Unetus

Vähkred küljelt küljele, muutud üha närvilisemaks – uni ei tule, olgu silmad lahti või kinni. Ja tead juba ette: hommikul oled vaevalt võimeline tegema midagi asjalikku, olgu tööl või kodus. Statistika kinnitab, et praegusel stressirohkel ajal kannatab magamishäirete all juba iga kolmas inimene. Alljärgnevalt vastame unetust puudutavatele küsimustele ja anname nõu, kuidas unetusele vastu panna.

 Kas „lammaste lugemine” tõesti magama paneb?
Ei. Magamise- ja ärkvelolekurütmi dikteerib sisemine, bioloogiline kell. Seda on küll võimalik mingil määral korrigeerida – maha suruda või ergutada, aga põhjalikult muuta mitte.
Mis õigupoolest põhjustab unetuse või sagedase ärkamise öö jooksul?
Sellel on palju erinevaid põhjusi, peamine neist on aga nn. psühho-sotsiaalne kurnatus (stressid, hirmud, igapäevamured), aga ka orgaanilised haigused.
Mitu tundi peaks inimene magama?
Enamiku unevajadus on 8–9 tundi. On aga ka erilisi „kiirmagajaid”, kes tunnevad end hästi puhanuna juba pärast 3–4-tunnilist und. Minimaalse unevajaduse peab igaüks ise ära tunnetama.

Missugust mõju avaldavad magamisele kuu ja aastaajad?
Talvel magavad kõik rohkem kui suvisel valgel ajal. Täiskuu mõjub enamikule inimestest häirivalt. Mõnda segab lihtsalt kuuvalgus, mõnele avaldavad rõhuvat mõju kuu faasidega kaasnevad tõusud ja mõõnad.
Miks kannatavad naised unepuuduse all sagedamini kui mehed?
Unetus hakkab naiste puhul ilmnema vahel juba 40-aastaselt. Selles eas tekib kõige rohkem probleeme karjääris ja perekonnaelus. Vaeveldakse sellepärast, et on liiga vähe saavutatud; lapsed on juba liiga iseseisvad, partnerluses tekivad truudusetuseprobleemid jne. Ka rõhub naisi hirm vananemise ees rohkem kui mehi. Kui on tegemist depressiivsete neuroosidega, on unetus kindlustatud.
Kas on tõsi, et vanemad inimesed vajavad vähem aega väljamagamiseks?
Jah. Sageli muutuvad vananedes ka magamisharjumused, näiteks heidetakse varem magama ja ärgatakse vastavalt varem. Või vastupidi.
Kas on võimalik n-ö ette magada või tagantjärele end välja magada?
Ainult teatud piirides, niipalju kui kellegi bioloogiline kell seda lubab. Aga inimesed, kel on magamisega probleeme, ei peaks seda sisse harjutama – see ajab öö ja päeva veel rohkem segi.
Miks täis kõht uniseks teeb?
Sellepärast, et vereringe kõige aktiivsemalt seedimisprotsessiga tegelema hakkab ja aju verevarustus jääb puudulikumaks. Mida rikkalikum ja toitvam on kõhutäis, seda vähem suudab aju unnesuikumisvajadusele vastu panna.
Mida peaks tegema selle vastu, et öösiti vahetevahel ei ärkaks?
Enamasti iga inimene ärkab öö jooksul kord või paar. Aga tavaliselt vaid poolunne, nii et hommikul seda ise ei mäletatagi. Kui aga päriselt n-ö teadvusele ärgatakse, peaks selle vältimiseks rakendama autogeenset treeningut.
Kas uinutid on ohtlikud?
Kui neid harva ja vähe tarvitada, siis mitte, kui regulaarselt, tekib sõltuvus, mis nõuab aja jooksul doosi pidevat suurendamist. Sellele järgneb aga faas, mil enam ükski uinuti ei aita. Nii et medikamente unetuse vastu neelata tohib ainult arsti täpsel ettekirjutusel.
Kui kaua suudab inimene maksimaalselt ärkvel olla?
Uurimused kinnitavad, et 12 päeva.
Kas keskpäevane uinak on tervisele kasulik?
Lühike keskpäevane uinak mõjub paljudele inimestele äärmiselt ergastavalt. On ka neid, kes pärastlõunal mitu tundi magavad ja ka öösel unetuse käes ei vaevle. Need, kel uinumisega probleeme, ei tohiks päevast uinakut sisse harjutada. Aga üldiselt on see väga individuaalne.
Mida teha selle vastu, et unetusega ei kaasneks sügavad meeleheitehood?
Püüdma end samm-sammult harjutada mõtlema ainult häid, positiivseid mõtteid. Kõikide raskete probleemide kallal juurdlemisega tuleb tegelda päeval, mitte öösel. Depressiooni puhul tuleb eriarsti poole pöörduda.

Kas unetuse vastu aitavad spetsiaalse reljeefiga padjad?
Jah, niisugused, mis kaelalihaseid minimaalselt pinges hoiavad. Aga kui elukutse eeldab pidevat poolkummargil olemist, ei vabasta kaela ülepingest ükski padi. Selleks on spetsiaalsed võimlemisharjutused.
Kas peaks sisseharjunud une- ja ärkvelolekuaega järgima ka laupäeval ja pühapäeval?
Jah. Kui seda rütmi rikkuda, on see esimeseks tõukeks unetusele.
Kas on õige, et kõige tervislikumad on unetunnid enne keskööd?
Täpselt nii ei saa väita. Enamik inimesi heidab küll magama kella 22–23 paiku. Aga need, kelle sisemine uur näitab väsimust kell kaks öösel, jätkaku oma toimetusi rahulikult, kuni tekib vajadus magama heita. Seda dikteerib sünnipära, tähtis on, et end välja magataks.
Mis on halvad magamisharjumused ja kas aitab unetuse vastu näiteks purk õlut?
Magama ei tohi heita õhutamata tuppa. Halb harjumus on enne uinumist rohke alkoholi pruukimine ja suitsetamine. Väike kogus alkoholi rahustab ja soodustab uinumist. Aga krooniline õllejooja peaks püüdma kord magama jääda ka ilma õlleta. Sest teatavasti suurendab regulaarne õllepruukimine kehakaalu.
Kas unetust võib põhjustada ka voodipartner?
Muidugi. Hammastekiristamine, norskamine, pidev küljelt küljele pöörlemine vaevalt voodikaaslasele rahustavalt mõjub. Sellepärast pole kaugeltki tähtsusetu enne pideva partneri valikut uurida ka tema magamisharjumusi. Ka pole abikaasadel keelatud magada eraldi voodites.

Mõned lihtsad trikid unetuse puhul:

* Loo uinumiseks optimaalne kliima: hea madrats (ei liiga kõva ega liiga pehme), naturaalsest materjalist tekk (talvel villane, suvel siid). Toatemperatuur olgu 14–18 kraadi.
* Teler magamistoast välja! Viimane „krimka”, mille just välja lülitasid, „töötab” alateadvuses edasi. Hea raamat enne und mõjub lõõgastavalt. Nii absurdselt kui see ka ei kõla, mõjub väga rahustavalt ja uinutavalt kunagiste NLKP peasekretäride kõnede või Marxi lugemine.
* Enne voodisseminekut joo ära klaas leiget piima, millele on lisatud kaks supilusikatäit suhkrut või mett (piim sisaldab uinutavat ainet – trüptofaani).
* Magamistoa kardinad olgu tumedad ja paksud. Kuuvalgus ei tohiks tuppa paista.
* Kui uni ei tule või kui öösel täiesti ärkad, ära jää voodisse lamama. Kõige mõistlikum on üles tõusta ja koguni teise tuppa minna. Istu diivanil seni, kuni end unisena tundma hakkad.
* Heida õhtul voodisse alles siis, kui end tõesti väsinuna tunned, soovitavalt alati ühel ja samal ajal.
* Õhtusöögiks olgu üksnes kerge eine. Mingil juhul ei tohi juua näiteks kohvi või koolajooke.
* Voodisse ära võta kaasa muresid ja tülisid. Valejutt, et voodis leitakse kõigele lahendus ja lepitus. Tõsiseid probleeme üks öö ei lahenda.
* Uinutite asemel joo rahustavaid teesid (palderjan, meliss, humal, naistepuna). Sigaretid ja alkohol magamistoast välja!
* Lõhnasta õhku lavendli, palderjani või vaniljega. Poleks paha panna padja alla kotike kuivatatud palderjani, geraaniumi vms.
* Hästi mõjub ka soe (mitte kuum!) vann, millesse on lisatud pärnaõie- või kummeliekstrakti. Sama mõju on leigel jalavannil (34- kuni 40-kraadine vesi).
* Veel üks kullaotsijate, geoloogide, paljude esmaavastajate äraproovitud trikk: tee puuvillased sokid külmas vees läbimärjaks. Vääna tugevasti välja, pange jalga. Nende peale tõmba paksud kuivad villased sokid ja – otsekohe voodisse!
* Kui miski siinräägitust sulle kergendust ei too, pöördu spetsialisti poole ja tee läbi unetustest. Pärast seda järgi täpselt arsti ettekirjutusi.

Huvitavaid fakte uneprobleemidest

90 aastat unetust
Ühel õhtul 1937. aastal ei saanud inglise farmer Justas Burnett kuidagi und. Nii lamaski terve öö avasilmi, aga tundis end voodist tõustes reipalt ja hästi ning tegi terve päeva põllul väsimatult tööd.
Õhtul aga sama lugu – ei saa sõba silmale. Ja nõnda terve nädala. Mees ei maganud silmatäitki ega tundnud sellele vaatamata päeval mingit väsimust. Lihtsalt uudishimust läks ta arstiga nõu pidama. Arst vaatas Justase põhjalikult läbi, ei leidnud tal mingeid tervisehäireid, kirjutas retsepti tugevatoimelise unerohu ostmiseks ja unustas patsiendi. Mõne kuu pärast juhtus arst Justasega juhuslikult kokku ja küsis, kas unerohi aitas. „Ei, doktor,” ohkas Justus. „Ainult jalad läksid nagu vatti täis, aga pea jäi niisama erksaks. Sellepärast ei ole ma tänini silmatäitki maganud.”
Järgnenud 54 aasta jooksul luges Justas Burnett öösiti läbi lugematu arvu raamatuid, kuulas raadiot ja lahendas ristsõnu. Mõnikord heitis ta küll voodisse, aga ainult selleks, et „konte sirutada”.

* * *

29. novembril 1960 tuli Valentin Medina Lõuna-Kastiiliast Madridi. 140 miili läbimiseks oli tal kulunud 4 ööpäeva. 60-aastane Medina lootis, et Madridi arstid suudavad teda aidata. Selgus, et see mees pole viimased 50 aastat kordagi magama jäänud! Intervjuus ajakirjanikele märkis ta: „Töötan nagu härg, aga ei väsi üldse. Olen harimatu mees, sellepärast tahaksin väga lugemise selgeks õppida, et oleks, millega öösiti tegelda, kui kõik teised inimesed magavad. Tavaliselt olen istunud lihtsalt köögis, vahtinud aknast välja ja oodanud, millal kuked kirema hakkavad.”
Kahjuks olid Madridi meedikud jõuetud tema hälbe ees. Hüpnoos, millega teda uinutada püüti, ei kutsunud Medinas esile isegi haigutust, aga unerohtudest ei saanud ta midagi peale peavalu…

* * *

Ühel hommikul 1911. aastal ärkas ungarlannast koduperenaine Rachel Sagy väljakannatamatu peavaluga. Kohalekutsutud arst arvas, et see võib olla tingitud nn. hommikusest ülemagamisest. Mis võis olla ka põhjendatud, sest Rachel ärkas tavaliselt kell 12. Soovitanud naisel hakata hommikuti lihtsalt varem tõusma, siirdus arst teiste hädaliste juurde. Sellest päevast alates elas Rachcl Sagy 25 aastat, 2 kuud ja 11 päeva absoluutselt magamata! Kogu selle aja jooksul ei valutanud ta pea kordagi!

* * *

1940. aastatel elas Trentonis (USA, New Jersey) 90-aastane Al Harpin. Tema lauatükkidest ja puuokstest kokkuklopsitud hütis polnud ei laudkoikut ega võrkkiike, ei ajutistki magamisaset. Sest Al lihtsalt ei vajanud neid: kogu oma pika elu jooksul ei saanudki Al teada, mis on magamine või unenäod, sest temal ei õnnestunud neid kordagi kogeda. Kui sensatsioon temast üle kogu Ameerika levis, lasid teadlased teda poole aasta kestel valvata ja vaadelda. Tulemus vapustas: Al isegi ei tukastanud, säilitas aga tavalise reipuse ja mõtteerksuse. Ta ise oli veendunud, et unetus on tingitud sellest, et tema ema oli enne sünnitust kukkunud ja rängalt viga saanud.
Kaasaegne meditsiin ei suuda selgitada, millest unetus tekib ja kuidas suudab aju puhkamata täiesti normaalselt töötada.

Täielik unetus
See on perekonniti põetav, pärilik ja ravimatu haigus, mis seisneb täielikus võimetuses uinuda, mille tulemusena haige lõpuks kurnatusest sureb. Põdejaid on registreeritud 28 perekonda. Haigus algab vanuses 30–60 aastat ja kestab enne letaalse lõpu saabumist keskmiselt 7–36 kuud.

Magamatus mõjub ajule halvasti
Värske uuringu väitel põhjustab vähene magamine seda, et aju ei tooda piisavalt uusi ajurakke.
Princetoni ülikooli teadlased tõestasid rottidel tehtud katsetega, et magamatus mõjutab seda aju osa, kus moodustub mälu. Loomad, kellel ei lastud 72 tundi magada olid suurema stressihormooniga. Nende ajus toodeti ka märkimisväärselt vähem uusi ajurakke just nimetatud aju osas. Kui stressihormooni aga piirati, siis toimus ajurakkude loomine normaalselt. Teadlased järeldasid, et magamatusest tingitud stressihormoon piirab ajurakkude tootmist, mis on ka põhjuseks, miks täiskasvanutel väheneb ajurakkude tootmine. Rottide normaalne unetsükkel taastus nädalaga, kuid närvirakkude normaalne tootmine alles kaks nädalat hiljem.

MAAJA