Unenäod – inimese elu tüüriratas

12 minutit lugemist

Inimene on alati uskunud, et unenägudes antakse talle seletusi arusaamatuks jäänud asjade kohta ning näidatakse, kuidas hakkavad kulgema tulevikusündmused. Mis toimub uue ajal ja kui tõesed või olulised on unenäod?

Uni hoiab aju vormis
Veel mõnda aega tagasi väideti, et unenäod on une ajal ajus aset leidvate närvikontaktide juhuslik tagajärg, keemiliste reaktsioonide tähenduseta kõrvalprodukt. Tänapäeva uneuurijad on teisel arvamusel ja teaduse huvides suiguvad ülikaasaegsetes laborites terved katsemagajate hordid. Unenägude seisukohalt on olulisim nn REM-uni, mille ajal aju töötab suure kiirusega, elektriimpulsid sähvivad närvirakkude vahel siia-sinna ja aju on üle ujutatud atsetüülkoliinist. Kõigest sellest annab märku magaja silmade kiire liikumine – Rapid Eye Movement, sellest siis ka lühend REM. Need tööhood, mida kõnekeeles nimetataksegi unenägudeks, tabavad aju öö jooksul viis või kuus korda, muutuvad pikemaks, kui läheneb ärkamisaeg ning võivad kesta kuni 40 minutit. Siiski nähakse und ka väljaspool REM-perioode.
On arvatud, et unenäod on lihtsalt aju suurpuhastus, mille tagajärjel aju vabaneb mällu kogunenud ballastist – pea pole ju prügikast. Unenägude roll on siiski keerulisem. Kindlasti valmistub aju unenägude abil järgmiseks päevaks, viies hormoonitaseme ning närvi- ja immuunsüsteemi tasakaalu. Unenäod on aga ka inimese vaimse seisundi näitajad. Unenäod määravad alateadvuse sisu. Kõik päeva ajal kogunenud muljed töötatakse mälus ümber ning unenägude kaudu laiendatakse aju infopanka. Kõige tähtsam on aga see, et hing saadab unenägude kaudu ajule signaale oma olukorrast. Kui inimene oskab unenäosümboleid seostada tegelikus elus toimunuga, suudab ta oma elu läbimõeldumalt korraldada.
Sageli ei mäleta inimene nähtud unenägu. Selle vastu on võimalik üht-teist ette võtta.

Unenäod on hinge baromeeter
Unenägudel on oma keel. Kes tahab seda mõista, peab kannatust ja aega varuma. Pildid, mida inimene öösel näeb, kordavad – kuid tihti hoopis teisel kujul – läbielatud olukordi. Kui unenägija oskab neid lahti mõtestada, saab ta teada, millest tal elus puudu jääb. Juba psühhoanalüüsi isa Sigmund Freud pidas unenägusid peateeks inimese alateadvusse pääsemisel, ning oli kindel, et unenäod pole kaootiline mõttetus, vaid loominguliste protsesside tulemus, mille kujundamisel osalevad kõik vaimsed võimed. Ta näitas, kui tähtsad on öised „kogemused“ hingelise tasakaalu säilitamise seisukohast – unenäod vabastavad inimese konfliktidest põhjustatud psüühilise surve alt, nad on nende tegude aseaineks, mida inimene ärkvel olles teha ei julge. Carl Gustav Jung arendas Freudi teooriat edasi ning nägi unenägudes tarka õpetajat, kes parandab inimese arusaamisvõimet, näitab talle uusi reaalsusi või vanu reaalsusi uues valguses. Jung tõestas ka, et une näod räägivad inimese hingel lasuvatest asjadest, mis vajavad teadvustamist: viha ülemuse vastu, kadedus kolleegide suhtes, hirm armastatu kaotamise ees jms. Ärkvel olles surutakse ebameeldivad tunded ja sisekonfliktid alla, kuid unenäod võimaldavad neid veel kord läbi elada ning neile n-ö silma vaadata. Unenäod ei vabasta üksnes emotsionaalsetest pingetest, vaid õhutavad ka midagi muutma. Seega on unenäod nagu tundlik ostsillograaf, mis registreerib emotsionaalseid kõikumisi ja annab märku meie heaolu ähvardavatest ohtudest.
Tänapäeval läheb sellist „aparatuuri“ hädasti vaja. Inimene on orienteeritud valdavalt välismaailmale ning unenäod võimaldavad unarusse jäänud siseelu teadvustada. Meie argielu määravad rollid ja reeglid, mugandumised ja kohustused. Meie põhimureks on täpselt tööle jõuda, ülemusega rääkides õiget tooni käsutada, ohutult tänavat ületada, õhtusöögiks kõik vajalik osta… Igapäevase stressi surve all ei jää kellelgi aega endalt küsida, mida ta tegelikult tahab või tunneb. Pole siis ime, et aina rohkem inimesi avastab unenägude võlumaailma ning pühendab üha enam aega „aktiivsele ööelule“. Siin ei avalda survet pidev enesekontroll ja vajadus midagi saavutada, siin võib oma hirmudel ja soovidel „vabalt joosta lasta“ ning saada kogemusi, mis ärkvel olles ei tuleks kõne allagi. Ka teadus on tõestanud, et öised rännakud fantaasia-riiki on eluliselt olulised. Inimesed, keda pikemat aega takistatakse und nägemast, haigestuvad ning püüavad unenägude puudumist kompenseerida „avali silmi unistamisega“ päeva ajal. Katseloomad aga, kellel ei lasta und näha, surevad.

Unenägude keele mõistmine nõuab mõnevõrra eel- ja lisatööd

  1. Pane oma unenägu üksikasjalikult kirja.
  2. Jälgi ennast: mis sulle unenäost esimesel hetkel meenub – kas eelmisel päeval juhtunud sündmus, teatud mälestus, probleem? Väldiselliseid hinnanguid nagu lapsik, mõttetu, piinlik.
  3. Kuidas sa unenäos käitud? Kas sa kontrollid toimuvat? Kui ei, peaksid võib-olla ka tegelikus elus aktiivsem olema. Kes kannatab stressi all, tunneb ennast ka unenäos allajääjana. Unenäo-mina annab sel viisil teada, kuidas oma probleemidesse suhtuda.
  4. Keda sa veel unes näed? Missugused omadused ja mured on teie unenäo teistel tegelastel? Carl Jung andis unenäotegelastele kahese tähenduse. Esiteks vahendavad nad reaalsete inimeste tegelikke soove. Teiseks kajastub inimese unenägude tegelastes tema välismaailmale nähtav mina.
  5. Esita unenäotegelastele mõttes küsimusi – kes sa oled, mida sa tahad, kas ma pean midagi tegema, miks sa nii käitud?
  6. Kui sul on raske oma unenäo üldisest tähendusest aru saada, proovi läheneda unenäole kunstnikuna. Kirjuta oma unenägu üles muinasjutuna või maali kirev unenäopilt.

Unenäod juhatavad inimesele abivalmilt teed
Unenägudes juhtuvad imelised asjad. Kõik on võimalik ja lubatud. Psühholoogide väitel aitab unenägu eriti hästi siis, kui inimene enam ei tea, mis suunas tema elu edasi peaks minema. Unenäod annavad võimaluse väljapääsu otsida ja erinevaid lahendusi leida. Me saame ettekujutuse, millega asi lõppeda võiks. See on aidanud välja töötada psühhoteraapiat, mis lubab patsiendil unes oma elu stsenaariumi kirjutada. Teatud harjutustega on võimalik omandada unenägude juhtimise oskus. Meetodi aluseks on asjaolu, et kriisis olevate inimeste unenägusid mõjutab eelkõige lootusetus ja hirmutunne. Halvad unenäod on samasugune häiresignaal kui palavik. Nad näitavad, et midagi on korrast ära. Suur abi on unenägude läbimängimisest ärkvelolekus, kuid neile tuleb kindlasti lavastada õnnelik lõpp. Efekt on jahmatav – halvad unenäod asenduvad healoomulistega ja mida optimistlikum on „ööelu“, seda suurem on inimeste vastupanuvõime argimuredele. Paremat tõendit unenäopiltide sugestiivsuse ja ravimõju kohta polegi leida.
Unenägude kasutamine haiguste ravis on iidne tarkus. Egiptlased tundsid seda võtet juba 4000 aastat tagasi, muistsed kreeklased aga läksid veelgi kaugemale. Nad viisid haige templisse, kus ta asetati magamispingile, nn klinele – muide, sealt ongi pärit sõna „kliinik“. Väärib märkimist, et Kreeka preestrid tundsid REM-und. Nad ootasid, kuni magaja silmad liikuma hakkasid ja äratasid ta siis üles. Patsiendi unenäo kirjelduse alusel langetati – loomulikult ravikunsti jumala Asklepiosega konsulteerides – diagnoos ja määrati ravi.
Tänapäeval ei usuta jumala sõnumisse enam nii kindlalt. Küll aga on tõestatud, et unenäod annavad eelseisvatest haigustest juba varakult märku. Ühe psühhiaatri patsient nägi pidevalt unes, et ta kaotab oma keha üle kontrolli. Arst pidas seda tavaliseks hüsteeriaks, kuid mõne aja pärast jäi naine närvihaiguse tagajärjel liikumisvõimetuks.
Unes on tehtud suuri avastusi. Meenutagem kasvõi Albert Einsteini relatiivsusteooriat ja August Kekule bensooli struktuurivalemi avastamist. Alateadvus teab juba varakult, millega teadvusel varsti tegemist tuleb teha.

Unenägusid on võimalik teadlikult suunata
Niinimetatud selge, teadliku, lutsiidse või mõistuseune nägemine on vana budistlik mediteerimisviis, mida on hakanud käsutama ka tänapäeva teadlased. Selge une nägija teab, et ta näeb und. Tema vaim on ärkvel, kuid keha magab. Ta saab oma unenägudes toimuvat mõjutada, unenäotegelastega rääkida või osavust nõudvaid trikke teha. Mõistuseunenägude abil on inimesel võimalik oma kartustest, pingetest ja blokaadidest vabaneda.
Teadlikku unenägemist on võimalik õppida. Isegi regulaarne unenägudega tegelemine ning nende juhtimise soovi kordamine võivad ajapikku viia teadlikule unenägemisele. Suur abi on autosugestiivsetest lausetest, mida endale pidevalt korratakse, näiteks: „Ma tahan und nähes sellest teadlik olla, et ma näen und.“ Seda lauset tuleb öelda mitu korda päevas, eriti aga enne uinumist.
Ehkki teadlikud unenäod võivad olla suureks abiks, ei tohiks neid üle tähtsustada. Psühholoogid hoiatavad ülemäärase saavutusvajaduse ja kontrollitud mõtlemise importimise eest unenäomaailma. Inimese mõttekanalid on niigi ülekoormatud ja sel viisil tekib oht veel enam kalestuda ning kaotada side oma pehmema ja tundlikuma poolega.

Unenäod on inimese enesetunnetuse peegel
Meie öiste fantaasiaretkede ainestik saadakse eelkõige argikogemustest. Kes elab linnas, näeb unes sageli hooneid ja tänavaid, maainimene liigub ka unenäos rohkem looduses. Näljased näevad unes sööki, janused jooki. Hirm ja raev kajastuvad unenägudes umbes kaks korda sagedamini kui rõõmuelamused.
Enamik unenägusid saab toitu eelmise päeva sündmustest, mis muutunud vormis tagasi tulevad. Hämmastav on fakt, et nähtu kajastub unenäos seda tugevamalt, mida alateadlikumalt see vastu on võetud. Ühes psühholoogiainstituudis näidati katsealustele enne uinumist sekundi murdosa vältel pilti, mis kujutas kolmnurkadest kujundatud maastikuvaadet. Kui testitavad oma unenägusid hiljem joonistasid, selgus, et kõikidel joonistustel oli mingi kolmnurgakujuline objekt – purjekas, päevavari, müts. Päeval vastuvõetud materjal paigutatakse n-ö eraldi sahtlitesse, ööse! võetakse see välja, segatakse jälle segamini ning saadakse uued lahendused.
70% unenägudest on seotud igapäevaeluga. Enamik neist on põgusad ja ununevad kiiresti, sest neid tekitanud ärritaja on nõrk – ülemuse arusaamatu märkus, pangaametniku ebaviisakus, sõbratari etteheide. Sellised unenäod vabastavad inimese emotsionaalsetest pingetest. Kui neid unenäopilte osatakse õigesti lugeda, saavutatakse parem enesemõistmine. Need unenäod annavad teavet meie haavatavuse, soovide ja tegelike motiivide kohta.
On unenägusid, mis võivad mitme aasta vältel korduda. Inimene näeb ennast ootamatult eksamit tegemas, kõrge torni tipus istumas või teiste ees alasti seismas – need on tüüpilised korduvate unenägude motiivid. Sellised unenäod osutavad põhimõttelisele probleemile, mille olemasolu inimene tunnistada ei taha, olgu selleks siis läbikukkumishirm, ebareaalsed lootused või allasurutud vajadused. Korduvate motiividega unenäod sunnivad elus midagi muutma. Inimene, kes võtab sisemisi hoiatussignaale kuulda, väldib psühhosomaatiliste vaevuste tekkimist.
Õudusunenägudega kaasneb alati hirmutunne. Tavaliselt ärkab inimene sellisest unenäost külma higiga käetult ja ohutunne varjutab kogu järgmise päeva. Kui aga üks ja sama õudusunenägu ikka ja jälle kordub, on tegemist tõsise kriisiga. Õudusunenäod võivad olla ka juba läbi elatud vapustuse tagajärjeks. Unenägu aitab inimesel hirmuelamust analüüsida ja uuesti tasakaalu leida. Jung väitis, et juhuslike hirmuunenägude kaudu ilmutab ennast meie varjupool – kes päeval oma negatiivseid omadusi liialt maha surub, vaevleb nende pärast öösel. Sel juhul on õudusunenägu käsk ka seda tunnistada, mis inimeses piinlikkust esile kutsub.

Kuidas unenäosümboleid lugeda?
Unenäosümboleid võib jaotada kaheks. Isiklikel sümbolitel on alati laiem tähendus kui objektil või nähtusel, mille kujul nad esinevad. Maja pole lihtsalt maja, vaid väljendab inimese vajadust tunda ennast turvalisena, sümboliseerib isiksust või meenutab mingit konkreetset elamust. Unenäokeel on osalt individuaalne nagu sõrmejäljedki ning erinevate unenägijate jaoks ei tarvitse samad sümbolid olla ühesuguse tähendusega. Ometi on paljude unenäosümbolite tähendused üldised ja langevad isegi erinevate etniliste gruppide puhul ühte.
Jung toob eraldi välja arhetüüpilised sümbolid, mis on üldtähenduslikud. Selle järgi kajastavad veega seotud unenäod tundemaailma, metsloomad viitavad inimese agressiivsetele tungidele, mets tähistab kõike tundmatut ja võõrast. Saatan, koletised ja muud pahaendelised kujud näitavad inimese pahupoolt, eriti aga kõiki halbu omadusi, mida teiste juures hukka mõistetakse, enda juures aga tunnistada ei taheta – kadedust, valelikkust, pahatahtlikkust, edevust jne.

Erootilised unenäod jäävad meelde
Uni on eluliselt vajalik, et taastada närvisüsteemi energeetilist tagavara. Unenägude rolli selles protsessis on siiani veel vähe uuritud, kuid siiski ei oska me ette kujutada magamist ilma unenägudeta. Unenäo tüüpide poolest seisavad erilisel kohal erootilised unenäod. Uneuurijate arvates moodustavad erootilised unenäod 8% inimese eluea jooksul nähtavatest unenägudest. On uuringuandmeid, et 60% meestest ja 50% naistest näevad erootikaunenägusid. Näiteks mingis uuringus küsitletud 500st naisest 240 tunnistas, et näeb seesuguseid unesid, kusjuures kolmandikul naistest kaasnes unenäoga ka orgasm.
Vastupidiselt levinud arvamusele ei külasta seksiuned naisi, kes parajasti ilma on, vaid hoopis tihemini neid, kes elavad aktiivset suguelu. Enamasti olid need uned seotud seksuaalsete fantaasiatega. Mehed aga unistavad vahekorrast tundmatu partneriga ning näevad tihemini unes ennast osalemas grupiseksis. Naiste fantaasias on rohkem emotsionaalsed ja vaheldusrikkad. Neis figureerivad seksuaalsed teod, milliseid naised reaalses elus ilmaski ei teeks. Harvad pole uned, kus naised on vägistamise ohvrid.

Viis aastat unenägusid
60-aastane inimene on oma elust maganud keskmiselt 175 000 tundi ehk umbes 20 aastat. Sellest uneajast on inimene näinud und 43 800 tundi ehk viis aastat.

MAAJA

0

Your Cart