Varga peas põleb müts

20 minutit lugemist

„Kuidas teie mehel läheb?”
„Ta langes teaduse ohvriks!”
„Kas ta sai kiiritada?”
„Oh ei, sõrmejäljed!”

* * *

Ettevaatlik külastaja riputab kohvikus oma mantli üles sedeliga:
„Ettevaatust, kuulub nakkushaigele!”
Kui ta paar tundi hiljem tahab lahkuda, leiab ta mantli asemel sedeli: „Mantel on viidud desinfitseerimisele.”

* * *

„Vabandage, härra, kas teil leidub pisut raha vaesele õnnetule, kellel siin ilmas pole midagi muud peale laetud revolvri!”

* * *

„Teate, miski pole parem kui hea südametunnistus.”
„Võib-olla, kuid kõige parem on siiski hea advokaat.”

* * *

„Ausaid inimesi enam pole,” pahandab härra Raidla. „Keegi minu kolleeg on varastanud tuhatoosi, mille ma eelmisel aastal ühest hotellist kaasa võtsin!”

* * *

„Kuidas see juhtus, et sa eelmisel õhtul varga tabasid?”
„Ta keeras korgi välja ja telekal läks pilt eest ära.”

* * *

Vargad koputavad hilja õhtul uksele.
„Kes seal on?”
„Ärge kartke, igal juhul mitte külalised.”

* * *

Kaks varast kohtuvad kõrtsis.
„Kas sa oled juba kuulnud, et Hans pandi eile trellide taha?”
„Ei, kuidas see võis küll juhtuda?”
„Väga lihtsalt: tal olid liiga pikad näpud, aga liiga lühikesed jalad.”

* * *

80-aastane papi kohtab ühte oma sõpra. Too imestab, et ta ei ole teist juba nii kaua näinud.
„Ma olin alaealise võrgutamise eest üheksa kuud vanglas,” tunnistab vanamees.
„Sinu vanuses!” imestab sõber.
„Jah, vaata, ma olin nii meelitatud, et tunnistasin ennast kohe süüdi.”

* * *

„Varem jooksid naised mulle karjakaupa järele.”
„Ja miks nad seda enam ei tee?”
„Ma võin sulle täpselt öelda, miks: kuna ma enam käekotte ei varasta!”

* * *

Mees protesteerib pangas: „Kui te ütlete, et te pole veel kunagi 48-eurost näinud, mille põhjal te siis ütlete, et tegemist on valerahaga?”

* * *

Püstol käes, tungib gangster antikvariaati ja käratab: „Raha siia või…”
„No kuulge nüüd,” protesteerib poeomanik, „mida ma saan teile sellise kahuri eest anda. See on kõige rohkem 100 eurot väärt!”

* * *

„Vaata vaid seda meest seal üle tee. Otsib ja otsib oma sajaeurost ega suuda seda leida.”
„Kust sa tead, et ta sajaeurost otsib?”
„Sest see on juba kümme minutit minu taskus olnud.”

* * *

Varas pojale: „Ma ei peksa sind mitte selle eest, et sa moosipurgi tühjaks sõid, vaid sellepärast, et sa, kaabakas, purgile sõrmejäljed jätsid!”

* * *

„Kas te teatasite juba restorani direktorile minu tulekust?” küsib maksuinspektor portjeelt.
„Loomulikult! Kuid härra direktor tuleb poole tunni pärast.”
„Kuhu ta siis läks?”
„Oma perekonnaga hüvasti jätma.”

* * *

„Kas see on tõsi, et sinu kassiir laskis jalga koos sinu raha ja tütrega?”
„Kahjuks on see nii! Kuid ta saatis mulle kirja, milles lubas mulle kõik tagasi anda. Tütre ta saatis juba tagasi.”

* * *

Kaks röövlit puistavad kauplust. Mehed pakivad parasjagu meesteülikondi kottidesse, kui üks märkab äkki hinnalipikut ja hüüatab: „Vaata, Jaak, selle ülikonna eest küsivad nad 5000 krooni. See on ju sulaselge röövimine.”

* * *

„Patrick, missis Smidt räägib, et sa varastasid tema parima sea.”
„Jah, püha isa.”
„Mis sa temaga tegid?”
„Küpsetasin ära ja pistsin nahka.”
„Ah, Patrick, Patrick,” ütleb preester etteheitvalt, „kui saabub viimsepäeva kohtumõistmine ja sa kohtud näost näkku varastatud siga ja missis Smidti, mida sa talle siis ütled?”
„Te räägite, et ka siga saab seal olema, püha isa?”
„Muidugi!”
„Siis ma ütlen: „Missis Smidt, siin on teie siga.”

* * *

Pimedal tänaval kohtusid kaks meest. Üks tõmbas noa välja ja karjus: „Raha!”.
Teine tõmbas välja revolvri ja küsis: „Mille jaoks?”
„Ma tahan viiesajaeurost ära vahetada.”

* * *

Londoni kahekorruselises bussis küsib üks mees teiselt: „Jack, kes see mees oli, keda sa nii südamlikult tervitasid?”
„Pole õrna aimugi. Kui me bussist väljume, heidan pilgu ta rahakotti. Seal peaks tema visiitkaart olema.”

* * *

Mööda öist tänavat kõnnib naine. Talle tuleb vastu röövel.
„Raha!” käratab röövel naisele.
„Mida?” küsib naine.
„Kas sa elada tahad?”
„Kellega?”
„Võta riided seljast maha!”
„Kas sa võtad ka?”
„Kui sa veel peaksid piuksatama, siis vägistan su ära!”
„Piuks-piuks-piuks…”

* * *

„Vaata, kui tore müts sul on! Mis ta ka maksis?”
„Ei saanud hinda teada, kaupmeest polnud poes, kui ostsin.”

* * *

Röövel: „Raha või elu!”
Teekäija: „Võtke siis juba elu, sest raha oli mul mõeldud vanaduspäevade jaoks…”

* * *

„Leidsin hiljuti rahakoti suurema summaga.”
„Andsid sa selle leiubüroosse?”
„Kahjuks oli juba hilisõhtu ja büroo oli suletud.”
„Aga hommikul…”
„Jah… siis oli rahakott juba kahjuks tühi.”

* * *

„Sul on suurepärane villa! Ja missugune uhke limusiin! Nüüd pole sul küll enam midagi vaja.”
„Siiski!”
„Mida?”
„Alibit…”

* * *

Kaks sõpra teevad tulevikuplaane.
„Ma otsustasin avada juveelikaupluse.”
„Kas sul on tõesti nii palju raha?”
„Esialgu mitte, kuid see-eest on mul suurepärane kogu muukraudu.”

* * *

„Milline oli sinu elu kõige õnnelikum päev?”
„Päev, mil kohus mu kaheks aastaks vangi mõistis.”
„Miks just see päev?”
„Ma kartsin, et saan neli.”

* * *

Kassiir istub kohvikus ja trimpab kangemat kraami.
„Ohoo, Margus,” imestab sõber teda nähes, „miks sa pangas ei ole?”
„Mu šeff teeb mind närviliseks.”
„Kuidas nii?”
„Ta ütleb alati, et ma tema tagant varastan.”
„No seda peab ta kõigepealt tõestama.”
„Seda ta just äsja tegigi.”

* * *

„Kuidas läheb?” küsib üks murdvaras teiselt.
„Kuidas võtta.”

* * *

„Kas sa tead, miks Wilkins elab sellises luksuses?”
„Pole aimugi.”
„Süütõendite puudumise tõttu.”

* * *

Kaks hulkurit omavahel.
„Usu või ära usu, ma oskan võltsida sajadollarilisi, nii et keegi ei oska neid õigetest eraldada.”
„Kuid miks sa seni neid veel teinud ei ole?”
„Mitte kuidagi ei suuda hankida originaali!”

* * *

„Öelge, proua Berg, kas teie poeg istub ikka veel murdvarguse eest vanglas?”
„Ei, ta vabastati ennetähtaegselt eeskujuliku käitumise eest.”
„Kujutan ette, kui uhke te tema üle olete!”

* * *

„Jim, armas, kas sa oled kunagi suurema rahvakogu ees esinenud?”
„Muidugi olen.”
„Mis sa siis ütlesid?”
„Ma ütlesin: olen süüdi, palun kergemat karistust.”

* * *

Öösel pöördub keegi kahtlane tüüp vastutulija poole: „Kui te annate mulle sada dollarit, siis päästate ühe lugupeetud inimese elu.”
„Kui te peate ennast silmas, siis te eksite – te sarnanete hulgusega.”
„Ma pidasin silmas teid…”

* * *

Öösel rööviti tühjaks väike apteek. Maha oli jäetud ainult juukseðampoon ja kondoomid. Kohalejõudnud kriminalist märkis: „Niisiis on meil kurjategija puhul tegemist kiilaspäise vanema mehega…”

* * *

„Kuidas oli selle Müncheni hotelli nimi, millega me nii rahule jäime?”
„Ka mina ei mäleta nime. Ma pean nõude pealt järele vaatama.”

* * *

Maskeeritud mees, revolver käes, ulatab panga kassiirile sedeli. Too loeb ja ulatab sedeli tagasi: „Siin peab eksitusega tegemist olema, sest kirjas on: kolm kilo kartuleid, liiter piima, kümme muna, pakike pipart. Mis oleks, kui te prooviksite õnne kõrvalolevas toidupoes?”

* * *

Restoranist väljub mees. Ta keerab jooksujalu ümber nurga, kiirustab piki tänavat, teeb veel ühe kõrvalepõike, suundub mingisse kõrvalisse hoovi ja heidab ümberringi ärevaid pilke. Veendunud, et läheduses ei ole inimhingegi, hakkab ta uurima oma mantlit. Korraga omandab ta nägu väga pettunud ilme: „Ptüi, saatan! Ikkagi on nad mulle mu oma mantli tagasi andnud…”

* * *

Väike Jack tuleb viiulitundi ja avab vutlari. Seal sees on aga automaat.
„Vaat sulle!” hüüatab Jack. „Tuleb välja, et isa läks panka viiuliga!”

* * *

Varas pojale: „Ära otsusta kunagi välimuse järgi! Ka kõige närusema kuue taskust tuleb sageli nähtavale paks rahakott.”

* * *

„Mõelge, eile öösel tungis mulle mingi pätt kallale ja röövis mu paljaks. Kella, rahakoti, sõrmuse – kõik võttis ära!”
„Ma arvasin, et kannate revolvrit kaasas?”
„Jah, seda ta, jumal tänatud, ei leidnud.”

* * *

„Vabandage, ega te siin läheduses politseinikku ole näinud?”
„Kahjuks mitte!”
„Siis andke oma rahakott siia!”

* * *

Baariomanik: „Miks te varastasite minu baarist lusikad ja nüüd ütlete, et tegemist on eksitusega?”
Külastaja: „Arvasin, et need on hõbedast.”

* * *

„Ei või tõsi olla, et John oli kolm kuud vanglas. Mulle ütles ta, et oli sugulaste pool.”
„Ta ei valetanud – ka tema sugulased on vanglas.”

* * *

„Ausus on hea asi. Varastasin kutsika ja tahtsin ta müüa viie euro eest. Keegi ei tahtnud osta ja siis viisin kutsika omanikule tagasi ja sain vaevatasuks kakskümmend viis eurot.”

* * *

Hannes kohtab tänaval oma vana head tuttavat ja imestab: „On sul aga uhke mantel. Ainult et need närused püksid ei sobi selle juurde!”
„Mõni ime. Või tead sa mõnda kohvikut, kus külastajad oma püksid garderoobi annavad?”

* * *

„Jäin vihmavarjust ilma!”
„Unustasid kuhugi?”
„Ei. Aga omanik nägi mind!”

* * *

Kaks varast kohtuvad sadamakõrtsis.
„Ka sa sõid restoranis lõunat?” uurib esimene.
„Kust sa seda tead?”
„Oled endale uue mantli saanud!”

* * *

Üks murdvaras teisele: „Aga kui vanapreili sissemurdmisel ärkab, mis siis saab?”
„Siis ütleme, et tulime talle kosja. Võta igaks juhuks lillekimp kaasa!”

* * *

„Kas te kavatsete nüüd äri avada?”
„Kindlasti, mul puudub ainult muukraud.”

* * *

„Kui leiaksite kuldkella, kas annaksite siis selle omanikule tagasi?”
„Kui aus olla – siis ei!”

* * *

Vanem härra poisikesele: „Oskad sa jalgrattaga sõita?”
„Ei, onu.”
„Siis ole hea ja valva natuke aega mu ratast, kuni ma tagasi tulen.”

* * *

Üürilesoovija perenaisele: „On see korter ka küllalt kindel varaste vastu? Mul on nimelt palju vääriasju.”
Perenaine: „Need ei ole kusagil nii kindlalt hoiul kui meil, minu mees on politsei alalise järelevalve all.”

* * *

Röövel tormab panka ja käsutab: „Käed üles!”
Kui kogu personal oli juba mõnda aega ülestõstetud kätega seisnud, palus bandiit üht ametnikku: „Kontrollige, kas ikka kõik tõstsid käed, mul jäid prillid koju!”

* * *

Gangster püüab röövida lennukit, ähvardab pilooti granaadiga ja nõuab: „Lenda Pariisi!”
Piloot raputab pead: „Ei saa. Näed, seal seisab mees kahe granaadiga ja nõuab, et lendaksin Rooma!”

* * *

„Kaotasin eile oma rahakoti.”
„See oli küll ebameeldiv üllatus.”
„Jah, eriti leidjale.”

* * *

„Öelge, härra Krause, kas teie sõber elab ikka veel tolles majas, kust avaneb masendav vaade vanglahoonele?”
„Ei, nüüd elab ta toas vaatega tollele majale.”

* * *

Suure vaevaga õnnestub vargal pääseda firma direktori kabinetti. Ta ohkab kergendatult, paneb muukrauad lauale ja jääb suure seifi ette seisma.
Enne kui mees jõuab asja kallale asuda, märkab ta seifi käepideme küljes väikest sedelit, millele on kirjutatud:
„Palun seifi mitte jõuga avada. Selleks, et teda avada, on küllalt, kui keerata käepidet paremale poole. Tänan!”
Varas pöörabki käepidet, ja kohe hakkavad häiresireenid möirgama. Kohe on kohal ka valvurid, kes nabivad varga kinni.
„Nii ei ole aus!” pomiseb varas. „Ma ei usu enam ühtegi inimest!”

* * *

Perekond sõidab puhkusele ja jätab piimamehe jaoks uksele sildi:
„Me kõik oleme ära. Palun ärge siia midagi jätke.”
Kui perekond kahe nädala pärast puhkuselt tagasi tuleb, leiab pereisa postkastist sedeli: „Täname teatamast. Püüdsime siia mitte midagi jätta.”

* * *

Rongi kupeesse astub maskis mees ja käratab: „Raha või elu!”
„Mul on kahju, aga mul pole pennigi,” vastab reisija.
„Miks te siis värisete?”
„Ma mõtlesin, et konduktor tuleb.”

* * *

„Minu isal on nüüd uus auto!” uhkustab väike Juku oma sõbra ees.
„Kus ta siis on?” pärib mängukaaslane.
„Garaažis. Isa värvis teda terve öö ja vahetas numbrit.”

* * *

„Kuidas teil ikkagi õnnestus oma tagasihoidlike sissetulekute juures üles ehitada nii luksuslik villa?”
„Aga ma olen selle eest ka ausalt viis aastat ära istunud…”

* * *

Pikanäpumees varastas naabri laudast kaks lammast ja viis need linna turule. Ilm oli külm ja varas läks kõrtsi külmarohtu võtma. Kui varas välja tuli, polnud lambaid enam vankril ollagi. Kui ta koju jõudis, küsis naine: „Kas lambad müüdud?”
„Müüdud.”
„Mis hinnaga?”
„Omahinnaga.”

* * *

„Kus on selle kaupluse omanik?”
„Ta sõitis sugulaste juurde.”
„Ja millal ta tagasi tuleb?”
„Aasta kolme pärast, kui enne ei tule amnestiat.”

* * *

Üks murdvaras teisele: „Kas sa võid mulle kuni panga sulgemiseni sajalise laenata?”

* * *

Kohataotleja panga personališefile: „Palk pole tähtis, peaasi, et ma kassiiri koha saan.”

* * *

Pangaametnikule pistetakse revolver nina alla. Ametnik küsib kohkunult: „Kas te olete tõesti ainult pangaröövel või minu armukese mees?”

* * *

Panga filiaali koristaja ütleb direktorile: „Te ju üldse ei usalda mind.”
„Kuidas nii, ma jätan isegi seifivõtmed kirjutuslauale.”
„Jah, aga ükski ei sobi.”

* * *

Murdvargad avastasid äkki, et nad olid kogemata tunginud maailmakuulsa poksija korterisse.
„Laseme jalga! Kui ta ärkama peaks, klopib meid vaeseomaks,” arvab üks kõheldes.
„Ära värise! Ei see mees alla kümne tuhande dollari oma kätt tõsta,” lausub teine rahulikult.

* * *

Taskuvaras kolleegile: „Jean, mida ma näen, sa loed moeajakirja!”
„Aga loomulikult, Jack, peab ju teadma, kus asuvad taskud uutel moodi tulevatel rõivastel.”

* * *

„Sa soovitasid mul kleidist plekid bensiiniga välja pesta ja selle siis ööseks välja riputada. Tegin sinu nõuande järgi.”
„Kas plekid on läinud?”
„Koos kleidiga!”

* * *

Kohtuvad kaks taskuvarast. Üks võtab aeg-ajalt taskust kella välja ja silmitseb seda.
„Mida sa kogu aeg sellest kellast vaatad?” küsib teine.
„Kontrollin, kas ta on alles.”

* * *

„Kas te arvate, et too pisike klähvits, keda te oma korteris peate, suudab vargaid hirmutada?”
„Loomulikult. Me panime lukuauku suurendusklaasi.”

* * *

Ühel pimedal ööl hiilisid kaks murdvarast kindlustusseltsi peakassasse ja hakkasid tööle. Äkki istus üks neist maha, võttis kingad jalast ja hakkas sokke ära võtma.
„Milleks sa seda teed?” küsib teine.
Esimene tõusis üles, läks seifi juurde ja hakkas varvastega numbriratast pöörama.
„Nii ei jää sõrmejälgi,” seletab ta rahulikult.

* * *

Hilisõhtul peatavad kaks röövlit New Yorgi tänaval mööduja: „Olge nii lahke ja andke meile kümme senti või me…”
„Palun väga, palun väga!” ohkab mööduja kergendatult ning ulatab kümnesendise. „Aga ütelge palun, milleks te seda raha vajate?”
„Kuidas milleks? Me heidame kulli ja kirja, kumb meist saab teie rahakoti, kumb kõik muu.”

* * *

Tühjaks röövitud kaupluse omanik räägib sõpradele: „Kujutage ette, kuidas mul vedas! Just enne sissemurdmist alandasin paljude kaupade hinda.”

* * *

„Kõneldakse, et mister Smith olevat noorelt saapapuhastaja olnud ja alles pärastpoole pankuriks saanud.”
„Jah, täiesti õige, hiljem puhastas ta seife.”

* * *

Sünge tüüp peatab öösel teekäija: „Raha siia! Kiiresti!”
Ehmunud mees hakkab paluma: „Halastage! Kui ma koju lähen, ei andesta naine seda mulle iialgi.”
„Tunnen kaasa, kuid minu naisel on samasugune iseloom.”

* * *

Kaks meest seisavad kullassepaäri akna taga.
„Ei tea, palju sihukese käevõru eest ka saaks, kui oleks võimalus seda müüa?”
„Ma arvan, et oma paar-kolm aastat kindlasti.”

* * *

Linnas pühitsetakse auväärse kodaniku sajandat sünnipäeva.
Raadioreporter esitab juubilarile traditsioonilise küsimuse:
„Kas te võite avaldada saladuse, kuidas te nii kõrge eani olete elanud?”
„Jah, nüüd võin seda teha küll. Olen saja-aastaseks elanud tänu sellele, et politsei ei suutnud selgitada juveliir Perezi mõrvarit.”

* * *

„Seda varast oli kerge tabada,” räägib politseikomissar oma sõbrale. „Ta avas seifi, võttis sealt raha, jõi tühjaks kaks pudelit viskit ja jättis oma sõrmejäljed…”
„Pudelile?”
„Ei, kõnniteele.”

* * *

Oksjonil.
„Mul on piinlik teatada, et ühel siinolijatest on läinud kaduma rahakott 1000 dollariga. Kaotaja palub rahakoti tagasi anda ja pakub 10 dollarit vaevatasuks.”
Hääl publiku hulgast: „Pakun 20 dollarit!”

* * *

New Yorgis vestlevad kaks bisnesmeni:
„Juveliir Goldmani kauplusse on juba kolm korda sisse tungitud, kuid politsei varast kätte ei saa. Goldman otsustas kasutada kavalust. Ta seadis letile võltskalliskive ja -briljante. Nende lähedusse asetas ta hinnalise isepildistava fotoaparaadi, mis pidi vargad kuriteopaigal pildistama.”
„Kas trikk õnnestus?”
„Ei.”
„Miks?”
„Varas jättis võltskalliskivid puutumata ja viis ära fotoaparaadi.”

* * *

„Miks sa ei käi enam Bergmani juuksuris?”
„Unustasin sinna oma vihmavarju.”
„See ei ole ometi põhjus.”
„Siiski, vihmavari, mille ma sealt võtsin, on märksa parem.”

* * *

Kaks taskuvarast omavahel.
„Sa ei kujuta ette, kui madalale on langenud tänapäeva inimeste moraal…”
„Miks sa nii arvad? Mis sul juhtus?”
„Eile pistsin oma käe ühe küllaltki intelligentse inimese taskusse. Ja mis sa arvad? See lurjus sai hakkama sellega, et võttis mu sõrmest kalli pitsatsõrmuse!”

* * *

Sitsiilia. Kaks mafioosot on saanud ülesande kõrvaldada kolmas. Nad ootavad teda kohviku juures, kuhu ohver pidi ilmuma kella kuueks. Kell kaheksa on ootajad muidugi juba tüdinud.
„Ma loodan, et poisuga pole ometi midagi halba juhtunud…”

* * *

Perekond ootab õhtuks külalisi. Pereisa võtab raamaturiiulilt osa raamatuid ja peidab ära.
„Miks sa neid peidad?” küsib naine. „Kas sa arvad, et nad võivad mõne raamatu pihta panna?”
„Seda mitte, kuid nad võivad oma raamatud ära tunda!”

* * *

„Kas sa arvad, et ajalehes kuulutamisest on mingit kasu?”
„Muidugi on! Eelmisel nädalal panin ajalehte kuulutuse, et meie firma vajab öövahti, ja juba ülejärgmisel ööl murti meie ruumidesse sisse ning tehti seal puhas töö.”

* * *

„Carlos, miks sa leinariideid kannad?” küsib üks gangster teiselt.
„Minu vend suri eile.”
„Kas loomulikku surma?”
„Jah, ta sai kuuli pähe.”

* * *

„Millega te tõestate, et too härra seal on varganägu ja kaabakas? Ta näeb väga hea välja.”
„Muidugi näeb ta hea välja, sest tal on ju minu ülikond seljas.”

* * *

Gangsterid röövivad panka. Üks mees jäetakse peasissekäigu juurde valvama. Kui pätid täis kottidega pangast välja tormavad, küsib ninamees ukse juures valvajalt: „Kas kõik on korras?”
„Peaaegu, boss. Politsei pole veel kohale jõudnud, kuid meie auto ärandati.”

* * *

Kaks ärimeest sõidavad metroos. Äkki märkab üks, et nendest mõne sammu kaugusel sikutab keegi pikanäpumees enda kõrval seisva mehe taskust välja rahakotti.
„Näe, varas!” müksab ta kaaslast küünarnukiga ribide vahele.
„Jäta!” sosistab too. „Jätame poisi rahule. Tuleta meelde, et ka meie alustasime omal ajal pisiasjadega.”

* * *

„Mõtle, minu sõbrale ennustati tema saatus kaheksa aasta peale ette!”
„Kes see prohvet oli?”
„Kohtunik, kes talle otsuse teatavaks tegi.”

* * *

Tagaaetav vargapoiss pages jõuka kaupmehe magamistuppa. Seal lipsas ta toanurgas oleva ikooni taha ja tardus paigale. Hilja õhtul tuli kaupmees ja põlvitas ikooni ette.
„Armas jumal, puhasta mind ja minu venda pattudest,” pomises kaupmees.
„Sinu teen ma kohe puhtaks, kuid venna siis, kui mahti saan,” kuulis kaupmees häält ikooni tagant.

* * *

„Kümme aastat tagasi sõitis meie poeg Texasesse, et endale vara koguda.”
„Noh, ja kui palju ta siis nüüd väärt on?”
„Ma täpselt ei tea, aga möödunud nädalal kirjutati ajalehes, et politsei lubab tema tabamise eest maksta kümme tuhat dollarit.”

* * *

Mann kelgib: „Minule kinkis isa tassi, millele on kirjutatud „Issikeselt Mannikesele”.”
Juku: „Aga mulle kinkis isa hiigelsuure taldriku, millele on kirjutatud „Restoranvagun”.”

* * *

Närviline noorpaar siseneb juveelikauplusesse ja hakkab lähemalt vaatama hinnalisi ehteid. Noormees otsib midagi palavikuliselt oma taskutest, kuid ei suuda leida. Viimaks ütleb teda saatev näitsik kaupluse omanikule: „Vabandage, me tuleme veidi hiljem tagasi. Mu peigmees ei suuda kuidagi oma revolvrit leida.”

* * *

„Kus te käite seeni korjamas?”
„Naabri rõdul.”
„Kas ta kasvatab neid seal?”
„Ei, kuivatab.”

* * *

Kuulsa klaverimängija kontserdi ajal sosistab üks taskuvaras teisele: „Ma ei saa aru, miks peab nii osavate sõrmedega inimene raiskama aega muusikale!”

* * *

„Kas sa kavatsed äri avada?” küsib hilisel õhtutunnil üks suli teiselt, kes silmitseb huvitatult vaateakent.
„Avaksin heameelega, aga ma ei tea veel, kuidas seda teha nii, et signalisatsioon tööle ei hakkaks.”

* * *

„Hiljuti lugesin lehest, kuidas röövlid Arkansase osariigis ühele oma kaasosalisele kätte maksid.”
„Kas nad tapsid ta ära?”
„Ei, nad sidusid ta raudteerööbastele kinni.”
„Oi õudust! Ja rong lõikas ta tükkideks?”
„Mitte sinnapoolegi. Vaeseke ei jõudnud rongi ära oodata, ta suri enne nälga.”

* * *

Naine: „Mu jumal! Sellal, kui meid kodus polnud, on vargad kogu mööbli ära viinud!”
„Mis sa tühja pärast muretsed! Näe, seal seina ääres särab briljandiga lipsunõel, mis eelmisel aastal diivani alla veeres ja mida me ei suutnud üles leida.”

* * *

Varas on korteriukse lahti muukinud. Äkki paotub naaberkorteri uks ja selle vahelt kostab kellegi tasane hääl: „Oma väärtasju hoiavad nad hiina vaasis, aga raha on peidetud akvaariumi alla.”

* * *

„Raha siia!” sisistab röövel esindusliku välimusega daamile. „Ja kähku! Mõelge sellele, mis saab siis, kui mu veepüstol teie mingi maha uhub…”

* * *

Pangaröövli naine loeb hommikul ajalehte:
„Eile öösel toimunud sissemurdmine keskpanka oli sooritatud tõelise professionaalsusega. Politsei puudub vähimgi jälg…”
„Nii head arvustust loeb lehest väga harva,” rõõmustab mees.

* * *

Daam ulatab panga kassaluugi juures tšeki ja ütleb murelikult: „Vabandage, et mu mehe allkiri on natuke segane! Ma ei näinud ette, et ta nii hirmsasti kartma hakkab, kui näeb minu käes revolvrit.”

* * *

Ennustaja: „Te saate varsti suure summa raha…”
„Kurat ja põrgu!”
„…ja 15 aastat vanglakaristust.”

* * *

„Kas see on tõsi, et sa andsid oma tütre kassiirile? Sa ju ei usaldanud teda kunagi?”
„Ma ei usalda teda ka nüüd, kuid praegu ma vähemalt tean, et ta kulutab varastatud raha minu tütre peale.”

* * *

„Vabandage, kas te olete odessalane?”
„Aga mis siis? Kas teil on midagi kadunud?”

* * *

„Kaido ehitas ise endale auto: BMW mootoriga, Opeli jahutiga, Mercedese istmetega ja Volkswageni rehvidega.”
„Ja mis selles kõigest välja tuli?”
„Kaks aastat vanglakaristust mitmekordse varguse eest.”

* * *

Gangsteribossi poeg tuleb pärast kohtuprotsessi pahasena koju: „Paps, keegi ei võta mind tõsiselt, jälle mõisteti mulle vanglakaristus tingimisi.”

* * *

Kaks pätti lähevad läbi pargi.
„Huvitav, mis mälestussammas see on?” küsib üks.
„Löö tal nina küljest,” lausub teine, „siis saad sellest homsest lehest teada.”

* * *

Kaks automaatidega relvastatud gangsterit tormavad panka. Üks röövel pöördub viisakalt klientide poole: „Mu daamid ja härrad, kes teist hääletab selle poolt, et me praegu seifi tühjaks teeme, palun käed üles tõsta!”
Ettepanek võeti ühehäälselt vastu.

* * *

„Hei, sina, miks sa oma kätt minu taskus hoiad?”
„Vabandage, ma otsin tikke.”
„Miks sa ei küsinud?”
„Mulle ei meeldi kõnetada võõraid inimesi!”

* * *

Mees korterisse tunginud murdvargale: „Jumal tänatud, et te lõpuks tulite. Juba üksteist aastat ajab naine mind igal ööl üles, uskudes, et te olete tulnud!”

* * *

Gangster tundis, et hakkab surema. Ta kutsus sõbra ja dikteeris sellele oma viimast soovi.
„Briljantkäevõru 100 000 dollari väärtuses pärandan sulle, kallis sõber.”
„Kus see asub?”
„Rockefelleri villas Floridas, magamistoa väikeses seifis, rõdult sisse minnes vasakut kätt.”

 

0

Your Cart