Kuidas oma saladusi kaitsta!

17 minutit lugemist

Igal inimesel on saladusi, mis pole määratud võõra kõrva ega silma jaoks. Kui riik võtab endale õiguse kiivalt oma saladusi kaitsta, siis samasugune õigus peaks olema ka kodanikul. Kuid nii see paraku ei ole. Elades küll väidetavalt demokraatlikus õigusriigis, toimib Eestis endiselt Stalini-aegsete parimate mallide järgi loodud anonüümne pealekaebamise ja nuhkimise süsteem, mille arsenali kuuluvad nii kõikvõimalikud vihjetelefonid (loe: pealekaebemistelefonid) kui ka vihje-elektronposti aadressid ja jälitustegevus, mis sageli väljub kehtivate seaduste raamidest. Kodanikke lausa õhutatakse kaebama, üles andma ja kituma. Piisab ühestainsast salakaebusest, et inimese elu sõna otseses mõttes persse keerata. Ja kui Sa just puruloll ei ole, siis pane kõrva taha alljärgnevad asjalikud nõuanded.

§ Teie kõne salvestatakse! §

Kindlasti on iga inimene vähemalt korra kogenud, et mingisse ametiasutusse helistades vastab kõigepealt automaatvastaja: „Teie kõne salvestatakse!“, natuke peenetundelisemad firmad lisavad väikese klausli: „Parema teeninduse huvides….“Andke andeks, mis haige ühiskond see selline on, kus keegi kedagi ei usalda? Kõik trepikojad, välisuksed, ja väravad on lukustatud, kõikjal ripuvad sildid „Eramaa, sissesõit keelatud“ (Samal ajal kirutakse nõukogude aega, et olid piiritsoonid. Odin hui – eramaa või piiritsoon!). Iga nurga peal jälgivad Su tegevust arvutud videokaamerad. Kodumaale saabudes ootab Sind lennujaamas või sadamas dresseeritud narkokoer koos dresseeritud künoloogiga. Lennureisile mineja otsitakse läbi, nagu oleks tegemist kõige paadunuma araabia terroristiga, kellel on mõttes ainult piloodi pussitamine. Piirid on kõikjal ja kõigile, ainult mitte Euroopa Liidu välispiiridel araablastest või aafriklastest piiririkkujatele.

Koolimajade ümber on veetud traataiad, mille nurkades puuduvad veel ainult vahitornid kuulipildujate ja prožektoritega. Tuleb inimene noortepäraselt noorteürituselt. Palutakse avada autouks ja nuuskurkoer hakkab nuhhutama. Koolimajadesse tehakse aeg-ajalt reide narkokoertega, hea veel, et kedagi pole koonduslaagrisse saadetud. Riigivõim ei usalda kodanikke, igaühes nähakse kui mitte narkodiilerit, siis vähemalt narkotarbijat, või kuritahtlikku sahkerdajat. Aga vaata imet, ei tea mis põhjusel küll, aga kodanik peab lausa pimesi usaldama riigivõimu. Kui ta seda ei tee, siis on ta reetur, Eesti või mis veel hullem – kapitalismi vaenlane või koguni Moskva käsilane.

Nuhkimine, jälitamine, nurga tagant salaja filmimine, pildistamine, salvestamine ja kõikvõimalike andmete säilitamine on võtnud sellise ulatuse… et tahtmatult tekib küsimus: mida kuradit keegi veel seda õnnetut nõukogude aega tõrvab ja materdab. Kas nõukogude ajal bussijaama helistades vastas automaat: „Teie kõne salvestatakse!“ Kas noorte üritusi või suvelaagreid „kureerisid“ saksa lambakoerad? Kas KGB arhiivides ikka on massiliselt helisalvestisi, ülesvõtteid ja muud sellist. Kõige selle kõrval, mis toimub tänases Eestis, oli Stalin koos oma kaasosaliste bandega armetu könn! Aga, nagu on juba enne meid on öeldud: iga mürgi vastu on olemas vastumürk! Oli vanasti, on ka nüüd…

§ SINU KODU EI OLE SINU KINDLUS, AMMUGI MITTE TURVALINE PEIDUKOHT §

My home is my castle – minu kodu on minu kindlus, ütlevad inglased. Kõlab uhkelt, kuid see ei kehti Eestis ega mujalgi. Kui vanal heal Saksa okupatsiooni ajal tulid gestaapolased ukse taha ja koputasid viisakalt, enne kui ukse maha lõid, siis nüüd käivad asjad sootuks teisiti. Sellepärast ole alati valvel! Sulle võidakse suvalises kohas – näiteks supermarketis või parklas – ligi astuda ja esitada läbiotsimismäärus, mis annab „organitel“ õiguse Sinu „kindlus“ läbi tuhnida ja konfiskeerida KÕIK, mida VAID SAAKS SINU VASTU KASUTADA. Ära unusta hetkekski: kodu ei ole Sinu kindlus, ammugi mitte turvaline peidukoht, asjadele või andmetele, mida keegi ei tohiks sinu juurest leida! Ära hoia oma kodus kunagi midagi niisugust, mis võiks sind kompromiteerida!

Keel on inimese suurim vaenlane. Ära unusta hiina vanasõna: Mida teavad kaks, teavad sada!

Eesmärk pühitseb abinõu! Seda vana rahvatarkust ei kasutanud mitte ainult jesuiidid pimedal keskajal, vaid ka eesti nuhk-nuuskurid tänapäeval. Kui nõukogude ajal pidi läbiotsimise juures viibima ka kaks manukat, siis nüüd enam mitte. Põhjuski lihtne ja arusaadav: et läbiotsitav ei saaks aru, mida otsitakse, teiseks on siis palju mugavam sokutada läbiotsitava korterisse „lutikaid”. Kui aga nuhk-nuuskurite kätte peaks sattuma sinu mobiiltelefon ja korteri-, garaaži- või autovõtmed, siis pead arvestama sellega, et võtmetest võidaks teha sinu teadmata koopiad, et nende abil mugavalt teostada Sinu ruumides Sinu teadmata ja asjaosalistele sobival ajal nn varjatud jälitustegevust. Mobiiltelefonist saab aga jälitusseade. Pärast selliseid „kohtumisi” on soovitav mobiiltelefon ja selle number vahetada, korter, garaaž ja auto aga millimeeterhaaval üle vaadata, avastamaks sulle ebasoovitavaid „lutikaid” ja muid üllatusi. Võimaluse korral kasuta selleks eriseadmeid (need on olemas ja ka saadaval). Soovitav oleks välja vahetada ka kõik võtmed (või isegi lukud), mis on olnud võõrastes kätes. Kuidas selline jälitustegevus läheb kokku elementaarsete inimõiguste ja Eest Vabariigi kriminaalmenetluse seadustikuga, on muidugi iseküsimus. Aga kui eesmärk pühitseb abinõu on kõik lubatud. Võitjate üle kohut ei mõisteta!

Pea meeles: ka auto ei ole sobiv koht privaatseks vestluseks, kui sa pole just sajaprotsendiliselt kindel, et sinna pole sokutatud mingeid „tehnilisi abivahendeid“. Ära lobise autoparklas, näiliselt kõrvalises kohas või kohvikus valju häälega – sinu poole võib olla suunatud suummikrofon. Jälgi ümbrust, enne kui suu lahti teed! Ja räägi vaikse häälega – kogu maailm ei pea sinu saladusi teadma…

§ KUS ON EUROOPAS RIIGIPIIRID?  §

Neid polegi, neid pole enam üheski Euroopa Liidu riigis. Iga Euroliidu riigi piir algab Portugali läänerannikult ja lõpeb Peipsi järve keskel. Kuigi vanema põlvkonna inimesed on harjunud seostama piirivalvet ja tollikontrolli riigipiiri ja piiriületamisega, siis nüüd see enam nii ei ole. Piirivalvurid ja tolliametnikud võivad sinu dokumente või pagasit kontrollida suvalises paigas, kas Lõuna-Saksamaa külavaheteel, mingis Poola väikelinnas, Mont Blanci tipus või koguni Põlva kesklinnas. Tegelikkuses on Euroliidu liikmesriikide piirivalve ja tolliamet muutunud iga Euroliidu liikmesriigi sisepolitsei käepikenduseks ja totaalne euronuhkimine ei tunnista enam mitte mingisuguseid (riigi)piire.

§ POSTISALADUS POLE KAITSTUD §

Eesti põhiseaduse paragrahv 43 järgi on Eestis igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastavate sõnumite saladusele. Samas paragrahvis kirjeldatud erandid nullivad kõik need õigused, sest väga kergesti saadakse luba Sinu järele nuhkida ja nuuskida.

Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Seda lubab põhiseadus. Nüüd on aga prokuratuuril aga suurepärane võimalus teid 24 tundi (aga võib ka pisut vähem) igaks juhuks pealt kuulata, et äkki sealt tuleb midagi. Äkki saab millestki kinni hakata! Ehk saab mingi paragrahvi kaela väänata! Nii et arvestagem sellega! Ära unusta eales, KURJUSEL ON TUHAT PALET! Kurja võib teha ka seaduslikkuse maski taha varjudes.

Nuhk-nuuskur jälitustoimingut teostamas.

2008. aastal avardas riigikogu nuhkimisvõimalusi: kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise jälitustoimingute peatükiga – ohud. See lubab uurimisorganitel senisest veelgi vabamalt teostada pealtkuulamist, kirjavahetusega tutvumist jms, ning seda – erinevalt põhiseaduses ette nähtust – mitte kohtu, vaid prokuratuuri loal. Ainus tingimus on seejuures, et kohus tuleb asjasse pühendada hiljemalt 24 tunni jooksul. Mida peab riik kuriteo ettevalmistamiseks? Kas inimene, kes värske „Maaja” kõrvale klaasikese konjakit võtab, valmistub napsisena autorooli istumiseks või koguni seksuaalkuriteoks? Teiseks lubab eelnõu sõnumisaladust piirata prokuratuuri loal, kuigi põhiseadus eeldab üksnes kohtu luba. Ent isegi kui kohus jälitustoimingu alusetuks tunnistab, võivad uurijad vahepeal kogutud andmeid säilitada. Hästiinformeeritud, kireva tutvusringkonna või seikluslikuma eraeluga inimestele on sellise lõdva regulatsiooni ohud kergesti mõistetavad.

NB! Jälgi hoolega, kas näiteks interneti teel tellitud kaupa on lubatud lasta üle Eesti piiri. Oletame, et oma rumalusest või teadmatusest tellisid keelatud kaubaartikli. Nüüd võidki selle kohalesaabumist ootama jääda. Keelatud kaubaartikkel saadetakse saatjale tagasi. Muidugi oleks korrektne, et vastav ametkond Sind teavitataks, mis põhjusel Sa oma saadetist kätte ei saanud. Oh ei, keegi ei hakka Sinusugusele sitasitikale midagi teatama või selgitama! Sa jääd lihtsalt oma rahast ilma!

§ HÜVASTI, PRIVAATSUS! §

ETTEVAATUST ARVUTIGA!

Internetiühendus on muutnud inimese eraelu olematuks, tema privaatsuse kergesti haavatavaks. Halbade kavatsustega inimestel on tänu internetile avanenud piiramatud võimalused jälgimaks, mida sa arvutis teed, milliseid saite külastad ja kellega korrespondeerid.

Teatavasti on internetiühenduse osutaja kohustatud säilitama internetiseansi alguse ja lõpu kuupäeva ning kellaaja koos internetiprotokolli aadressiga. See on kuulus Eurodirektiiv, mille alusel vastav kohustus ka Eestis kehtestati, võeti vastu Londoni ja Madridi terrorirünnakute tõttu ning selle algne eesmärk oli sääraste raskete kuritegude avastamine ja ärahoidmine, kuid on nüüdseks kujunenud paljudes Euroopa riikides lausa paranoiliseks jälitusmaaniaks. (Meenutagem kasvõi nüüdseks juba tühistatud tobedat nõuet lennujaamades, kus inimesed pidid paljajalu läbi turvavärava minema! Kuidagi ei taheta aru saada, et 99% terroristidest on olnud moslemitest araablased! Seega pole üldse mõtet kahtlustada võimalikus pommiatentaadis 77-aastast valget vanaprouat.)

Arvuti on tänapäeval paljudele vältimatult vajalik töövahend. Samas on arvuti lausa osa inimese MINAst. Kuid pea meeles: Sinu arvutist leitud diskreetset materjali (olgu see milline tahes) võidakse vajaduse korral Sinu vastu kasutada. Seepärast: ära salvesta MITTE KUNAGI diskreetset materjali ARVUTI KÕVAKETTALE, isegi mitte arvutivälisele kõvakettale. Salvesta diskreetne materjal uut tüüpi (veel parem krüpteeritud. Kuid arvesta sellega, et ka krüpteering võidakse lahti muukida!) mälupulgale, mis on varasemast mitu korda väikesem (veel parem on kasutada üliõhukest SD-kaarti) ja mida on väga mugav ainult Sulle teadaolevasse kohta peita. Kaasaegsed mälupulgad või SD-kaardid on suure mahuga ja töökindlad. Kindluse mõttes võiks teha mitu varukoopiat, mille asukohad jätad muidugi ainult enda teada. Kindlasti pead jälgima, et regulaarselt kustutaksid diskreetse materjali arvuti nn prügikastist (Recyle Bin, käsklusega Empty Recycle Bin või File Shredder). Kuid see ei ole paraku veel kõik!

Halbade kavatsustega tegelased monitoorivad pidevalt internetti, mis kujutab endast varjatud sanktsioneerimata jälitustegevust. Sisuliselt tähendab see seda, et mugavad nuhk-nuuskurid tungivad suvalisel ajal ükskõik kelle interneti kaudu tema korterisse. Ametlik läbiotsimine see just ei ole, aga sellest ka oluliselt ei erine. Õnneks kehtib alates 01.01.2008 elektroonilise side seadus § 111, mille lg. 4 kohaselt peab sideettevõtja kustutama andmed, mis on vanemad kui 1 aasta arvates side toimumise ajast. Taevale tänu! Vastasel juhul võiksid repressiivorganid kaevata üles ka kasvõi 15 aasta taguseid asju.

Õpetlik näide: 2011. aasta septembris saadi Interpolilt rahvusvahelise operatsiooni Ikaros käigus kogutud tõendeid Eestis asuvate IP aadresside kohta, millelt oldi ajavahemikus 1.–12. september 2011 P2P võrgus erineval hulgal „keelatud pilte“ või videofaile alla laetud. Selle operatsiooni käigus konfiskeeriti ühtekokku 61 arvutit ja 1200 andmekandjat. Nii ulatuslikku ja massilist haarangut ei harrastatud isegi omaaegses Nõukogude Liidus, kuigi praegu halvustatakse „kadunukest“ nii et vähe ei ole (olid ainult koonduslaagrid ja kuklalasud, päike ei paistnud jne). Läbiotsijad aga jäid peagi vait kui rotid sahvris – ju jäi saak loodetust kesisemaks, vastasel juhul oleks mõne prokuratuuri hoovis suurejooneline ilutulestik korraldatud.

Telefonikõnede pealtkuulamiskeskuses käib hoogne töö.

Halbade kavatsustega inimesed kasutavad ka spetsiaalset tarkvara, mille abil jälitatakse Sinu failivahetust internetis. Sind võib ees oodata veel üks ebameeldiv üllatus: varjatult võidakse Sinu arvutisse, arvutisüsteemi või arvutivõrku sokutada „tehnilisi abivahendeid“. Seega oleks kasulik igasuguste üllatuste vältimiseks arvuti pitseerida. Juhul, kui aga arvuti on olnud „organites” ekspertiisis, tasub igal juhul lasta arvuti spetsialistil hoolikalt üle vaadata, veendumaks, et sinna pole paigaldatud „tehnilisi abivahendeid“, „lutikaid“ või „lisaprogramme“. Olenevalt arvuti kasutamise sagedusest tuleb arvuti kõvakettad puhastada spetsiaalsete failikustutusprogrammide abil, mis hakivad isegi kustutatud failid, nii et nende taastamine pole enam võimalik. Kõige kindlam viis kõik andmed arvutist kustutada oleks arvuti kõvaketta formateerimine ja sellejärgne ülekirjutamine. Kui aga soovitakse arvutile senine operatsioonisüsteem peale jätta ja tühjendamisele võimalikult vähe aega kulutada, tasuks luua uus kasutaja, arvutile restart teha ja värskelt loodud kasutaja alt sisenedes ülejäänud kasutajad koos seotud failidega kustutada.

Varjatud jälgimine ja andmete kogumine.

Arvuti kõvakettal olev vaba ruum tuleks pärast tühjendamist mõne suuremahulise failiga üle kirjutada, et raskendada kustutatud failide taastamist. Andmekandjalt (kõvakettad, mälukaardid, mälupulgad) vaba ruumi ülekirjutamiseks pakub võimalusi ka internetist vabalt allalaaditav programm CCleaner. Selleks et oma failide kustutamises kindel olla, tuleks kasutada spetsiaalseid shredder-tüüpi programme, mis vastavalt Sinu valitud tasemele kirjutavad pärast kustutamist kõvakettale jäänud vaba pinna 5–7 korda juhuslikke nulle ja ühtesid täis. Ja pärast seda jääb taastamisega ka juba kuitahes kurikaval nuhk-nuuskur hätta. Ja veel väike nipp: kirjuta kogu vaba ruum täis suvalist süütut pildimaterjali (kasvõi mitu korda), kustuta siis ära, käi kõvaketas igaks juhuks veel kord shredder-programmiga üle ja alles siis võid kindel olla, et keegi ei saa sulle enam halba teha.

Võimaluse korral konsulteeri spetsialistiga, kuidas seda kõige efektiivsemalt teha!  Äärmise vajaduse korral aga purusta arvuti kõvaketas. Kõige kindlam viis oma privaatsust ja saladusi kaitsta on tööarvutit üldse mitte internetiga ühendada, vaid kasutada selleks teist arvutit. Ja veel kord: tee oma elu turvalisemaks, salvesta diskreetne materjal ainult arvutivälistele andmekandjatele! Tee nuuskur-nuhkidele nende töö raskeks (muidu kasvab neil nina kole pikaks)!

§ HÄVITA MITTEVAJALIKUD DOKUMENDID! §

Ära hoia kodus või büroos aastatetagust arhiivimaterjali või dokumente n-ö igaks juhuks või mille olemasolu oled ajapikku üldse unustanud. Kõik mittevajalikud dokumendid (kui puudub võimalus nende täielikuks hävitamiseks) lase nn paberipurustajast (ehk paberihundist) läbi. Eriti salajaste dokumentide hävitamiseks on paberipurustajad, mis hakivad nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt, muutes ühe A4-formaadis lehe kuni 6000-tükiliseks pusleks, mida on võimatu uuesti kokku panna.

§ FOTOAPARAADIGA SEOTUD OHUD §

Kõlab jaburalt, aga ka fotoaparaadiga tehtud pilte võidakse Sinu vastu kasutada. Seepärast ettevaatust isegi fotoaparaadi kasutamisel!

Jälgi, et Sa kogemata ei salvestaks midagi kompromiteerivat fotoaparaadi sisemälusse (tegelikult on see peaaegu et välistatud). Ebameeldivate üllatuste vältimiseks kontrolli kindlasti, kas sinu fotoaparaadil on sisemälu või ei. Veendu, et fotoaparaat salvestab pildid AINULT MÄLUKAARDILE. Iga kord, kui laed fotod arvutisse, veendu, et pildid oleksid mälukaardilt kustutatud (turvalisest ülekustutamisest loe eespool). Soovitav on seejärel mälukaart mitte ainult formaatida (sellest ainuüksi ei piisa), vaid käia ka üle shredder-tüüpi programmiga, et hävitada sellelt kõik eelmiste piltide jäljed. Kindluse mõttes on soovitatav kasutada mitut mälukaarti.

§ MOBIILTELEFON KUI ELEKTROONILINE JALAVÕRU §

2009. aastal tegi Eesti prokuratuur 888 taotlust telefonide pealtkuulamiseks, millest rahuldati 98 protsenti. Tegelik inimeste arv, keda pealt kuulati, võib olla aga tunduvalt suurem – 30 000–40 000.

Mida tähendab kõnede pealtkuulamine ja sealt selle ühe olulise lause väljanoppimine? Kõnede salvestisi kuulatakse ikka uuesti ja uuesti üle, et aru saada, mis on slängisõna või varjatud vihje, mis kontekstis see on ja lõppkokkuvõttes – kuidas sellest vormub tõend, mida saaks kasutada Sinu vastu.

Mobiiltelefon on tänapäeval asendamatu sidevahend, kuid tähelepanu: temast võib saada SINU SUURIM VAENLANE JA REETJA! Mitte ainult pealtkuulamises pole asi, vaid ka telefoni positsioneerimises ja vastavate logifailide säilitamises.

Sellega seoses on mobiiltelefon muutunud vabatahtlikuks elektrooniliseks jalavõruks ja selle võru abil kogutud kaudsete tõendite alusel võidakse kahtlustava kohta kokku kerida „tõendid kogumis uus kvalitatiivne tõend“, mille najal saab isiku süüdi mõista ja in dubio pro reokehtib vaid siis, kui isik esitab „eluliselt usutavad“ vastuargumendid omal initsiatiivil. Nii et erilist ettevaatust mobiiltelefoni kasutamisel! Ära ütle telefoni teel midagi niisugust (ei mingeid, isegi kaudseid vihjeid!), mida hiljem võidakse Sinu vastu kasutada. Diskreetse kohtumise võib kokku leppida ka teisiti, ammugi siis rääkida telefoni teel äri konfidentsiaalsetest üksikasjadest. Kui Sind kutsutakse „organisse“, ära võta mobiiltelefoni kaasa, vaid lülita see välja ja pane turvalisse kohta; samuti arvutivälised kõvakettad, mälupulgad, fotoaparaatide mälukaardid ja võimaluse korral ka arvuti ise.

 NB! Kui lähed konfidentsiaalsele kohtumisele, jäta mobiil koju või lülita välja (linnalegend räägib, et ka siis on mobiili kaudu võimalik sinu tegevust jälgida. Mis siis ikka, võta mobiilist aku välja – mis kindel see kindel!). Kui vahetad SIM-kaarti, siis vaheta ka telefoni! Ka sõnumite saatmisel pole ettevaatus liiast. Pole vaja nimetada asju õigete nimedega. Tark saab vihjest aru, sellest piisab ja asjad saavad aetud. Nii arvuti- ja mobiiltelefonide kasutajad ei oska näha ohte ega hinnata võimalikku kahju, mida võib tekitada halbade kavatsustega inimeste kätesse sattuv dokument, pilt või video, parool, veebilehtede külastamise ajalugu või kõige tavalisemad era- või tööalased vestlused. Mobiiltelefonide puhul pole ühtset moodust, kuidas telefoni turvaliselt puhtaks saada, ja enamasti tuleb lähtuda tootjast, mudelist, varustusest ja telefonis kasutusel olevast tarkvarast. Ei tohi unustada, et mälukaardil olevad andmed on ühed lihtsamini taastatavad, mis on tehtav mõnekümne minutiga internetis leiduvate juhendite ja tarkvara abil. Nii võib taastada kompromiteerivaid pilte, mis kustutatud juba kuid või lausa aastaid tagasi. Kuna enamasti salvestatakse pildid ja videod otse mälukaardile, tasuks see turvalisuskaalutlustel telefonist (näiteks enne telefoni müümist) lihtsalt eemaldada ja hävitada. Üks nipp, mis teeb andmete taastamise äärmiselt raskeks või lausa võimatuks, on see, kui pärast andmete kustutamist selle mälukaart ja võimalusel telefoni enda mälu, aga ka arvuti kõvaketas kirjutada üle mingite suvaliste andmetega – näiteks salvestada suur videoklipp või kopeerida mõnda suuremat faili andmekandja mälumahu täitumiseni, misjärel see lihtsalt ära kustutada.
§ Mida võimaldab jälitamine? §
* Koguda varjatult isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;
* jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada varjatult asi;
* teha päring elektroonilise side ettevõtjale telefonikõne või internetis liikumise kohta andmete saamiseks;
* vaadata varjatult läbi postisaadetis;
* vaadata või kuulata salaja pealt teavet;
* kasutada politseiagenti;
* matkida kuritegu; (kahtlustatva provotseerimine politseitöötaja poolt kuriteo sooritamisele)
* varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi.

– § § § –