Alkohol kui südameravim

2 minutit lugemist

Range alkoholi tarvitamise keeld pärast südameoperatsiooni võib paranemisprotsessi koguni pidurdada, mõõdukas joomine aga kiirendab tervistumist. Pärast südamearterite operatsiooni on alkoholi tarvitamine isegi soovitatav. Sellisele tulemusele jõudis Ruprecht-Karlsi ülikooli uurimisrühm, mida juhatas Christiane Tiefenbacher. Uurijad küsitlesid 225 meest, kellele oli tehtud südamepärgarteri operatsioon.

Selgus, et neid opereerituid, kes jõid päevas klaasikese veini või õlut või võtsid pitsi kangemat napsi, tabas südame veresoonte ahenemine tunduvalt harvemini, kui neid, kes üldse ei joonud või jõid liiga palju. Mõõdukalt alkoholi tarvitanud inimestel oli vähem probleeme südamega ja samuti oli neil veres vähem kolesteriini. Loomulikult ei tähenda uurimustulemus seda, et iga südamehaige peaks hakkama napsitama. Teadlased on seda meelt, et need, kes on harjunud alkoholi tarvitama, ei tohiks pärast südameoperatsiooni alkoholist täielikult loobuda. Väike pits ei tee paha, kuid tuleks osata ranget piiri pidada. Vale oleks arvata, et terve pudeli kurku kummutamine on veelgi parem!

Südamehaigusi põhjustavad pahandused, stress ja mure

Durhamis (Põhja-Carolina) asuva Duke’i ülikooli teadlased lahendasid mõistatuse, miks terved inimesed ainuüksi pahanduste, depressiooni ja viha tõttu võivad südamehaigeks jääda. Selgus, et psühholoogiliste tegurite mõjul suureneb inimese organismis teatud valgu, nn. C-reaktiivse proteiini (CRP) eraldumine. Nimetatud proteiin mängib südamehaiguste tekkimisel suurt rolli. „Iga teine südameatakk tabab inimest ilma tüüpiliste ohumärkideta,“ selgitas uurimisgrupi juht Edward Suarez. „Seepärast on tähtis tunda teisi südamele mõjuvaid tegureid.“
Teada-tuntud ohumärkideks on kõrge vererõhk, kõrge kolesteriinipeegel ja diabeet. Duke’i teadlased jagasid 121 uurimisalusele laiali küsitluselehed. Inimesed pidid ennast iseloomustama kas tasakaaluka, rahuliku, ärrituva või kergesti solvuvana. Vereproovid näitasid, et sageli ärrituvate või kurvameelsete meeste ja naiste veres on CRP-peegel kaks kuni kolm korda suurem, kui tasakaalukate ja optimistlike inimeste veres.
Suarez on juba oma varasemates uurimustes tõestanud, et stress suurendab kergesti erutuvate inimeste organismis nn. stressihormooni noradrenaliini taset. See hormoon mõjub immuunsüsteemile, aktiviseerides kergeid kuid kroonilisi põletikke vallandavaid geene. Põletik omakorda põhjustab aga südamele ohtliku C-reaktiivse proteiini eraldumist. CRP-tase on liiga kõrge nii suitsetajate kui ka diabeetikute vere. Samuti neil, kelle veres on liiga palju kolesteriini. Muide, CRP-d toodab maks ka reaktsioonina veresoonte seinte põletikule.

0

Your Cart