaregulaarseid tippe ja võnkeid – samasuguseid kui inimese ärkvel olles, ja magaja näolihased ja muud kehaosad hakkavad tõmblema. Taolist seisundit tuntakse REM-unena (nimetus tuleneb väljundist RAPID EYE MOVEMENT – kiire silmaliigutus suletud laugude all).

Sündimata lapsed näevad und
Kui katsealune äratada selle unestaadiumi ajal, siis kaheksal juhul kümnest ta mäletab end olevat und näinud. Kui aga äratada katsealune mingi muu uneoleku ajal, siis vaid üks kümnest suudab meenutada nähtud und. Kiireid silmaliigutusi peetaksegi magaja reaktsiooniks unemaailmas nähtud sündmustele-juhtumistele.
Teadlased usuvad, et emaüsas kasvav loodegi näeb und. Raseduse ajal tehtud ultraheliuuringute raames on lootel täheldatud samasuguseid kiireid silmaliigutusi nagu REM-unes.
REM-uni esineb keskmiselt viis korda öö jooksul. Algul kestab see lühemat aega. Nii on esimene uni võib-olla vaevalt veerandtunnine, kuid vahetult enne hommikust ärkamist võime osa saada ka kuni 45-minutilisest une-vaatemängust.
15. veebruaril 1967 registreeriti laborikatse ajal üle kahe tunni pikkune REM-une periood chicagolasel Bill Carskadonil, kes on seega mitteametlik unenäo maailmarekordimees.

Milleks meile uni?
Kõige huvitavam küsimus, millele otsitakse vastust, on: millest tulenevad unenäod, ja milleks on neid meile vaja? Ühe vastuse sellele leidsid soome teadlased möödunud sajandi lõpul. Katsete tulemusel kinnitasid nad, et kui sügavas unes beebi voodi läheduses korrata täishäälikuid, aktiviseeruvad tema ajutsentrumid, mis vastavad kõnekeele arengule. Tähendab – väikelapsed õpivad magades. Mis ajendab arvama, et inimene vajab und selleks, et avastada või arendada eneses mingit teadmistesfääri, milleks ta ärkvelolekus võimeline pole.
Teadlasedki nõustuvad: kõik see, mida me unes näeme, kuulub äraaimamatusse astraalsesse maailma, milles on tallel kogu see informatsioon, mis on laagerdunud nii elavate kui juba teise ilma lahkunud inimeste mällu. Meid ümbritseva mikroosakeste ookeani läbi, mis meid ümbritseb ja sisaldab teavet absoluutselt kõige kohta, jagatakse meile seda unenägude kujul. Sest inimkond, nagu kõik elav meie planeedil, töötleb ümber energiat, luues informatiivset, intellektuaalset nosfääri huumust. Unenäod on selle protsessi meile nähtav ilming. Selles näevad inimkonna peamist ülesannet ühteviisi nii teadlased kui astroloogid, maagid, selgeltnägijad jne.

Unes tehtud avastused
Need, kel isiklik kogemus puudub või kes unenägude seletamist kategooriliselt vaid jaburuseks peavad, võiksid mõtiskleda faktide üle, mis on ametlikult kinnitatud.
Elementide perioodilisuse tabeli „isal“, vene keemikul Mendelejevil ei tulnud selle koostamiseks aastaid vaeva näha. Ta pani selle paberile nö. ühe hooga – sellisena, nagu nägi unes. Tema sakslasest ametivennale Kekulele anti unenäos teada bensooli valem. Nobeli preemia laureaat Otto Levi lõi unes närviimpulsi keemilise trasmissiooni teooria. Füüsik Niis Bohrile näidati kätte aatomi valem, Karl Gauss avastas induktsiooniseaduse, mikrobioloog Fleming penitsilliini samuti unes. Kuulu järgi olevat isegi sellised kaasaegsed tarbeasjad nagu õmblusmasin ja kuulsulepea nende loojatele esmaselt kangastunud unes.
Pärast suure itaallase Dante Alighieri surma ei leidnud järglased kusagilt tema „Jumaliku komöödia“ kahte viimast lehekülge. Kuni poeet ilmus poja unenäosse ja andis teada oma salajase seifi asukoha, milles need asuvad. Nad leiti tõepoolest sealt.
Üks USA tudeng, kellele eelseisev kõrgema matemaatika eksam muret tegi, vestles sellele eelneval ööl unenäos Einsteiniga, ja leidis eksamil ülesannetele vajalikud lahendused nii, nagu oleks tema teadvust juhtinud mingi imevägi. Teine tudeng uisutas unenäos nagu proff, ja rakendas ärkvel olles edukalt neid nippe, mida unenäos kasutas…
Uskuda unenägudesse või mitte, olgu igaühe enese asi. Ent ehk on nad tõesti ammendamatuks infoallikaks, mida me lihtsalt ei oska veel õigesti kasutada?

Põnevaid fakte unenägudest
Aeg, mil viibime Morpheuse, vana-kreeka unede-jumala riigis, on täis mõistatusi ja salapära. Kas unenäod midagi tähendavad, kas täide lähevad või on nad määratud meile mingeid konkreetseid sõnumeid edastama, selles suhtes pole ühesele otsusele jõutud inimkonna koidikust tänapäevani. Küll aga faktide osas, mida väidab n-ö ametlik teadus. ja nimelt:
* Arvamus, et norskamine viitab rahutule unele, on vale. Just norsates magab inimene nii sügavalt, et ta üldse midagi unes ei näe.
* Väikesed lapsed (kuni neljanda eluaastani) võivad unes näha selliseid asju, mille olemasolust nad veel teadlikudki pole, ent nad ei näe kunagi unes iseennast. Perioodil 4–8 eluaastani näevad nad aga rohkem õudusunenägusid kui terves täiskasvanueas ühtekokku.
* Kui ajada inimene üles une nn kiires, pinnapealses faasis, mäletab ta parajasti nähtud und väga selgesti, kõige väiksemate detailideni.
* Une ajal on keha ja aju omavaheline side nagu välja lülitatud ja keha justkui halvatud, st me ei tee neid liigutusi, mida hetkel nähtavas unenäos teeme. 8 % inimestest aga räägib magades, mõned arusaamatumalt, teised igati loogiliselt.
* Endised suitsetajad näevad teistest eredamaid unenägusid. Kõige sagedamini näevad nad end suitsetamas, tunnevad oma iseloomunõrkuse pärast häbi, mille peale sageli ärkavad (mõistagi rõõmustades).
* Me näeme unes ainult neid, keda oleme kunagi näinud. Sageli näeme unes inimesi, kes on meile täiesti võõrad, tegelikult oleme neid aga näinud, aga mitte tähele pannud, või oleme nad unustanud.
* Unenägusid näevad, sagedamini või harvemini, kõik inimesed, välja arvatud raskete psüühiliste häiretega haiged. Meeste unenägude tegelased on valdavalt meessoost, naiste omad mõlemast, üldiselt võrdselt.
* Tavainimesed unustavad unenäo või valdava osa sellest juba 5 minutit pärast ärkamist, 10 minuti möödudes suudame neid vaid ähmaselt (ca 10% mahus) meenutada. Loovisiksuste (kirjanikud, poeedid, muusikud, teadlased jne) seas on aga neid, kes on ärgates võimelised kohe kirja panema luuletuse, romaanisüžee, noodid või teooria, mida just unes nägid.
* Unenägusid näevad ka need pimedad, kes on nägemise kaotanud pärast sündimist, aga nende unenäod kujutavad endast valdavalt pigem pilte kui mingit tegevust või sündmusi. Kes on pimedana sündinud, ei näe unenägusid sellistena nagu nägijad – nende unenäod on täidetud helidest, lõhnadest, puuteaistingutest.

Kas unenäod on jama?
Dr. Robert Stickgold ja tema kolleegid Harvardi ülikoolist on teinud lõpu Freudi teooriale unenägude tähenduslikkusest. Nende seisukohad baseeruvad aju psühholoogial, ja tõendusmaterjalil, et unenägude päritolu on mentaalne. Nad on aju protsesse koguni kompuutriekraanile modelleerinud.
Kui oleme ärkvel, täidab ajutüvi ajukoore neurotransmitteriga, mida nimetatakse noradrenaliiniks. See hoiab meid erksana ja blokeerib meile mittevajalikud ajusignaalid. Kui magame unenägudeta, langeb noradrenaliini tase, ja aju töötab n-ö tühikäigul. Aga kui näeme und, hakkab ajutüvi välja saatma neurotransmitterit, mida nimetatakse atsetüülkoliiniks. See suurendab aju staatilist elektrilaengut ja ähmastab ajusignaale. Samal ajal mõjutavad elektrilained mõnesid piirkondi ajukoorest, kaasa arvatud neid, mis vastutavad nägemise, liikumise ja tundmuste eest. Nii on kõik juhuslikud tundmused, mõtted ja muljed valla lastud. Ja mis selle tulemusena juhtub? „Osa, ajust muutub väga aktiivseks,“ räägib dr. Stickhold.
Tema arvates sunnivad atsetüülkoliin ja udused elektrisignaalid aju looma lugusid kõigist äsjastest, juhuslikult valitud elementidest. „Kõik, mida suudab teha ajukoor, on klopsida kokku mõned fantastilised süžeeliinid ja serveerida need tunnete ja emotsioonide seguna,“ väidab ta.
„Tegelikult peab vilumatu, kogemusteta ajukoor eristama konkreetse isiku mälestusi, mõtteid ja assotsiatsioone, sest unenägude sisu on kitsalt isikupärane ja tulvil isiklikke suhtumusi. Igal juhul pole unenägudes ettekavatsetud, tahtlikke arvamusi või suundumusi,“ kinnitab dr. Stickgold.
Isegi siis, kui teatud unenägudes korduvad motiivid või emotsioonid näivad sulle tähendusrikkaina, ei määra unenäod midagi. Nii et kui näed aina unes oma bossi punastes liibuvates sukkpükstes, sarved peas, võib kihla vedada, et see ei tähenda mitte midagi!

MAAJA

0

Your Cart