Võidujooksu võitja võib seksida kõigi küla naistega

Bainingi suguharu nõid puhub jõuliselt oma pilli – bambustoru, samal ajal kui eriskummaliste loomamaskidega mehed tema ümber tantsivad. Mul on kõhe tunne, kui ma bainingide rituaali pealt vaatan. Ma olen juba kolmandat päeva siin Gaselli poolsaare troopilises vihmametsas ja mul on tunne, justkui oleksin teisel planeedil. Sel ajal, kui rituaalimeister toob oma pilliga kuuldavale võikalt kriiskavaid helisid, voolab mul higi ojadena, sest esivanemate vaimude austamise tants ajab mul hirmu nahka. Ja justnagu väljakannatamatust kuumusest veel vähe oleks, on bainingid teinud oma džungliküla keskele hiiglasuure lõkke, mille ümber nad alasti – kui loomamaske mitte arvestada – tantsivad. Ja nad higistavad täpselt samuti nagu mina.
„Higi on hea. See ajab kurjad vaimud kehast välja,” seletab minu tõlk Dukda, kui ma ohates higi pühin. Ta seletab mulle, et bainingid korraldavad selle higise rituaali kaks korda aastas.
„Meie kehad peavad olema puhtad, muidu neavad esivanemate vaimud küla ära,” ütleb ta sosinal ja paneb ette linnumaski, et ühineda tantsijatega. Maskides mehed ning punase ja valgega maalitud naised – kõik nad keerutavad karjudes ja alasti ümber lõkke kuni hilisööni.
Siis, kui ma juba arvan, et tseremoonia on läbi, algab hoopis teine osa. Sel ajal, kui suguharu mehed end banaanidest ja kartulitest koosneva jõutoiduga tugevdavad, seletab Dukda, et ta peab mu nüüd maha jätma.
„Kohe algab jooks läbi džungli,” selgitab ta. Jooks kestab kaks ööpäeva. Selle 48 tunniga peavad mehed viimasedki pahad vaimud välja higistama. „Pärast seda oleme nii puhtad nagu meie esivanemate vaimud nõuavad,” ütleb Dukda, täpsustades, et jooksjatel on veel teinegi stiimul – võitjale on nimelt tasuks seksorgia küla kõikide naistega. Ja juba jookseb mu saatja koos teiste meestega minema.
Elu külas läheb edasi, nagu poleks midagi toimumas. Naised teevad süüa, peksavad keelt ja kantseldavad lapsi. Ainult mehi pole. Mõni tund enne nende saabumist algab aga bainingi-naistel tõeline kaunistamistseremoonia. Nad masseerivad lõhnaõli oma naha sisse, puuderdavad rindu spetsiaalsetest taimedest valmistatud pulbriga, mille mõjul rinnanibud jalamaid kõvastuvad, ja viimaks hakkavad naised justkui käsu peale üksteist silitama ja ekstaasi ajama. Kui siis mehed higist nõretades dzunglist tulevad, võitjat õlgadel kandes, on orgia juba täies hoos. Keset külaväljakut väänlevad naised tiiraselt, olles valmis jooksu võitjat oma jalgade embusse haarama.
Dukda ei võitnud, ma näen seda tema näost. Kuid võitja on tema vend Tenata. Kuigi tal peaks pärast kahepäevast džunglijooksu võhm täiesti väljas olema, viskub ta triumfikarjega naistehunnikusse. Ja sel ajal, kui ta esimest naist jõuliste liigutustega võtab, hellitavad teised teda huulte, keelte ja kätega.
Teised mehed on saamapealt maha arvatud. Nad lähevad väsinult oma hüttidesse. Ka mina eemaldun taktitundeliselt. Aga seksihäälitsused kostavad minu magamisasemenigi. Metsik kepiorgia külaväljakul kestab veel mitu tundi.

* * *

Puuhüttide ees istuvad ainult niudepõlledega naised. Nende vahel sagivad lambad, sead ja kodulinnud. Selles Aafrika väikseimas riigis Gambias kehtivad Volofi suguharu tavad, mis on meie, eurooplaste jaoks rohkem kui ebatavalised. Näiteks maalib mees oma peenisele tulipunased triibud, mis näitavad tema tulevasele, kui mitu korda on ta võimeline järjepanu seksima.
Sattnal, ühe hirsikasvataja pojal, on suguti peal koguni kaheksa triipu. Selliste võimetega pole tal mingiks probleemiks võita endale külavanema noorima lapselapse Tara poolehoid. Kuid kõigepealt peab ta tõestama, et ta ei luiska. Oma potentsi tuleb tal näidata keset külaväljakut pealtvaatajate silme all. Viljakusetantsijanna heidab pärast väljakutsuvat tantsu matile pikali ja jääb Sattnat ootama. Viimane põlvitab näitsiku treenitud reite vahele ja asub asja kallale. Tüdruk karjub ja oigab naudingust. Seejärel algab armumäng uuesti. Sattna silitab naise kõhtu ja lükkab oma suguti talle taas sisse. Kuuenda tihi ajal hakkab publik vaimustusega oma heakskiitu avaldama, ja kui noored on kaheksandat korda orgasmini jõudnud, hakkavad sõjamehed valjusti trummi taguma. Sattna on tõestanud, et ta pole mingi blufivend. Rõõmust lausa särades viib ta oma uhke Tara pulmatseremooniale. Loomulikult jätkub tal energiat temagi jaoks…
Teised maad, teised kombed! Selliste seksitavade juuri tuleb otsida loodusreligioonist. Seksuaalsete rituaalidega tahavad pärismaalased osutada viljakusejumalatele austust ja tänada jahiõnne või hea saagi eest.

* * *

Mõnel seksitaval on aga ka puhtpraktiline eesmärk. Ühel Austraaliast kirde pool asuval Vaikse ookeani saarel ei tunta mingisuguseid rõivaid. Saarel on valitseb naiste ülekaal ja kui üks naine on endale mehe välja valinud, siis hoiab ta teda nagu oma silmatera. Teiste naiste eest kaitseb ta teda sellega, et pärast armuööd seob mehe alakeha ümber nn. peenisekorvi! See „voorusekotike” pidavat üleaisalöömist takistama!

* * *

Jahiõnne nimel korraldavad Brasiilia Vaura suguharu indiaanlased Kuu loomise aegu kirgliku orgia. Peoplatsil tantsivad rituaalses ekstaasis naised, kes on eelnevalt närinud seksuaalset erutust suurendavaid juuri. Tantsimise ajal hõõruvad nad vastamisi oma rindu ja häbet. Lõpuks sööstavad erutatud mehed valimatult ootavate naiste poole ja algab suur grupiseks. Kõikjal väänlevad lõkketule valguses paarid. Nii tõestavad mehed enne jahileminekut oma potentsi ja jõudu…

MAAJA