Kas joobes inimesed paranevad kiiremini kui kained?

1 minutit lugemist

Kas haigla traumaosakonda toodud joobes inimesed paranevad aeglasemalt kui kiirabisse sattunud kained inimesed? USA Chicago Loyola ülikooli teadlased korraldasid katse, kus osalesid terved vabatahtlikud, mehed ja naised. Katsealuste keskmine vanus oli 27 aastat. Eksperimendi alguses jõid nad kiiresti ära neli või viis pitsi viina ja saavutasid 1,3 promillise joobe. Katse käigus võtsid uurijad inimestelt pidevalt vereproove ning jälgisid valgete vereliblede aktiivsust ja põletikumarkerite tasemeid. Tuli välja, et umbes 20 minutit pärast purjujäämist hakkas katsealuste immuunsüsteem täiskäigul tööle. Võiks arvata, et kaines kehas rahunevad valged vererakud maha. Selgus, et joobe lahtudes ehk umbes viis tundi pärast napsitamist asendus immuunsüsteemi põletikku soodustav seisund põletikuvastasega. Kõik sõltub inimesest, aga alkoholiannused selles uuringus olid tegelikult „suhteliselt mõõdukad“. Sellise joobe puhul toimub inimestel liigutuste elavnemine ja nad muutuvad eufoorilisteks. Tasub meelde tuletada, et alkohol võib trauma all kannatava inimese seisundit leevendada. See lõõgastab, võtab valu ära ja leevendab stressi. Stressisüsteem etendab olulist rolli neerupealse hormooni kortisooli vahendusel immuunsüsteemi regulatsioonis. Kortisool on negatiivseks tagasisideks immuunsüsteemile. Selle toime nõrgenemine alkoholi mõjul võibki olla põhjuseks, miks kiiresti peale alkoholi tarbimist toimub põletikku soodustavate mehhanismide aktivatsioon. Artiklist selgubki, et alkohol soodustab põletikureaktsiooni, mis võib trauma puhul kasulik olla. Viie tunni möödudes väheneb kehas alkoholi tase ja nõrgeneb tema pidurdav mõju stressisüsteemile. Teiselt poolt tekivad alkoholist ainevahetuse käigus ained, mis on happelised ja stimuleerivad oksüdatiivset stressi (hapniku reaktiivsete osakeste moodustumist – toim). Nende muutuste tulemusena aktiveeritakse põletikuvastane süsteem, mis peab üle saama alkoholi mõjul tekkinud suurenenud põletikuvalmidusest ja oksüdatiivsest stressist.“

MAAJA