Surm härjavõitluseareenil

Kuulsad härjavõitlused lõpevad sageli toreadoori hukkumisega. 9. juulil 2016 puskis härg Hispaanias Teruelis surnuks toreadoori. Kuid põhjust kurvastamiseks ei tohiks olla. Kui inimene leiab, et tal on õigus oma lõbuks loomi tappa, siis härjal on õigus oma elu kaitsta.

Tulipunase rätikuga uhkes poosis vehkides üritab toreero (hisp k toro – härg) end härja rünnaku eest kaitsta. Ja siis juhtub midagi niisugust, mis paneb nii mõnelgi pealtvaatajal vere tarduma. Härg ründab 29-aastast Victor Barriot (tunnuspildil), paiskab toreadoori maha ja ründab veel kord. Härg lükkab sarve läbi toreero rinnakorvi, tabades kopsu ja südant. Uhke toreadoor Barrio jääb liikumatult lamama. Saatuse iroonia oli selles, et tema abikaasa, poliitik ja tuline härjavõitluste pooldaja Raquel Sanz kutsus oma Facebooki-lehel kõiki huvilisi just Barrio esinemist vaatama. Tol laupäeva pärastlõunal olid matadoorid tapnud juba kaks härga. Kuid kolmas härg osutas raevukat vastupanu. Lähivõitluses tõstab raevunud härg äkki toreero õhku, paiskab ta õhku ja torkab mahakukkunud toreerot veel mitu korda sarvedega.

Otsekohe tormavad abilised kohale, juhivad looma tähelepanu kõrvale ja tassivad toreadoori eemale. Tema elu päästa ei ole enam võimalik. Härja sarv on tabanud elutähtsaid organeid, Barrio sureb sealsamas areenil. Kuid ka võidukas härg kaotab oma elu. Teine matadoor tapab härja hetk hiljem pärast Barrio ründamist.
Hispaania ajalehed teatasid, et lesk oli sügavas šokis. Arstid pidid nutvat naist lohutama. Kogu Hispaania leinas koos temaga. Õigupoolest oleks tulnud kaasa tunda härjale, mitte tema tapjatele.
Hispaania telekanalid tegid härjavõitluselt otseülekande. Publik elas toreerole tormiliselt kaasa.
Barrio oli staar, kes alustas oma karjääri 2007. aastal. Toreerona esines ta terves Hispaanias, teda peeti suureks talendiks, külvati üle autasudega. Polnud kahtlust, et ta suudab tappa ka 526 kilogrammi kaaluva Lorenzo-nimelise härja. Kuigi toreero riskib härjavõitlusel alati oma eluga, siis traagilisi vahejuhtumeid tuleb ette suhteliselt harva. Viimati hukkus matadoor härja sarvede läbi Hispaanias 1985. aastal. Kaks banderiljeerot, kelle ülesandeks on suruda härja ärritamiseks ta selga lipukestega varustatud teravaid orasid, said surma 1992. aastal. Kuid õnnetused on härjavõitlusis üsna igapäevased. 2013. aastal said kergemaid või raskemaid vigastusi 31 matadoori.

Härjavõitlusel on Hispaanias igivanad traditsioonid. Varematel aegadel hukkus rohkem toreerosid kui tänapäeval. Tõsi, paljud toreerod ei surnud saadud vigastustesse mitte areenil, vaid hiljem haiglas haavapõletikku. Sellepärast ongi Madridi areeni Las Ventas ette püstitatud mälestussammas penitsiliini leiutajale Alexander Flemingile (1881–1955), kelle ravim on päästnud paljude haavatud toreerode elu.
Seista juubeldava publiku ees areenil, tunda end kangelase ja staarina. Ainuüksi mõte sellest tekitab paljudel noortel meestel peapööritust. Kuid võitlusareenil ei tekitata mitte ainult härgadele verised ja valusaid haavu, vahel peavad ka loomapiinajad ise sellise vaatemängu eest kallis hinda maksma.
Härg aetakse areenile, kus toreero torkab mõrvarliku vaatemängu lõpus oma mõõga härjale läbi turja südamesse. Võika vaatemängu lõpus lõigatakse härjal ära saba ja kõrvad. Pole siis ime, et meeletust valust hullunud härg üritab oma piinajatele kätte maksta.
Ka Peruu toreero Andreas Roca Rey (s 1996) sai oma vitsad kätte. 533-kilogrammine härg ründas toreerot, lükkas talle oma parema sarve tuharate vahele ja paiskas mehehakatise õhku! Rey röökis valust ja La Maestranza areenil viibivat publikut haaras paanika. Teised härjavõitlejad tormasid kohale, et toreadoori päästa. Asi lõppes sellega, et nooruke toreero pääses reievigastusega. Selline rünnak ei tabanud Reyd esimest korda. Kui teiste meestega juhtub sellist asja ehk kõrtsikaklustes, siis Royle lõi härg 2015. aasta novembris sarve suhu ja paiskas ta õhku. Kuid Reyl oli tollal õnne, ta jäi ilma vaid kahest hambast ja õige varsti oli ta taas areenil.
2010. aasta novembris torkas härg Madriidi areenil oma sarve matadoori Julio Apariciose (tollal 41) alalõuast läbi. Sarve ots tungis matadoori suust läbi! Verd voolas ojana, abilised toimetasid haavatu minema. Apariciot opereeriti kuus tundi. „Sarv oli tunginud läbi alumise lõualuu, napilt mööda häälepaletest,“ selgitas hiljem Màximo Garcia Padròs, Plaza de Toros de las Ventase kirurg. Kuus kuud pärast oma ülirasket vigastust ilmus Aparicio taas areenile, et jätkata härgade tapmist.

Toreero Mauricio Martinez Kingston oli juba mitu korda varem härjavõitlustel vigastada saanud. Ühel eelmisel aastal toimunud härjavõitlusel puuris raevunud härg oma sarve tema rinnakorvi ja paiskas mehe õhku. Härja üks sarv tungis sealjuures läbi matadoori kaenlaaluse, vigastas kopsu ja südant ning tungis rinnakorvist läbi! Toreero toimetati üliraskete vigastustega haiglasse.
Manuel Jesus (35), hüüdnimega El Cid, pidi Hispaanias Pamplona areenil piinliku stseeni läbi elama. Tema vastaseks oli võitlushärg El Ventorrilo. Tuhandete pealtvaatajate silme all tegi matadoor valearvestuse. Ta kaotas tasakaalu ja El Ventorrilo torkas oma sarve mehe üliliibuvatesse pükstesse, rebides need lõhki. Tuhandetele pealtvaatajatele avanes seepeale ainulaadne vaatepilt El Cidi meheuhkusele.
Sama saatus tabas ka härjavõitlejat Juan José Padillat (s 1973), kellel härg lõi sarve 7. oktoobril 2011 Aragoza areenil pähe. Vigastuse tagajärjel jäi Padilla vasakust silmast pimedaks. Kuid ega selline õppetund mees heidutanud. 2012. aasta märtsis ilmus ta uuesti areenile, kuid seekord juba silmaklapiga. Sellest ajast kannab ta hüüdnime „Piraat“. Teist korda sattus ta härja rünnaku ohvriks Sevilla areenil, kui härja sarv ta püksid lõhki rebis, kusjuures meheau jäi napilt vigastamata. Hoolimata vigastusest jõudis ta anda härjale surmahoobi ja tal kõrvad ära lõigata.
Sellega pole vahejuhtumid piirdunud. 2015. aastal jäi härja sarve otsa 20-aastane ameeriklane Benjamin Miller, kes võttis osa Ciudad Rodrigos toimunud traditsioonilisest härjavõitluse festivalist Carneval del Toro. Miller kaotas härja eest põgenedes tasakaalu ja härg ei jätnud juhust kasutamata, et talle sarv tagumikku torgata. Kolm tundi kestnud operatsioonil tuli „kohendada“ raskeid vigastusi mehe reiel, sulgur- ja seljalihasel.

Lühidalt härjavõitlusest

Härjavõitluse juhtfiguur on matadoor (matador de toros – härja tapja). Matadoor alustab oma karjääri novillerona (noviitsina). Sel perioodil võitleb ta noorte mullikatega (novillos) Saavutab ta teatud taseme ja on piisavalt härjavõitlustest osa võtnud, pühitsetakse ta erilisel tseremoonial (alternativa) matadooriks. Nüüd võib ta üles astuda täiskasvanud võitlushärgade vastu. Igal aastal lõpetab pärast neli aastat kestnud ettevalmistust Escuela de Tauromaquia umbes sada toreerot. Hispaanias on vanuse alammääraks 16 eluaastat, Mehhikos võivad võitlejad olla veelgi nooremad.
18. ja 19. sajandil sundis majanduslik viletsus noori mehi areenil härja vastu üles astuma. Tänapäeval on see tulus elukutse. Toreerod teenivad 50 000 kuni 100 000 eurot ühe võitluse eest ja naudivad avalikkuse suurt tähelepanu. Mõned toreerod teenivad kuni 180 000 eurot ühe „etenduse“ pealt.
Võitluse alguses defileerivad osavõtjad publiku ees. Need on matadoorid (härjatapjad), pikadoorid (picadores – sõna-sõnalt torkajad) ja banderiljeerod (banderilleros, sõnast banderilla – kaunistatud väike kidadega ora). Võitluse esimene faas on paseillo, kaks ratsanikku (alguacilillos) paluvad sümboolselt presiidiumilt võitlushärgade värava võtit (Puerta de los Toriles). Presidendil on õigus härjad areenile lasta ja võitluse käigu, võitlejate tegevuse hindamise ja trahvide üle otsustada. Reglemendi järgi peab president olema linnapea või politseiülem. Kuna see positsioon pole kuigi populaarne, võib selleks olla ka mõni teine ametnik.
Võitlus koosneb kolmest osast (tercios), mille algusest kuulutatakse sarvesignaalidega. Kolmandas faasis tapab matadoor härja, lüües mõõga (estoque) looma turja ja lükates selle käepidemini sisse, tabades nii südant. Ühe härja vaatemänguline tapmine kestab keskmiselt 20 minutit.

NB! toreero on jala-härjavõitleja, toreadoor aga ratsa-härjavõitleja.

MAAJA