Stetoskoobi leiutamine

Rene Laennec (1781–1826) leiutas 1816. aastal stetoskoobi. Tema esimene stetoskoop oli u 22 cm pikkune ja 2,5 cm läbimõõduga õõnsast puittorust ning mida tuntakse monauraalse stetoskoobina, sest sellel on ainult üks kuular. Järgmised kolm aastat kulutas Laennec oma konstruktsiooni viimistlemisele. 1819. aastal avaldas ta põhjapaneva raamatu, milles osutas, et võimaldades kuulatleda hingamise ja vereringe sisemisi helisid, lubab stetoskoop esimest korda elusolendite peal patoloogilisi uuringuid läbi viia. 1829. aastal mõtles Šoti meedik Nicholas Comins välja esimese painduva stetoskoobi ja 1852. aastal lisas New Yorgi arst George P. Camman Laenneci konstruktsioonile kaks kuularit binauraalse heli tarvis. 1878. aastal lisati helide võimendamiseks mikrofon.

Huvitav teada!
Hiliskeskaegses Euroopas oli igal enesest lugupidaval tohtril arstiriistade kotis ka tavaline mängunukk, mille peal naispatsient näitas ära kõik oma vaevused allpool kurku. Tollal ei söandanud ükski arst puudata naispatsiendi kaela, rinda või, hoidku jumal, midagi veelgi intiimsemat.