Tudengielust ja professoritest

Tudeng: „Härra professor, ma ei saa täna testi teha, sest olen eileöisest seksimisest nii väsinud ja jõuetu.”
„Noh, eks kirjutage siis vasaku käega!”
* * *
„Kas tualettruumis võib tripperit saada?” küsib naisüliõpilane professorilt.
„Võib küll, kuid see on väga ebamugav.”
* * *
Professor küsib eksamil naisüliõpilaselt: „Kuidas näeb välja mehe suguorgan? Palun kirjeldage seda.”
Üliõpilane punastab ja kahvatab ega saa sõna suust.
„Kurat võtaks,” toriseb professor, „ikka veel te ei tea, kuigi ma olen seda teile viis aastat sisse tagunud!”
* * *
Professor: „Rääkige mulle Shakespeare’ist. Mis te arvate, oleks ta ka siis nii kuulus, kui ta elaks meie päevil?”
Tudeng: „Muidugi! Kas või sellepärast, et ta oleks praegu 456-aastane!”
* * *
Psühholoogiaprofessor eksamil tudengile: „Tooge üks näide segatud tunnetest.”
„Sa näed oma ämma sinu uue autoga kaljult alla tagurdamas,” vastab tudeng.
* * *
Tudeng kirub pärast eksamit: „Täna kukutas koristaja mu läbi.”
„Kuidas sellest aru saada?”
„Ta pühkis auditooriumi laualt koos tolmuga ära kõik minu valemid, mis ma eile õhtul sinna kirja panin.”
* * *

Vana professor alustas alati loengut vulgaarse naljaga. Lõpuks otsustasid naisüliõpilased, et kui midagi taolist peaks veel korduma, siis nad lahkuvad auditooriumist. Paraku sai professor nende plaanist haisu ninna.
Järgmisel hommikul tuleb ta loengusaali ja ütleb: „Tere hommikust. Kas keegi teist on kuulnud prostituutide suurest puudusest Indias?“
Naisüliõpilased tõusevad püsti ja hakkavad ukse poole liikuma.
„Oodake, daamid,“ hüüab professor, „järgmine laev Indiasse väljub alles ülehomme hommikul!“
* * *
Daam kurdab hajameelsele professorile, et ta ei saa lapsi.
„Võib-olla on see pärilik,” kostab teadlane. „Öelge, kas teie emal oli lapsi?”
* * *
Professor alustab loengut: „Kunagi ammu nooruses armastasime me sõbraga ühte ja sama tütarlast. Tüdruk valis sõbra ja mina jäin pika ninaga, sõber aga üldse ilma ninata. Niisiis, tänase loengu teema on „Süüfilis ja selle tagajärjed”.”
* * *
Vindine tudeng siseneb eksamiruumi ja pöördub professori poole: „Vabandage, kas purjus peaga võib eksamit teha?”
Professor vaatab teda pika pilguga ja vastab: „Noh, ikka võib.”
Tudeng avab ukse ja hõikab: „Hei, poisid, kandke Jaan sisse!”
* * *
Professor tudengile: „Nende teadmistega, mis teil on, saaksin veel kaks üliõpilast läbi kukutada.“
* * *
„John,” ütleb professori abikaasa, „kas sa tead ka, et sa mind nädal aega mitte kordagi suudelnud ei ole.”
„Jumala pärast!” ehmub professor. „Ma olen siis kogu aeg kedagi teist suudelnud! Kes see võis küll olla?”
* * *
Saunas pesid, ennast kõrvuti ühel pingil arst ja üliõpilane. Viimane kurtis arstile oma rasket elu; väike stipendium, võlad, alaline rahapuudus, nigel üürikorter. Osavõtlik arst kuulas noormeest tähelepanelikult ja vaatas teda pealaest jalatallani.
„Noormees, teil on nii suur vänt, häbi oleks rääkida rahapuudusest.”
„Mida ma peaksin siis teie arvates tegema?”
„Tahate, ma annan teile head nõu. Minge homme linnaparki jalutama. Kui silmapiirile peaks mõni naine ilmuma, võtke oma vänt välja ja hakake põõsa taha varjumata pissile. Küll siis näete, mis edasi saab.”
Noormees tänas ja talitas arsti nõuande järgi. Märgates pargis sajakonna meetri kaugusel lähenevat kohvriga naist, võttis üliõpilane oma suure vända välja ja hakkas rahumeeli pissile.
„Noormees, kas te ei tahaks raha teenida,” kuulis ta äkki enda kõrval meeldivat naisehäält. Kiirustamata toppis üliõpilane vända püksi tagasi ja tõmbas luku kinni. Seejärel ütles ta, et on rahateenimisega nõus. Nüüd palus naine kohvri koju kanda. Kui nad luksuslikku villasse jõudsid, tasus naine nähtud vaeva eest heldelt nii raha kui iseendaga. Nüüd muutus vaese üliõpilase elus kõik. Järgemööda magas ta nii naise kolme tütre kui ka kõigi majateenijatega. Kõik kostitasid teda kordamööda, tegid rikkalikke kingitusi ja andsid ohtrasti taskuraha. Üliõpilane ei tundnud enam millestki puudust. Kord kohtas ta saunas jälle toda arsti, kes talle nii head nõu oli andnud.
„Kuidas läheb?” päris arst.
Üliõpilane rääkis nagu lugu oli. Mida rohkem ta rääkis, seda tõsisemaks arst jäi. Lõpuks palus ta pargis kohatud naist lähemalt kirjeldada. Pärast noormehe värvikat kirjeldust katkestas arst enda pesemise, tõusis püsti ja keeras üliõpilasele selja, öeldes: „Kui te juba kogu perekonna läbi nikkusite, keerake siis juba ka pereisale taha!”
* * *
„Tead, sõbrake, ära kunagi proovi süüa tudengit,” räägib üks inimsööja teisele.
„Miks siis mitte?” imestab teine.
„Ma püüdsin kord ühest suppi keeta, aga tema ujus pinnale ja pistis nahka kõik kartulid, mis supi sees olid.”
* * *
Professor pajatab sõbrale oma katsest ahviga.
„Hiljuti oli mul uus eksperiment. Lukustasin ahvi katusekambrisse ja jälgisin teda läbi võtmeaugu.”
„Ja mida sa nägid?”
„Ühte ümmargust pruuni silma.”
* * *
Tudeng ei suuda eksamil vastata ühelegi küsimusele.
„Hea küll,” ütleb professor, „kui te oskate küsida mult kolm sellist küsimust, millele ma vastata ei oska, siis panen teile kolme ära.”
Tudeng mõtleb pisut ja küsib siis: „Mis on seaduslik, aga pole loogiline? Mis on loogiline, aga pole seaduslik? Ja mis pole seaduslik ega loogiline?”
Professor mõtleb tükk aega, kuid jääb vastuse võlgu ja paneb tudengile kolme. Järgmiselt üliõpilaselt küsib ta sissejuhatuseks needsamad kolm küsimust.
„See on väga lihtne,” vastab teine tudeng. „See, et te abiellusite endast 40 aastat noorema naisega, on seaduslik, aga pole loogiline. See, et ta teid petma hakkas, on loogiline, aga pole seaduslik. Aga see, et te sellele, kellega ta teid petab, kolme panite, pole ei seaduslik ega loogiline.”
* * *
Ühes ameerika ülikoolis iseloomustas professor kirjanduse seminaril lühijuttu nii:
„Edu saavutamiseks peab lühijutt kaasatõmbav olema. Ta peab kõrgetel kohtadel olevatest isikutest rohkem mõistu kõnelema, kui otse ütlema ning ta peab mõnevõrra erootiline ja samaaegselt ka õilis olema.”
Siis tegi professor üliõpilastele ülesandeks kirjutada lühijutt, mis vastaks kõigile neile nõuetele.
Esimese auhinna sai järgmine lühijutt:
„Jumal hoidku, härra peapiiskop,” sosistas hertsoginna, „võtke oma käsi mu põlvelt…”
* * *
„Mis on pettus? küsib professor juuratudengilt.
„Pettus on see, kui te mind eksamil läbi kukutate.“
„Kuidas nii?“
„Sest karistusseadustiku järgi on pettus see, kui teise inimese teadmatust kasutatakse ära selleks, et talle teadlikult kahju tekitada.“
* * *
Teenija professorile: „Härra professor, väljas on keegi ühe jalaga naine.”
Professor: „Ütelge talle, et mina pole ühtegi jalga leidnud.”
* * *
Eksam kirjandusinstituudis.
Professor: „Öelge paar fakti John Miltoni kohta.”
Tudeng: „Kui Milton abiellus, kirjutas ta poeemi „Kaotatud paradiis”, kui naine suri, kirjutas ta „Tagasivõidetud paradiisi”.
* * *
Professor: „Te ei või ometi minu loengu ajal magada?!”
Üliõpilane: „Kui te ei räägiks nii valjusti, siis võiksin.”
* * *
Professor: „Mida te võite öelda president Roosevelti kohta?”
Tudeng: „Ainult kõige paremat.”
* * *
Professor auditooriumile: „Teie ees on haruldane šimpansi kolp. Selliseid kolpasid on meie maal ainult kaks – üks muuseumis ja teine minul.”
* * *
Professor: „Te olete puupea. Aleksander Suur oli teie vanuselt juba terve ilma ära võitnud!”
Üliõpilane: „Jah, kuid temal oli õpetajaks Aristoteles!”
* * *
Professor: „Nimetage mulle higistama panevaid vahendeid.”
Üliõpilane vuristab maha kõik, mis ta teab.
„Ja kui need ei aita?” pinnib professor edasi.
„Siis saadan haige teie juurde eksamile!” ohkab tudeng.
* * *
Tudeng: „Unes tunnen end professorina. Mida teha, et unenägu täide läheks?”
Professor: „Vähem magada!”
* * *
Professori perekonna lapsehoidja tuleb nuttes tühja lapsevankriga tagasi koju.
„Härra professor, ma kaotasin koduteel teie lapse!”
„Nii, selle arvab minu proua teie palgast maha.”
* * *
Kaks tudengit pissivad. Pärast hakkab muusikaülikoolis õppiv poiss käsi pesema, tehnikaülikooli tudeng aga kavatseb kohe tualettruumist väljuda.
„Meil muusikaülikoolis pestakse igatahes peale seda käsi!” ütleb esimene iseteadvalt.
„Aga meil tehnikaülikoolis sõrmedele ei pissita!”
* * *
Professor: „Miks te, noormees, närveerite?”
„Olen esimest korda eksamil…”
„Pole viga, ka mina eksamineerin esimest korda.”
* * *
Füsioloogiaeksamil.
„Veel üks küsimus. Kujutlege, et hakkan teiega poksima. Millised lihased asuvad tegevusse?”
„Naerumusklid, lugupeetud professor!”
* * *
Tudeng peatab takso: „Mm-a, hõkk, aa, eeee, vaat sedasi…”
„Mida, mida?” küsib taksojuht kõrvu teritades.
„Mm-a, hõkk, aa, eeee, vaat sedasi…”
„Aa, selge, ühikasse,” hüüatab taksojuht.
* * *
Professor üliõpilasele: „Ma võin teile ainult rahuldava hinde panna.”
„See on ju ülihea!” ütleb tudeng rõõmsalt.
* * *
Professor: „Kui selles katses midagi viltu läheb, siis lendame kõik koos laboriga õhku. Astuge lähemale, lugupeetud üliõpilased, et saaksite paremini jälgida.”
* * *
Professor kolleegile: „Ma leiutasin seadeldise, mis võimaldab läbi seina näha.”
„See on juba leiutatud.”
„Pole võimalik! Kuidas selle leiutise nimi on?”
„Aken.”
* * *
Isa saabub ülikoolilinna, et oma tudengist poega külastada. Ta otsib varahommikul poja korteri üles, helistab kella ja küsib ukse avajalt: „Palun öelge, kas siin elab üliõpilane Einaste?”
„Elab küll,” vastab korteri peremees. „Pange ta seniks kõnniteele, küll ma ta pärast sisse toon.”
* * *
„Härra professor, miks teil on kolmed prillid?”
„Ühed selleks, et kaugele näha, teised selleks, et ligidale näha. Kolmandad aga selle tarvis, et mõlemaid eelmisi otsida.”
* * *
Veterinaarialoengul küsib professor, kas lehmale saab aborti teha. Tudeng ei oska midagi vastata. Kohe aga küsib ta välja ja näeb koridoris soliidset härrasmeest.
„Vabandage, mis te arvate, kas lehmale saab aborti teha?”
„No oled sina alles supi sisse sattunud,” lausub mees muiates.
* * *
Professor tsiteerib: „Siis muutuvad naised hüäänideks!” Kus see esineb?”
Üliõpilased kooris: „Parimateski perekondades!”
* * *
Tudeng kurdab sõbrale: „Küll on jumal mulle ikka vanemad andnud! Saatsin neile hiljuti telegrammi, et nad mulle veidi raha saadaksid, sest muidu võin ma tänavale sattuda. Ja tead, mida nad mulle vastasid?
„Ole ettevaatlik, pojake. Tänaval on autode arv viimasel ajal pööraselt kasvanud.””
* * *
Psühhiaatrialoeng.
Professor näitab üliõpilastele umbes 70-aastast meest ja selgitab: „Huvitav juhtum. See mees kannatab sundmõtte all, nagu ei saaks ta surra. Meie kliiniku ülesanne on teda vastupidises veenda.”
* * *
Tudeng: „Milline on kõige parem haigus?”
Professor: „Skleroos – iga päev kuuled ainult värskeid uudiseid ja uusi nalju…”
* * *
Purjus tudeng tuleb hilja öösel ühikasse ja äratab oma toanaabrid üles.
„Mis kuradi pärast sa meid üles ajasid?”
„Ma mõtlesin, et lähme õige koos magama…”
* * *
Professor eksamil: „Sellele teoreemile oli kaks lahendust. Teie valisite kolmanda.”
* * *
Tudengid seisavad sööklas järjekorras. Kes võtab pool suppi koos leivatükikesega, kes pool portsjonit kartulisalatit. Siis jõuab leti äärde üliõpilane, kes tellib kaks viinerit.
„Ärikas, kuradi uusrikas!” kostavad järjekorrast pahased hüüded.
Tudeng vaatab arusaamatuses ringi ja pöördub taas toidujagaja poole: „Ja siis palun veel seitseteist kahvlit.”
* * *
Soojustehnika eksamil on professor juba tükk aega üliõpilast pinninud, kuid pole ühtki rahuldavat vastust saanud. Lõpuks kargab tal hing täis ja ta küsib tudengilt: „Mis toimub aurukatlas, kui allveelaev peaks ümber minema?”
„Söed kukuvad korstnasse,” vastab tudeng kähku.
* * *
Professor meenutab: „Naine? Kas see on midagi niisugust, mis liigub tantsu ajal tagurpidi?”
* * *
„Professor, mu pea valutab.”
„Kas juba ammu?”
„Sündimisest saadik?”
„Aga kuidas te ennast enne seda tundsite?”
* * *
Üliõpilane peab päevikut. Sinna on kirjutatud:
– Stipini on kolm päeva, hirmsasti tahaks süüa.
– Stipini on kaks päeva, hirmsasti tahaks süüa.
– Stipini on veel üks päev, hirmsasti tahaks süüa.
Seejärel pole viiel päeval ühtegi sissekannet. Kuuenda päeva oma on järgmine:
– Stipini on kakskümmend viis päeva. Raha ei ole, peavalu on väljakannatamatu, hirmsasti tahaks süüa.”
* * *
„Mida te oskate mulle rääkida unetusest?” küsib professor eksamil üliõpilaselt.
„Unetus on nakkushaigus.”
„Põhjendage, palun.”
„Kui meie naabri koer ei maga, siis ei tule ka minul magamisest midagi välja.”
* * *
„Lubage end esitleda – Steinberg.”
Professor: „Steinberg… Steinberg… See nimi tuleb mulle tuttav ette. Öelge, ega te ei ole niisugune lühikest kasvu, paks ja prillidega?”
* * *
Üliõpilased on kogunenud eksamiruumi. Õppejõud kirjutab tahvlile küsimused:
1. Mis värvi on meie aine õpiku kaaned?
2. Kuidas on õpiku autori nimi?
3. Mis aines eksam toimub?
Mõnda aega valitseb auditooriumis pahaendeline vaikus. Siis tõuseb kusagilt tagumisest reast tudeng ja ütleb: „Pole mõtet siin istuda. Lähme parem ära, sest täna ei vea välja isegi spikri abiga.”
* * *
„Härra professor, kuidas te ennast uute prillidega tunnete?“
„Fantastiliselt! Ma olen kohanud inimesi, keda ma pole aastaid näinud.“
* * *
„Kuidas sul läks?” küsivad kursusekaaslased tudengilt, kes käis prantsuse keele eksamit andmas.
„Mulle näib, et vist sain läbi.”
„Mida ta sinult küsis?”
„Kust mina tean? Ta küsis ju prantsuse keeles.”
* * *
Professor: „Kuidas te olete muutunud härra Kordes! Varem te olite niisugune lühike, paks ja jässakas, nüüd aga sihvakas, sale ja sportlik.“
„Vabandage, härra, te eksisite! Ma pole üldse härra Kordes!“
„Kuidas?! Tähendab, te muutsite isegi oma nime?“
* * *
„Kas teie ei nimetanud mind hiljuti eesliks?“
Professor: „Ma ei mäleta hästi. Kui aga teid lähemalt vaadata, siis võib teil isegi õigus olla.“
* * *
„Lubage end tutvustada, minu nimi on Lambapekk.“
Professor hakkab selle peale naerma.
„Kuidas te söandate minu üle naerda?“
„Vabandage, ma olen kõva kuulmisega. Ma sain aru, et teie nimi on Lambapekk!”
* * *
Dissertatsiooni kaitsmisel.
„Ühe valge varese abil võin ma tõestada, et musti üldse ei eksisteeri.”
* * *
Laual on kõikvõimalikud kiviminäidised ja professor kavatseb nendest rääkima hakata. Kui ta korraks auditooriumile selja pöörab, paneb keegi kiiresti kivide hulka leivakoorukese. Professor pöördub laua juurde tagasi, võtab ühe kivi ja tõstab selle üles.
„See siin on tükk paekivi… See on liivakivi.” Võtab siis leivakoorukese, tõstab selle üles ja ütleb: „Ja see, mu härrased, on tükike inimlikku häbematust!”
* * *
Tudengi eksam ebaõnnestus ja ta saatis õele telegrammi: „Kukkusin läbi. Valmista isa ette.”
Tuli vastutelegramm: „Isa on valmis. Valmista ennast ette.”
* * *
Professor: „Mr. Jones, oletame, et teid kutsutakse haige juurde, kes on alla neelanud mündi. Mida te teeksite?”
Noor meedik: „Saadaksin viivitamatult vaimuliku või advokaadi järele, söör. Nemad oskavad igaühelt raha kätte saada.”
* * *
Noor assistent pöördub hajameelsuse poolest tuntud kirurgi poole: „Professor, operatsiooniks on kõik valmis, kuid haiget pole ikka veel toodud…”
Professor vaatab kella ja lausub: „Tõepoolest! Näib, et meil tuleb alustada ilma temata.”
* * *
„Kui palju morfiumi te haigele välja kirjutate?” küsib professor üliõpilaselt.
„0,1 grammi…”
„Enne või pärast lõunat?”
„Pärast.”
„Hästi tehtud. Vaeseke saab veel enne surma keha kinnitada.”
* * *
„Mida te teeksite, kui teid kutsutakse hobuse juurde, kes on murdnud rangluu?” küsis professor veterinaariaüliõpilaselt eksamil.
Viimane soovitas kõikvõimalikke abinõusid.
Professor naeratas ja ütles: „Mina müüksin sellise hobuse muuseumi, sest see oleks maailmas ainuke hobune, kellel on rangluu!”
* * *
Professor Smith trügib bussi ja vaatab vaba kohta otsides ringi. Tema lähedal istuv tütarlaps tõuseb ja pakub talle istet.
„Tänan, sa oled tore tüdruk. Kuidas su nimi on?”
„Anni Smith, kallis isa.”
* * *
Tudeng tuleb varahommikul olengult ja kukub kogemata kraavi. Kraavi kaevavad töömehed puhkevad mürinal naerma.
Poiss ronib kraavist välja, pühib pükstelt suurema pori maha ja sõnab: „Naeraks ka, aga IQ ei luba!”
* * *
Kaks nälginud tudengit istuvad ühiselamutoas ja teevad suitsu.
„Kuule, kuskilt tuleb šašlõkilõhna!” ütleb üks ninaga õhku tõmmates.
„Lollpea, raputa see surnud kärbes oma sigareti otsast maha.”
* * *
„Einar, siin on sulle sünnipäevaks jalgratas,” ütleb isa oma tudengist pojale. „Kas sa sellega sõita oskad?”
„Küll ma kuidagi pandimajani ära tuigerdan.”
* * *
„Miks te loengule hilinesite?” küsib professor ühelt naisüliõpilaselt.
„Metroojaama juures läks homode ja prostituutide vahel kakluseks ning ma ei pääsenud sealt läbi.”
„Ja kuidas meie omadel seal läheb?”
„Seda ma ei tea, kuidas teie omadel seal läheb, aga meie omad peavad veel ilmselt tunnikese vastu.”
* * *
„Kas te olete Janeki sugulane?“
„Mina ise olengi Janek.“
„Ah nii! Sellepärast te oletegi nii sarnased!“
* * *
„Miks te arvate, et malaaria on kerge haigus?” küsib professor eksami ajal tudengilt.
„Seepärast, et seda jõuab isegi sääsk edasi kanda.”
* * *
Meditsiiniprofessor küsib üliõpilaselt: „Öelge palun, kus asub süda?”
„Rinnakorvis,” vastab üliõpilane.
„Vale, südamepaunas.”
„Sellisel juhul, härra professor, lubage teilt küsida, kus te praegu asute, kas auditooriumis või pintsakus?”
* * *
Mõned aastad pärast ülikooli lõpetamist kohtuvad professor ja tema endine õpilane.
Professor küsib: „Kas teil ikka jätkub nendest teadmistest, mis te ülikoolis saite?”
„Teadmistest jätkub, ainult raha ei jätku…”
* * *
„John,” pöördub professor geograafiaeksamil Oklahomast pärit tudengi poole, „kirjeldage mulle, kuidas näeb välja põud teie koduosariigis.”
„Kui Oklahomas suvel jõed ära kuivavad, siis tõusevad kalaparvede ülesvoolu liikumise ajal jõe kohale tolmupilved…”
* * *
„Kuule, ma olen täna hirmus väsinud. Jätame õige filosoofialoengule minemata.”
„Ma ei saa. Mul on vaja hästi välja magada.”
* * *
Kaks tudengit lürbivad sööklas suppi.
„Söök on nii kehvaks jäänud! Seenesupis pole enam isegi kuuseokkaid,” kurdab üks.
* * *
Assistent ütleb professorile: „Väljas on palav!”
„Las tuleb sisse!” lausub töösse süvenenud professor.