Šveitsi kaardiväelased Vatikanis on täitsa pandavad poisid!
Paavsti julgeoleku eest vastutava Šveitsi kaardiväe endine liige väitis, et kardinalid, piiskopid, preestrid ja muud ametnikud tegid talle aastaid tagasi Vatikanis sageli ettepanekuid homoseksuaalsesse vahekorda astumiseks. Endine Šveitsi kaardiväelane ütles 2014. aastal ajalehele „Schweiz am Sonntag“, et kirikutegelased, sealhulgas paavst Johannes Paulus II-le lähedane aukandja, tegid talle umbes 20 taolist ettepanekut. Kaardiväelase kogemus 110-mehelises ihukaitseväes andis tema sõnul usutavust teadetele, et Vatikanis käib vilgas geielu. Endine kaardiväelane meenutas näiteks, et üks kõrgem ametnik kutsus ta keset ööd oma tuppa. Teisel juhul leidis ta oma toast pudeli viskit koos piiskopi jäetud visiitkaardiga. Üks preester kutsus kaardiväelase õhtusöögile, öeldes, et ta on hiljem magustoidu eest. Samuti rääkis kaardiväelane, et üks kõrge ametnik hakkas teda silitama. Endine kaardiväelane teatas nendest juhtumitest oma ülematele, kaevates ahistamise üle, kuid mingit toetust ta neilt ei saanud. Šveitsi kaardiväge raputas homoskandaal Vatikanis viimati 1998. aastal, kui noor kaardiväelane Cédric Tornay (1974–1998) lasi maha komandör Alois Estermanni koos tolle naisega ja seejärel iseenda. Briti ajakirjaniku John Follaini Vatikanist kirjutatud raamatu järgi oli Tornay’l ja Estermannil homoseksuaalne suhe.
Estermannil oli seejärel suhe ühe teise kaardiväelasega ning ta ei andnud Tornay’le kolmeaastase teenistuse medalit, mistõttu viimane ta tappis, väitis Follain.
Kuid küsigem siinkohal, mida mõtleb üks noor šveitsi mees, kui ta läheb Vatikani – pederastide pesasse – kaardiväelaseks?! Ja millest on tingitud Vatikani kummaline vanusepiirang kaardiväelastele – kuni 30 eluaastat. Vastus on banaalne: asi pole selles, et näiteks 34-aastane mees pole enam võimeline relva kandma, ta lihtsalt pole enam homoseksuaalse vaimuliku silmis seksuaalselt veetlev!
Vatikani linnriik
11. veebruaril 1929. aastal lahendati vaidlus Itaalia valitsuse ja katoliku kiriku vahel, mille tulemusel tekkis uue iseseisva riigina Vatikan. See on unikaalne mitmel põhjusel.
Kääbusriikide hulgas esikohal
Vatikan on maailma väikseim riik, mille pindala on vaid 44 hektarit (0,44 km2). Lisaks on Vatikan enklaaviriik, olles täielikult ümbritsetud Itaalia territooriumiga. Vatikani riigipiiri pikkus Itaaliaga on 3,2 kilomeetrit. Ametlikeks keelteks on itaalia ja ladina keel ning valuutaks on euro. Paavstide suveresidents Castel Gandolfo (ka Castelgandolfo) on 24 km kaugusel Roomast kagus asuv Vatikani eksterritoriaalne valdus.
Võrdluseks kümme maailma kõige väiksemat riiki. Pärast Vatikani on nimekirjas Monaco – 2 km2, Nauru – 21 km2, Tuvalu – 26 km2, San Marino – 61 km2, Liechtenstein – 160 km2, Marshalli saared – 181 km2, Saint Kitts ja Nevis – 261 km2, Maldiivid – 300 km2 ja Malta – 316 km2.
Kuigi paavstiriik on eksisteerinud juba palju sajandeid, siis Vatikan praegusel kujul asutati 1929. aastal pärast Itaalia ja Püha Tooli vahelise Lateraani lepingu sõlmimist. Itaalia poolt kirjutas lepingule alla peaminister Benito Mussolini kuningas Vittorio Emanuele III nimel. Samal aastal kehtestati Vatikani fundamentaalseadused (põhiseadus), mida revideeriti aastatel 1963 ja 2000. Vatikanis asub 300-meetrine raudteelõik, mis suundub Rooma. Riigi läänepoolseimas otsas asub helikopteri maandumisplats, mis rajati 1976. aastal. Vatikanis tegutseb telefonijaam ja oma raadiojaam Vatikani Raadio. Vatikanis registreeritud mootorsõidukid kasutavad numbrimärki SCV. Vatikanis kehtib parempoolne liiklus. Vatikanil ei ole ametlikku riigikeelt. Ametlikus asjaajamises kasutatakse valdavalt itaalia keelt. Seevastu Šveitsi kaardiväes antakse käsklusi saksa keeles, kuid ihukaitsjad annavad ametliku vande oma emakeeles: saksa, prantsuse või itaalia keeles. 23 hektarit ehk 52,27% riigi pindalast hõlmavad Vatikani aiad. Ülejäänud ala on hoonete ja taristu all.
Korrakaitsjana tegutseb Vatikanis sandarmeeriaüksus (itaalia keeles Corpo della Gendarmeria, ametlikult Corpo della Gendarmeria dello Stato della Citta del Vaticano). Sandarmid vastutavad avaliku korra, seaduste täitmise, rahva- ja liikluskontrolli ning ka kriminaalmenetluste eest Vatikani linnas.
Paavst on Püha Tooli pea ja samal ajal ka Vatikani absoluutne monarh. Ajaloos on ametlikult kokku olnud 266 paavsti, alates Püha Peetrusest aastal 32 eKr kuni praeguse paavstini, kelleks on alates 2013. aastast argentiinlane Franciscus.
Ta on esimene jesuiidist paavst, esimene lõunapoolkeralt pärit paavst ja esimene Ameerikas sündinud paavst.
Kodakondsusega ei kaubelda
Vatikani kodakondsus antakse ainult neile, kes töötavad avalikus teenistuses: need on Püha Tooli ministrid ja Šveitsi kaardiväelased. Inimesed, kes on saanud Vatikani kodakondsuse riigis töötades, jäävad töölt lahkudes sellest ilma. 1929. aasta lepingu järgi, kui inimene lakkab olemast Vatikani kodanik ja tal ei ole mõne teise riigi kodakondsust, antakse talle automaatselt Itaalia kodakondsus. Kokku elab riigis alaliselt pisut üle 600 inimese. Suurem osa 3000 mittevaimulikust töötajast, kes moodustavad peamise osa Vatikani tööjõust, elab väljaspool Vatikani. Nad on valdavalt Itaalia kodanikud, kuid Vatikanis töötab ka teiste riikide kodanikke. Kõik Vatikani kodanikud on katoliiklased ja kõik Vatikani pühakojad kuuluvad katoliku kirikusse.
Paavsti isiklikus sõjaväes on umbes 130 Šveitsi kaardiväelast. Seda armeed võib pidada maailma vanimaks säilinud armeeks. Kaardiväelased on paavsti valvanud juba üle 500 aasta, alates 1505. aastast, kui võimul oli paavst Julius II. Nad kõik kannavad värvikirevat ja ainulaadset mundrit, mille kujundas Michelangelo.
Nad on relvastatud hellebardidega, samuti kaasaegsete tulirelvadega. Kaardiväelased valitakse Šveitsi katoliiklastest vallaliste meeste hulgast, kes on läbinud Šveitsi sõjaväes põhiväljaõppe. Nad peavad olema vähemalt 175 cm pikad. Nende palk on 1300 eurot kuus, majutus ja toitlustus on tasuta.
Kuritegevuse tase elaniku kohta on Vatikanis palju kõrgem kui Itaalias, mis on arusaadav: iga päev Vatikani külastavate inimeste arv on kümme korda suurem kui kääbusriigi enda kodanike arv. Kuritegude hulgas domineerivad taskuvargused, pettused ning politseinike ja riigiteenistujate solvamine. Kurjategijad on peamiselt Itaaliast pärit turistid ja töölised. Tabatud ja süüdi mõistetud kurjategijad saadetakse karistust kandma Itaalia vanglatesse. Kuid umbes 90% kuritegudest jääb lahendamata.
Riik trükib oma postmarke, annab välja passe ja autonumbreid ning omab oma riigilippu ja hümni. Vatikani sularahaautomaatide kasutajad saavad ühe teeninduskeelena kasutada klassikalist ladina keelt. Vatikani pank on ainus pank maailmas, mis sellist teenust pakub. Vatikani postkontor on populaarne roomlaste seas, kes usuvad, et Vatikani postiamet töötab Itaalia omast kiiremini. Kohalikes poodides on kõik veerandi võrra odavam, kuna riigis puuduvad maksud. Lisaks riigivapile on isiklik vapp ka paavst Franciscusel.
Mehed ja naised Vatikanis
Vatikani elanikest on 95% mehed, kuid praegune paavst Franciscus toetab naiste edutamist kõrgetele ametikohtadele katoliku kirikus. Näiteks sai 2020. aasta jaanuaris esimest korda ajaloos naisterahvas Vatikani välisministri asetäitjaks, keda ametlikult nimetatakse riikidega suhtlemise asesekretäriks. Selleks on 70-aastane Francesca Di Giovanni. Enne uuele ametikohale asumist oli ta töötanud 30 aastat Vatikanis, tegeledes pagulasküsimuste, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja naiste õigustega.
Kui tavalisel naisel on võimalik Vatikani territooriumil töötada, näiteks raadiojaamas või ajalehetoimetuses, siis pisiriiki alaliselt elama jäämine on juba tunduvalt keerulisem või peaaegu võimatu. Kuid üks võimalus siiski on: kui mõni naine tahab jääda elama Vatikani, siis peab ta abielluma Vatikani teenistuses oleva Šveitsi kaardiväelasega. Kuid siingi on mitmeid komplikatsioone. Kaardiväelased võivad abielluda ainult eriloaga ja siis, kui on jõudnud kaprali auastmesse ning ka tulevane pruut peab saama Vatikani heakskiidu.
Vatikan on ainus riik maailmas, kus sündimus on null. Seda seletatakse eelkõige sellega, et kääbusriigi territooriumil ei ole sünnitusmaja. Enklaavi kodanike lapsed sünnivad Rooma kliinikutes. Lisaks on Vatikan üks maailma kahest riigist, kus puuduvad seadused abielulahutuse kohta. Teiseks riigiks on Filipiinid.
Vatikani suuremad vaatamisväärsused
Püha Peetruse basiilika ehk Peetri kirik, mis on ehitatud ühe vanema katedraali vundamendile, on suurim (nii siseruumi pindala kui mahutavuse poolest) kristlik kirik maailmas. Guinnessi rekordite raamatus on suuruse poolest esimesel kohal Cote d’Ivoire’i Jumalaema Rahu basiilika, kuid interjööri pindala poolest on see poole väiksem Püha Peetruse katedraalist.
Püha Peetri katedraali ehitamiseks kulus umbes 120 aastat ning veel umbes 200 aastat värviti ja kaunistati seda. Basiilika kupli kujundas Michelangelo ning selle kõrgus on 122 m ja läbimõõt 42 m. Basiilika ise on ristikujuline, pikkusega 213 m ja laiusega 137 m. Kirikualuses nekropolis asub paavstide hauakamber. Siia on maetud palju paavste, sealhulgas ka Püha Peetrus.
Väga võimas asutus on 1475. aastal asutatud Vatikani Apostlik Raamatukogu, mis on üks rikkamaid maailmas. Siin säilitatakse suurimat kesk- ja renessansiaegsete käsikirjade kogu. Raamatukogu fondides on ligi 2 miljonit trükitud raamatut, 150 000 käsikirja, 80 000 koodeksit, 100 000 kaarti, joonist ja gravüüri ning 330 000 münti. Igal aastal lisandub raamatukogu hoidlatesse umbes 6000 uut teost.
Vatikani muuseumikompleks laiutab enam kui seitsme kilomeetri pikknsel maa-alal. Sealset kollektsiooni peetakse maailma suurimaks, mille hulgas on suures koguses Kreeka ja Rooma antiikskulptuure ning renessansiajastu meistriteoseid. Muuseumid asutas 16. sajandi alguses paavst Julius II ning igal aastal külastab neid umbes 6 miljonit turisti.
Vatikan muutuste tuultes
Vatikan tunnistab ametlikult, et elu teistel planeetidel on teoreetiliselt võimalik. Selle avalduse tegi 2008. aastal avalikult Vatikani observatooriumi tollane direktor, jesuiidi preester Jose Gabriel Funes. Ühes intervjuus väitis ta, et intelligentsete maaväliste olendite võimalik olemasolu ei ole vastuolus kiriku õpetusega ja tulnukate olemasolu välistamine oleks nagu piiride seadmine Jumala loomingulisele vabadusele. Olenemata sellest, millised eluvormid võivad mujal olla, usub Vatikan, et need on samuti Jumala looming.
Vatikan on ametlikult ka tunnistanud, et Maa tiirleb ümber Päikese, kuigi selline avaldus tehti alles 1992. aastal. Paavst Johannes Paulus II pidas sel puhul kõne, milles tunnustas Galileo Galileid kui hiilgavat füüsikut ja avaldas kahetsust, et teadlase üle kohut mõistnud teoloogid olid liiga sõna-sõnalt järginud pühakirja teksti.
Vatikan on järjest enam kasutusele võtnud tänapäevaseid meediavahendeid, et jõuda usklike tunneteni. Nii käivitati 2019. aasta jaanuaris palveplatvorm „Click To Pray“. Ressurss sisaldab veebisaiti ja mobiilirakendusi „Palvetage koos paavstiga“, „Palvetage iga päev“, „Palvetage võrgus“ (palvete vahetamiseks teiste inimestega).
MAAJA
