Paul Kurz, skeptiline teadlane, kes ei uskunud kedagi ega midagi

2 minutit lugemist

„Peame leppima hirmuäratava tõigaga,“ rääkis kunagine Buffalo ülikooli filosoofiaprofessor Paul Kurtz (1925–2012). „Seda, mida varem peeti lihtsalt väljamõeldiseks, peetakse tänapäeval teaduseks.“ Kurz töötas New Yorgi osariigis Amherstis Paranormaalsete Nähtuste Teadusliku Uurimise Komitees. See organisatsioon ühendab teadlasi, kes on seadnud endale eesmärgi võidelda pseudoteadusega.

See on väga raske missioon ajal, mil inglid on jõudnud uudiste väljaannetesse, meediumid on end sisse seadnud televisioonis ning bestsellerid on täis surnute seiklusi. „Parapsühholoogiasse usub suur osa ühiskonda, olenemata haridustasemest ja sissetulekutest,“ väitis Paul Kurtz.

Paul Kurtz oli tark mees, kuid ta ei suutnud mõista, et oma teadmistega ja ägeda kriitikaga ta inimese olemust muuta ei suuda. Inimese loomusesse kuuluvad eelkõige aga usk, armastus ja lootus…

Paul Kurtz, keda hirmutas mitmesuguste kultuste tõusulaine, alates Hare Krishnast ja saientoloogiast ning lõpetades pilgu abil metallesemeid painutava Uri Gelleriga, asutas oma skeptikute komitee 1976. aastal.
1991. aastal lõi ta uurimiskeskuse, milles 38 inimest esineb päevast päeva teadusmaailma politseinike rollis. Ta annab välja 50 000 tiraažiga ajakirja „Sceptical Inquirer“, mis ilmub kord kahe kuu jooksul ja paljastab šarlatane. Keskuses on väike muuseum, milles võib näha kummist „tulnukaid“, väidetavalt kõiki haigusi ravivaid galvaanilisi patareisid, „maoõli“ ja teisi sääraseid imeasju. Sealsamas läheduses on New Yorgi Osariigi Ülikool, kus Kurtz õpetas 25 aastat filosoofiat.
Keskuse eelarve oli 3,8 miljonit dollarit, mis koguneb annetustest ja ajakirja tellimise rahadest. Kurtz ise töötas tasuta, kuid ei kurtnud. „Ma olen heas seltskonnas.“ Teadlane pidas selle all silmas, et organisatsiooni kuulub 300 teadlast, sealhulgas Nobeli preemia laureaate. Nad esinevad televisioonis, annavad intervjuusid ja osalevad diskussioonidel. Aga kas keegi nende arvamust ka kuulda võtab? „Sceptical Inquireri“ 1998. aasta septembri- ja oktoobrinumbris on öeldud, et ajavahemikul 1976–1997 suurenes astroloogiasse uskuvate inimeste osa 20%, ufodesse uskujate osa 6%, reinkarnatsioonisse uskujate osa 16% jne. „Paranormaalsetesse nähtustesse uskumine imbub meie kultuuri kui vesi käsna,“ ütles Kurtz.
Teadlane nimetas 10 enda arvates suurimat müstifikatsiooni ja lisas, et võib lisada veel vähemalt 50 000.

* Abduktsioonid ehk tulnukate inimröövid. „Miljonid inimesed usuvad, et neid on kaasa võetud ja vägivaldselt koheldud ning neist on saanud geneetiliste eksperimentide objektid.“
* Astroloogia.
* Alternatiivmeditsiin – homöopaatia, magnetravi, „käte pealepanek“ ja nõelravi.
* Viirastused ja surnutega suhtlemine.
* Reinkarnatsioon.
* Kreatsionism – teooria, mille järgi maailm, Maa, elu ja inimene on jumaliku loometöö tulemus.
* Allasurutud mälestuste taastamine.
* Vitsandus.
* Koletised (koimees, kassipeaga madu, lumeinimene, bigfoot jne).
* Elektromagnetiliste väljade kahjulikkus.

Komiteesse kuuluvad teadlased süüdistavad massiteabevahendeid, et need avaldavad teadlaste soovitatud materjalide asemel selliseid, mis rahvale rohkem huvi pakuvad. Kurtzi arvates ei tugine Ameerika enam teadusele ning lapsi ei õpetata kriitiliselt mõtlema, mistõttu ebateadus on tunginud isegi poliitikasse. Selle tagajärjel satuvad valitsevatele ametikohtadele inimesed, kes ei ole võimelised ratsionaalselt mõtlema. Teisalt tulab aga arvestada lihtsa tõsiasjaga, et mida kaugemale areneb teadus, seda suuremaks muutub tema vari – pseudoteadus.

MAAJA