Narkolepsia – tappev unisus
Narkoleptik uinub keset päeva püstijalu või autoroolis. Ka Alfred Hitchcock oli narkoleptik, kelle pea võis keset pidulikku dineed supitaldrikusse vajuda.
Juba rohkem kui sada aastat tagasi kirjeldas narkolepsiat prantsuse neuropatoloog Jean Batista Gelino. Haigus murrab ühteviisi nii mehi kui naisi. Pärast apnoed (mis väljendub hingamispausides norskamise ajal) peetakse narkolepsiat alalise väsimuse teiseks põhjuseks. Probleemi muudab keerukamaks see, et paljud praktiseerivad arstid ei tunne narkolepsia sümptomeid ja ajavad selle segi niisuguste tõbedega nagu skleroos, depressioon, skisofreenia, häired ainevahetuses või kilpnäärme talitluses.
Unevaev segab sugulelu
Haige unisus on nii tappev, et võib muuta ta elu tõeliseks põrguks. Paljud saavad depressiooni, kuna neid nii tööl kui kodus laiskuses ja parasiitlikus eluhoiakus süüdistatakse.
Unehood haaravad haiget umbes iga kahe tunni tagant. Ametnik või teenindaja võib kliendiga vestlemise pealt „nokkima” hakata ja „segast ajada”. Oma kirjadesse, aruannetesse jne. lükivad narkoleptikud täiesti seosetuid lõike või mõttetut infot. Nad ei pea vastu ei koosolekutel ega kirikus, kardavad autorooli istuda.
„Mida rohkem ma unega võitlen, seda kõvemini see peale tükib,” pihib üks narkoleplikust ema. Unehoo lähenedes seob ta oma käe välisukse sulguri külge, et ta väikesed lapsed tema magades tänavale ei paterdaks. Tema seksuaalelu on häiritud, sest ta võib uinuda juba eelmängu ajal – üheainsa hetkega, nagu saanuks n-ö puuga pähe.
Suurvaimud kummalises haiguses
Narkolepsia all on kannatanud paljud suurvaimud. Režissöör Billy Walderi sõnul põdes seda Alfred Hitchcock, kes keset võtteid sageli unne vajus ning ehmatas pidulikel bankettidel seltskonda sellega, et võis pea korraga otse supitaldrikusse langetada. Walder arvab, et oma geniaalsete õudusfilmide stsenaariumid ammutas Hitchcock hallutsinatsioonidest, mis talle ööl ega päeval rahu ei andnud.
Teadaolevalt tabasid kummalised unehood nii audientside kui lahingute ajal ka prantsuse imperaatorit Napoleon Bonaparte’i. Ning suure Goya pärandit analüüsides arvatakse, et teatud eluperioodil kannatas temagi narkolepsia käes.
Viirastuslikud nägemused
80 protsendil haigetest kaasneb atakiga lihaste lõtvumine (inimene vajub kokku nagu marionett); keele suutmatus sõnu vormida, kuigi erinevalt epileptikutest säilib teadvus selgena – peale 20–30-minutilist magamist kargab narkoleptik äärmiselt erksa ja tegusana üles. Kuni järgmise atakini.
Hallutsinatsioone esineb 40 protsendil haigetest, peamiselt enne õhtust und ja pärast hommikust ärkamist. „Silmade ette kerkib igasugu kujutisi,” jutustab üks naine, „nii et on raske aru saada, kas tegemist on unenäo või tõelisusega.”
Üks saksa medõde pihtis, et talle viirastub sageli, kuis kirurg teda lõikab. Mõnele tundub, et neid närivad rotid või ründavad ussid; teistele, et nendega vestlevad juba surnud inimesed, kusjuures mõnikord tahtvat nad neid kaasa viia.
Aju töötab, keha uitab fantaasiates
Narkoleptilise une ajal töötab haige aju selgelt, aga keha, võõras ja tahtele allumatu, uitab fantaasiates.
Esimene unehoog tekitab haigestunus reeglina paanilist hirmu. Kui tervel inimesel kulub sügavast unest unenägude-faasini jõudmiseks umbes kaks tundi, siis narkoleptikule piisab paarist minutist, ja uni vaheldub ärkvel olekutega.
Viimased uurimused Saksamaal ja USA-s kinnitavad, et iga kahekümnes narkoleptik on tavaliselt kuni kümnenda eluaastani üliaktiivne laps.
Päriliku tõve ravim katsetamisel
Meedikud on arvamusel, et narkolepsia on päritav, sest ühes suguseltsis on sageli mitu haiget.
1980. aastatel avastasid jaapani teadlased geeni, mida esineb 98/9 protsendil narkoleptikutest ning mis võib rikkuda une ja ärkveloleku mehhanismi. Välja ravida narkolepsiat veel ei osata, aga lootusi on.
2018. aasta lõpus avastasid kaks ameerika teadlast Stanfordi ülikoolist dobermann-pintšeritel ja labradori koertel unikaalse geeni, mis sisaldab pärilikku infot erilisest retseptorist, mis und ja ärkvelolekut reguleerib. Selle edaspidise uurimise põhjal loodetakse luua medikamente, mis narkolepsia välja ravivad.
MAAJA
