Sõbrad omavahel

„Tead, sõber, ma olen viimasel ajal nii närviline: võpatan iga telefonihelina peale, käed hakkavad värisema, kardan uksekella…”
„Jah, mulle on see tunne tuttav. Lihtsalt ära tee nii palju võlgu.”
* * *
„Meie esimene abielutüli oli eriti magus.”
„Kuidas magus?”
„Minu naine viskas mulle pulmatordi näkku!”
* * *
Mees kohtab tänaval sõpra, kellel silm sinine.
„Mis ajast sa abielus oled?” küsib sõber siira imestusega.
* * *
Pikas sutaanis preester näeb raudteejaamas hiilgava mundri ja uhke hoiakuga kindralit. Ta pöördub tema poole: „Vabandage, härra jaamaülem, millal läheb järgmine rong Lioni?”
„Kell veerand kaks, proua,” vastab kindral.
* * *
Hiljuti abiellunud Rein räägib oma sõpradele: „Anita on vapustav tüdruk ja süütu oli ta ka.”
„Siis oskab ta peale kõige muu ka nõiduda,” katkestab Ain teda, „sest mina ja Robert võtsime talt süütuse.”
* * *
„Kas teil vendi on?”
„On küll, isegi kaks.”
„Millega nad tegelevad?”
„Üks on estraadilaulja ja teine paneb kärakat.”
„Siis on neil mõlemal kuldsed kõrid!”
* * *
„Käisin naisega arsti juures. Tohter soovitas talle soolast õhku hingata.”
„Kas saatsid ta mere äärde puhkama?”
„Ei tule mõtteseki! Ma sidusin toas ventilaatori külge soolaheeringa.”
* * *
„Kuidas sulle eilne seebikas meeldis?”
„Esimene pool oli päris kena, kuid hiljem mind segati?”
„Mis siis juhtus?”
„Naine märkas, et ma tukun, ja ajas üles.”
* * *
„Sinu naine latrab külas, et on sinust mehe teinud. Minu naine küll ei julge niisugust juttu rääkida.”
„Kindlasti mitte, sest ta on pidevalt rääkinud, et ta on tahtnud sinust meest teha.”
* * *
„Teil on viis tütart. Kas nad on juba abieluealised?”
„Kõige noorem veel ei ole, aga teine juba on, kolmas ka, neljas enam mitte ja viies on jälle vaba.”
* * *
„Kuule, kus see vihmavari on, mille ma sulle laenasin?”
„Kas sul on seda kohe praegu tarvis? Ma juhtusin selle oma sõbrale laenama.”
„Mul endal seda küll tarvis pole, aga see inimene, kellelt mina selle laenasin, tahaks seda tema õigele omanikule tagasi anda.”
* * *
„Kas sul vaeseid sugulasi on?”
„Vist on, aga ma ei tunne neid.”
„Aga rikkaid?”
„Nemad jälle ei suvatse mind tunda.”
* * *
„Mina joon ainult viina, sest konjak mõjub nägemisele halvasti.”
„Pole võimalik! Kes sulle sellist totrust rääkis?”
„Keegi pole rääkinud, aga mul on kogemusi. Alati, kui ma vaatan konjakipudeli juures olevat hinnasedelit, läheb mul silme ees mustaks.”
* * *
„Räägitakse, et sa oled abiellunud.”
„Seda küll. Võid mind õnnitleda.”
„Ja oled sa siis perekonnaeluga rahul?”
„See on just see, millest ma alati olen unistanud! Sina, poissmees, ei suuda endale ette kujutada, mis see on: tuled koju, väsinud, tige ja näljane — aga kodus on puhas, mugav, lilled laual, maitsev õhtusöök… Ja sinu kõrval on kaunis naine, kes sädistab: „Lurjus selline, kuradi kaabakas, miks sa nii hilja tulid?””
* * *
„Kuidas õpetatakse noort daami ujuma?”
„Väga lihtsalt. Vasaku käega toetad kõhust ja parema käega hoiad rindade alt.”
„Aga ta on mu õde!”
„Ah nii! Siis sa võid ta lihtsalt basseini äärelt vette tõugata.”
* * *
„Mul on alati olnud suuri raskusi naise kojutoomisega,” kurdab üks mees teisele. „Alguses segasid mind vanemad, nüüd abikaasa…”
* * *
Eakas mees abiellus juba viiendat korda. Altari ees noore mõrsja kõrval seistes tulid talle pisarad silmi. Kui tseremoonia oli lõppenud, küsis sõber, miks ta nii liigutatud oli.
„Ma mõtlesin sellele, et see on mu elus võib-olla viimane kord naist võtta.”
* * *
Üks mees räägib teisele: „Minu õhtune vahetus lõppes hilja ning koduukse taha jõudes avastasin, et mul pole võtit. Helistasin kaua kella, tagusin rusikatega uksele ning lõpuks palusin naabrit, et ta laseks mul rõdu kaudu minu köögiaknast sisse ronida. Magamistoas tõusis naine voodis rõõmsalt istukile ja ütles: „Küll on hea, et sa tulid. Ma ei suuda kunagi ilma sinuta uinuda.”
* * *
„Sellest ajast peale, kui sa Jaanaga tutvusid, jätsid sa maha nii suitsetamise kui ka joomise. Kas sa tegid seda tõesti tema pärast?”
„Aga muidugi!”
„Siis sa pead küll teda hullupööra armastama. Ma ei saa ainult aru, miks sa ei abiellu?”
„No tead! Oma praeguste väärtustega võin ma palju parema naise leida!”
* * *
Kaks sõpra seisavad tänaval ja ajavad juttu. Nendest lendab kajakas üle ja midagi märga kukub ühe sõbra õlale.
„No see veel puudus! Kas sul juhuslikult paberit ei ole?” küsib too.
„Milleks sulle veel paberit, tagumik lendas ju minema!”
* * *
„Miks sa üldse temaga abiellusid?” küsib peigmehe sõber pulmalauas. „Ta on ju tõeline peletis!”
„Kuid ta päästis mu elu.”
„Kuidas?”
„Ta ütles mulle, et kui ma temaga ei abiellu, siis ta lööb mu maha!”
* * *
„Kuidas su perekonnaelu läheb?”
„Viletsalt! Naine nõuab lahutust, kuna talle näib, et ma ei sobi kokku meie elutoa uute kardinatega.”
* * *
Markus läheb mööda tänavat, käes hiigelsuur lillebukett. Talle tuleb vastu sõber ja küsib, kuhu tee viib.
„Lähen oma ülemuse tütre kätt paluma.”
„Kumma oma? Tal on ju kaks tütart.”
„Ma ei tea veel isegi. Kui tal on hea tuju, siis noorema oma, kui tal on aga halb tuju, siis tuleb võtta vanem.”
* * *
„Kui ma abiellusin, ei olnud mul ega mu naisel midagi hinge taga. Isegi pulmapeo korraldamiseks tuli võlgu teha.”
„Aga nüüd?”
„Nüüd on meil viis last.”
* * *
„Ma abiellun.”
„See on tore, kuid kuula minu nõuannet: ära aja kunagi naist majast välja.”
„Miks?”
„Äkki tuleb tagasi.”
* * *
Üks sõber kurdab teisele: „Kas sa tead, kui raske on kaotada naist.”
„Jah, praktiliselt võimatu…”
* * *
„Mis ma näen! Sa oled taimetoitlane, ja sööd jänesepraadi?”
„Kättemaksuks selle eest, et ta sõi ära minu porgandid!”
* * *
„Minu arst keelas mul ratsutamise.”
„Kas ta vaatas su läbi.”
„Ei, aga ta nägi mind hobuse seljas.”
* * *
Kaks joobnut komberdavad kodu poole.
„Ma tahaksin olla hiir,” ütleb üks teisele.
„Miks siis?” imestab teine.
„Sest minu naine kardab ainult hiiri!”
* * *
Noormees küsis healt sõbralt, kes oli juba mitmendat aastat abielus, kas ta peaks ikka abielluma.
„Muidugi,” vastas teine. „Kui oled üksi, siis ei tunne sa end hästi ei kodus ega ka siis, kui oled kodunt ära. Aga kui oled abielus, tunned end hästi vähemalt siis, kui oled kodunt eemal.”
* * *
„Tead, Arnold, need kaks näitlejat, kes laval suudlesid, on eraelus tõepoolest abielus!”
„Pagana pihta! See oli siis tõepoolest laitmatult maha mängitud!”
* * *
„Kahju, et sa kirikus ei käi. Jumalatempli külastamine on hingele lausa õndsus.”
„Ära liialda. Pärast seda, kui ma end seal laulatada lasksin, tean ma selle õndsuse hinda.”
* * *
„Sinu naine veedab suurema osa päevast köögis. Ta on sul vist väga hea perenaine.”
„Mis sa nüüd! Meil on köögis telefon.”
* * *
„Kelle sa naiseks võtad?”
„Marika.”
„On ta ka tubli tüdruk?”
„Oo jaa, kõik meie linnaosa mehed kiidavad teda.”
* * *
„Mis kasu on meil küll suveajast?”
„Võid nautida vihmasadu tund aega kauem!”
* * *
„Terve nädala istute kõrtsis, aga pühapäeval millegipärast mitte?”
„Pühapäev kuulub minu perekonnale, siis ma istun teleri ees!”
* * *
„Ma käisin selgeltnägija juures.”
„Oi kui põnev! Kas ta suutis su mõtteid läbi näha?”
„Jah! Ma pidin ette maksma.”
* * *
„Millal sa hommikul üles tõused?”
„Kui esimene päikesekiir tuppa langeb.”
„Kurat ja põrgu, siis oled sa küll varajane!”
„Mitte eriti? Mu toa aknad avanevad läände!”
* * *
„Teadlased on kindlaks teinud, et 200 inimese hulgas on vähemalt üks, kes on 1,90 m pikk.”
„Tean, kinos istub ta alati minu ees!”
* * *
„Kui ma kohtan tänaval mõnda oma võlausaldajat, siis lähen lihtsalt teisele poole tänavat.”
„Nüüd ma saan aru, miks sa alati siksakiliselt mööda linna liigud.”
* * *
Kaks meest mängivad kaarte.
„Sa teed sohki!” röögatab äkki üks. „Ma nägin, kuidas sa praegu ässa varrukast välja tõmbasid.”
„Õige, kuid sinu omast!”
* * *
Üks sõber teisele: „Ma olen juba kolm korda oma pulmi edasi lükanud. Mis sa arvad, kas see toob õnnetust?”
„Kindlasti mitte, kui sa samas vaimus jätkad.”
* * *
„Sa väidad, et sinu naine kuulab sõna. Mina pole sinnamaani veel jõudnud. Kuidas sina seda saavutasid?”
„Väga lihtsalt. Igal hommikul tööle minnes ütlen naisele, et ta võib teha, mida ta tahab. Ja seda ta ka teeb.”
* * *
„Naised arvavad, et nad teavad kõike.”
„Minu oma vähemalt tunnistab, et ühte asja ei suuda ta kunagi mõista.”
„Tõesti? Mida siis?”
„Seda, miks ta minuga abiellus.”
* * *
„Arst olevat minu naisele öelnud, et kui ma operatsioonil suren, siis ta loobub igasugusest tasust.”
„Ole rahulik, arstid ei tee midagi tasuta.”
* * *
„Kui poliitik ütleb sulle, et me kõik istume ühes paadis, siis ole valvas!”
„Miks?”
„Ta mõtleb sellega seda, et tema tahab kaptenit mängida ja sina pead aerutama.”
* * *
„Eile sõin ma einelauas 49 miniviinerit.”
„Miks mitte juba 50?”
„Kas sa tõesti mõtled, et ma oleksin selle ühe viineri pärast hakanud oma kõhtu rikkuma?”
* * *
„Sa olid Pariisis, ja ei käinud Eiffeli tornis?! See on sama hea, kui näha Napolit ja mitte surra.”
* * *
Üks sõber teisele: „Ma sõidan alati õhtuti alevisse, sest seal on õlu 50 senti odavam.”
„Kuid see läheb sul ju kallimaks, mõtle sõidukuludele!”
„Oh ei, ma joon nii kaua, kuni ma kasumis olen!”
* * *
„Sa vaatasid vist terve nädalavahetuse telekat?”
„Miks sa seda arvad?”
„Näost näha, et oled hästi välja maganud.”
* * *
„Kes armatsevad rohkem, kas inimesed või küülikud?”
„Loomulikult küülikud.”
„Miks?”
„Sest küülikuid on rohkem kui inimesi!”
„Ja miks on küülikuid rohkem kui inimesi?”
„Sest nad armatsevad rohkem.”
* * *
„Sinu naine ei sõimagi sind enam joomise pärast. Kas ta on sellega leppinud?”
„Me tulime teineteisele vastu: mina ei joo enam ja tema ei sõima enam.”
* * *
„Palun ütle mulle, miks sa oma naisega abiellusid? Oli ta rikas või ootas last?”
„Ei seda ega teist. Ma lihtsalt armastan teda.”
„Ahaa! Seda ma mõtlesin, et midagi teie abielus ei klapi.”
* * *
„Kas sa pole tähele pannud, et suured laevad kannavad enamasti naisenime?”
„See tuleb sellest, et neid on raske juhtida.”
* * *
Kaks sõpra väljuvad täistuubitud trammist.
„Miks sa ennist trammis nii valjusti naersid? Minu meelest ei juhtunud seal midagi naljakat,” ütleb üks teisele.
„Seda küll, kuid minu kõrval seisev mees pistis oma paksu rahakoti minu püksitaskusse ja siis ei saanud ma teisiti kui pidin naerma.”
* * *
Üks mees teisele: „Varem ma jõin viskit veega, siis vett viskiga, hiljem viskit ilma veeta ja nüüd joon viskit nagu vett!”
* * *
Kaks vanahärrat meenutavad noorusaegu.
„Oma esimest suudlust ei unusta ma kunagi. Tüdruku nimi oli Elli.”
„Mis selles suudluses siis nii erilist oli, et sa ikka veel sellele mõtled?”
„Tal oli põlev suits suus!”
* * *
„Kas sa oled rongiõnnetust üle elanud?” pärib üks sõber teiselt.
„Oo jaa! See juhtus siis, kui rong sõitis tunnelist läbi ja ma suudlesin kogemata tütre asemel isa!”
* * *
„Kas vastab tõele, et sa said isaks?”
„Kuidas sulle öelda. Minu naine sai emaks.”
* * *
Üks puhkaja teisele: „Alles siis, kui seisad ääretu mere kaldal, tunned oma tühisust.”
„Selleks ei pea ookeani rannikule sõitma. Mina tunnetan oma tühisust ka naisega rääkides.”
* * *
Rikas pankur ütleb oma sõbrale: „Üks mu kassiiridest teeb mulle peavalu. Juba mitmendat nädalat uurib ta lennuplaane!”
„Mis selles siis nii ebaharilikku on? Võib-olla valmistub mees puhkusereisiks?”
„Väga võimalik. Kuid miks ta üleeile minu naist kallistades sosistas talle: „Ainult kannatust, mu arm!””
* * *
„Minu õde on nii inetu, et talle tuli kotlettidest pärg kaela riputada, enne kui koerad hakkasid temaga mängima.”
* * *
„Iga kord, kui ma vaatan seinal rippuvat vanaisa mõõka, tuleb mul tahtmine sõtta minna.”
„Või nii!”
„Kui ma aga vaatan tema puujalga, siis läheb see tahtmine väga ruttu üle.”
* * *
„Ma kuulsin, et sa oled abiellunud?”
„Nii see läks.”
„Kuidas siis abielumehe põli on?”
„Nagu teatris — üks stseen teise otsa.”
* * *
„Kuidas sul siis pärast pulmi läheb?”
„Kehvasti! Kujuta endale ette, naine ajab mind minema nii voodist kui ka söögilaua juurest.”
„Nii voodist kui söögilaua juurest? Kas sa siis süüa ka ei oska?”
* * *
Kohtuvad kaks sõpra, kes on hiljuti abiellunud.
„Kuidas sulle siis abielus meeldib?” küsib esimene.
„Pole viga, kõik on korras. Kuidas sul läheb?”
„Vapustav! Minu naine armastab mind nii väga, et kõnetab mind ainult saksakeelsete hellitusnimedega.”
„Millised need siis on?”
„Kohe kuuled, ta võtab mind alati niimoodi vastu.”
Samal hetkel avaneb maja uks ja lävele ilmunud noorik hüüab: „Kellega sa seal mölised, hoorajääger!”
* * *
„Kas pole kummaline,” ütleb üks sõber teisele, „kui sa ütled oinale võmm, ei juhtu midagi, kui sa aga ütled politseinikule siga, siis tuleb sul selle eest trahvi maksta.”
* * *
Sõbrad kohtuvad pärast puhkust.
„Kuidas olid hinnad mägedes?”
„Mägedest kõrgemad. Ja kuidas olid hinnad mere ääres?”
„Veel soolasemad kui merevesi.”
* * *
„Kas sa kuulsid, et Rein abiellus oma endise ämmaga?”
„Mis siis selles imelikku on? Ta lubas juba ammu ämmale kätte maksta.”
* * *
„Kas sa tead, et mu naine läks ära.”
„Mis sinna ikka parata, osta pudel viina ja uputa oma mure ära.”
„Sellest ei tule midagi välja.”
„Miks ei tule? Kas sul pole raha?”
„Raha on, kuid muret ei ole.”
* * *
„Kas sa tõesti usud, et korstnapühkija võib õnne tuua?” küsib noormees vanemalt töökaaslaselt.
„Olen küll,” vastab too veendunult.
„Mis ajast peale?”
„Alates sellest päevast, kui mu naine koos korstnapühkijaga jalga laskis.”
* * *
„Ju see pidi nii minema. Linda võrgutas mu heinaküünis ära…”
„Ja sa saad isaks?”
„Lollus, ma ei saa enam heinapalavikust lahti!”
* * *
Kõrtsis kurdab üks mees teisele: „Mu naine ei saa minust aru.”
„Miks?”
„Ma abiellusin välismaalasega.”
* * *
„Ma tahaksin ennast lahutada lasta,” räägib härra Nirk oma töökaaslastele.
„Lase käia!” soovitatakse.
„Kuid ma ei saa. Iga kord, kui ma kodus sellest juttu teen, kolgib naine mu vaeseomaks.”
* * *
„Peeter abiellus naisega, kelle ta uppumisest päästis. Kas ta sai õnnelikuks?”
„Ei, ta hakkas vett kartma.”
* * *
„Ma tahaksin puhkuse ajal sõita Rooma, minu naine aga Londonisse.”
„Ja kuhu te siis sõidate?”
„Kas te ei ole abielus?”
* * *
„Ma olen kuulnud, et reedel abiellumine toob õnnetust.”
„Loomulikult, miks peaks reede erand olema?”
* * *
„Mu naine jättis mind maha ja nüüd tunnen puudust nii mõnestki asjast.”
„Millest siis?”
„Oma rahast, majast, autost, mööblist…”
* * *
„Ma olen oma pulma juba kolmel korral edasi lükanud. Ega see halb enne ole?”
„Ei, kui sa samas vaimus jätkad.”
* * *
Abielumees sõbrale: „Minu naine mängis varem viiulit. Pärast seda, kui meil sündisid lapsed, on ta viiulimängust loobunud. Tõepoolest, lapsed võivad palju rõõmu pakkuda!”
* * *
„Miks Reet oma kihluse sinuga tühistas?”
„Ta rääkis mulle, mida ta soovib jõulukingiks ja mina ütlesin talle, kui palju ma teenin.”
* * *
„Kas sa kuulsid, et ma abiellusin Hellega?”
„Kui see on tõsi, siis õnnitlen sind, kui ei, siis õnnitlen teda!”
* * *
„Enne kui ma kodust välja lähen, vean naisega kihla, et ma ei tule enne kümmet koju.”
„Ja siis?”
„Ma olen džentelmen ja lasen naisel võita.”
* * *
„Kohutav, kolme nädala pärast tuleb mu naine tagasi,” kurdab Rein sõbrale.
„Kui kaua ta siis on juba ära olnud?”
„Ta sõidab täna ära.”
* * *
„Ma tahaksin olla astronaut,” ütleb ärimees sõbrale.
„Miks?”
„Siis ei peaks ma igalt reisilt naisele kingitust kaasa tooma.”
* * *
Mees sõbrale: „Minu naine on minu vastu nii tigedaks muutunud, et viimasel ajal hoiab ta koeral sabast kinni, et peni minu koju saabudes ei saaks saba liputada.”
* * *
„Minu naine soovib endale sünnipäevakingiks midagi niisugust, mis sobiks tema näoga.”
„Osta talle volditud seelik!” soovitab sõber.
* * *
„Erki, mis sa arvad armastusest esimesest silmapilgust?”
„Hoitakse kohutavalt palju aega kokku!”
* * *
„Mu jumal, mis su näoga lahti on?”
„Ma sain lendava taldrikuga vastu nägu.”
„Kust see välja ilmus?”
„Pole aimugi, millisest kauplusest naine neid ostab.”
* * *
„Ma päästsin teie ämma merest.”
„Õnnitlen! Ta kuulub teile. Merest leitud kraam kuulub leidjale.”
* * *
„Mehe elu pole lihtne,” ohkab Elmar. „Kui ta sünnib, õnnitletakse ema. Kui ta abiellub, imetletakse pruuti: talle kingitakse lilli, ja kui mees sureb, rõõmustab naine tema päranduse üle.”
* * *
Pargis.
Üks pensionär näeb võluvat blondiini möödumas ja ütleb teisele ätile: „Vilista minu eest, ma olen oma valehambad koju unustanud.”
* * *
„Kahe nädala eest varastati minu naise krediitkaart,” juubeldab Hans.
„Ja mille üle sa rõõmustad?”
„Varas kulutab palju vähem raha kui minu naine.”
* * *
„Mis sa räägid? 20 aastat abielus ja pole veel kordagi tülitsenud? Kas sa siis kunagi oma naisele vastu ei räägi?”
„Mitte kunagi. Ma ootan alati, kuni ta hakkab iseendale vastu rääkima.”
* * *
Üle hulga aja kohtusid kaks sõpra.
„Kas oled sa vahepeal abielusadamasse purjetanud?”
„Ei, mulle piisab avamerel seilamisest.”
* * *
„Mul on tunne, et ma ei ole normaalne.”
„Kuidas nii?”
„Ma armastan oma naist ja vihkan oma sekretäri.”
* * *
„Enne kui ma abiellusin, oli mul kolm teooriat laste kasvatamiseks. Nüüd on mul kolm last ja ei ühtegi teooriat.”
* * *
„Me vaidlesime naisega tükk aega lapse eesnime üle. Mina tahtsin Pauli, naine aga Peetrit.”
„Ja mis nime te siis lõpuks valisite?”
„Anneli!”
* * *
„Eile võitsin ma loteriil miljoni!”
„Aga kuidas reageeris sellele su naine?”
„Ta suri rõõmust.”
„Mis sa räägid! Nii palju õnne ühekorraga!”
* * *
„Ma annan lahutuse sisse. Mu naine ei räägi minuga juba pool aastat!”
„Mis sa nüüd. Kust sa veel teist sellist naist leiad?”
* * *
„Kuidas su naine ka on?”
„Ta oleks ideaalne naine, kui ta ei nõuaks minult, et peaksin olema ideaalne mees.”
* * *
Üks sõber ütleb kurvalt teisele: „Ah, kui õnnetu ma olen. Mu naine ei mõista mind. Aga sinu oma?”
„Ma ei tea seda. Ta pole minuga kunagi sinust rääkinud.”
* * *
„Minu naine tegeleb juba pool aastat spordiga, et noorem välja näha.”
„Ja kas see on juba mõju avaldanud?”
„Kuidas võtta. Ta ei näe enam välja nagu 43-aastane naine, pigem nagu 39-aastane mees!”
* * *
Inglane jagab pärast perepuhkust Austraalias oma sõbrale reisimuljeid: „Imeline maa! Seal, kus me puhkasime, oli olemas kõik, mida iganes soovida oskad: minu jaoks baar, lastele liivarand, naisele päike ja ämmale haid.”
* * *
„Kuidas Müllerite lahutus läks?”
„Nagu oligi oodata. Tema naine sai endale lapsed, mees sai võlad ning advokaat maja ja raha!”
* * *
Mees istub baarileti ääres ja nutab. Baarmen küsib: „Kas teil on mure?”
„Jah, mu naine ütles mulle, et ta ei räägi minuga kuu aega.”
„Ah, kui kohutav!”
„Jaa, täna saab kuu aega täis.”
* * *
„Sellest ajast peale, kui mu naine võttis endale poole kohaga töökoha, tuleme omadega kenasti välja.”
„Ah nii, ja mida siis teie naine teeb?”
„Ta hoiab meie koristaja lapsi.”
* * *
„Miks ma ei näe sind enam selle võluva blondiiniga?”
„Arst keelas mul temaga kohtumise ära.”
„Lolliks oled läinud või?”
„Ei, asi on selles, et blondiini mees on arst.”
* * *
„See on küll häbematuse tipp,” pahandab härra Meier. „Mina räägin teile, et minu naine sai lapse, aga teie küsite, kes on isa!”
„Ärge erutuge, ma mõtlesin, et te teate!”
* * *
„Kas teil lapsi on, härra Müller?”
„Jaa, kaksteist!”
„Sa püha müristus! Kas teil pole kodus vahel kitsas?”
„Ei, nad elavad kõik oma emade juures.”
* * *
„Öelge mulle, millal teie õde kavatseb mehele minna?”
„Kogu aeg!”
* * *
Kaks meest istuvad viinalauas.
„Kas sa mäletad, et sulle anti eelmisel kuul kõva preemia?”
„Mäletan.”
„Vaat nii, tänu minule. Aga mäletad, sind valiti juhatusse?”
„Mäletan.”
„Vaat nii, tänu minule.”
Siis küsib teine mees: „Aga kas sa mäletad, sul sündis kaks aastat tagasi poeg?”
„Muidugi mäletan.”
„Vaat nii, tänu minule…”
* * *
Raudteejaama ees kohtuvad kaks meest.
„Kus sa olid?”
„Saatsin ämma rongile.”
„Aga miks sul nägu tahmane on?”
„Suudlesin suurest rõõmust vedurit.”
* * *
Kaks vanameest jalutavad pargis ja näevad ühel pargipingil suudlevat paarikest.
„Ah, oleksin ma veel kord noor!” ohkab üks.
„Mõtleks vaid, mingi suudluse pärast veel 45 aastat töötada!”
* * *
„Minu naise mäluga on viimasel ajal halvad lood.”
„Kas ta unustab kõik?”
„Ei, vastupidi, ta ei unusta midagi!”
* * *
„Mina ja minu naine oleme armunud nagu meie esimesel kohtumisel. Tema armastab pagarit ja mina oma kohviku kassapidajat!”
* * *
„Mare on vapustav naine. Ta on kena ja tal on huumorimeelt. Sellest hoolimata ei ole ma näinud teda veel kunagi südamest naermas.”
„Tee talle abieluettepanek!”
* * *
„Ma mõtlen alati kaks korda, enne kui ma välja lähen.”
„Ja miks siis?”
„Kõigepealt pean ma leidma põhjuse, miks ma välja lähen, ja teiseks ettekäände, et mu naine kaasa ei tuleks.”
* * *
„Kes see inetu naine seal teisel pool teed seisab?”
„See on minu naine.”
„Oi, vabandage, mul on väga kahju.”
„Minul samuti.”
* * *
Üks sõber teisele: „Ma olen sõjaohver. Ma abiellusin 1944. aastal.”
* * *
„Ma otsin tüdrukut, kes ei joo ega suitseta ja kellel ei oleks üldse mingisuguseid pahesid ega nõrkusi.”
„Mille jaoks küll?”
* * *
„Kas te usute lendavate taldrikute olemasolusse?”
„Jaa!”
„Kui põnev! Ja kas te olete ka ise mõnda lendavat taldrikut näinud?”
„Pärast abielulahutust enam mitte.”
* * *
Üks mees küsib teiselt: „Milline iga on abiellumiseks kõige sobivam?”
„Seda võin ma sulle täpselt öelda: mitte enne neljakümnendat, pärast neljakümnendat aga enam mitte.”
* * *
Sünnitusmaja fuajees käib üks mees närviliselt nurgast nurka. Lõpuks küsib ta ühelt teiselt ootajalt: „Ootate poissi?”
„Ei, tüdrukut. Ta töötab siin akušöörina.”
* * *
Kohtuvad kaks noormeest.
„Kuula, kui ma sind veel kord Riinaga näen, siis…”
„Mis siis?”
„Siis võid temaga abielluda!”
* * *
„Millega sinu eilne tüli naisega lõppes?”
„Kompromissiga. Mina tunnistasin, et tal on õigus, aga tema jäi sellega nõusse.”
* * *
„Miks Erna ei tahtnud sinuga abielluda?”
„Religioossetel põhjustel. Ma tegin pankroti, aga tema jumaldab raha.”
* * *
„Kas sa tead, et Peterson sattus haiglasse?”
„Uskumatu! Alles eile õhtul nägin ma teda ühe võluva blondiini seltskonnas!”
„Tema naine samuti…”
* * *
„Mart, kas sa Anna telefoninumbrit mäletad?”
„Ei.”
„No kas või umbkaudugi?”
* * *
„Kas teile meeldib, et naised nüüdisajal ennast rohkem mingivad?”
„Raske öelda, kas meeldib, kuid nutavad nad nüüd tunduvalt vähem.”
* * *
„Kui sa vaid teaksid, kuidas mu naine armastab rääkida. Kord, kui ta oli kuurordis, põletas ta isegi keele ära.”
* * *
„Mu naise nimi on Roosi ja ta armastab ainult roose.”
„Tänage jumalat, et ta nimi pole Edelweiss.”
* * *
Üks mees kurdab oma sõbrale: „Kaks aastat tagasi jäi minu naine talvepuhkuse ajal rasedaks. Eelmisel aastal veetis ta mägedes puhkust ja jäi jälle rasedaks. Nii see enam ei lähe! Sel aastal sõidame koos mägedesse.”
* * *
„Kas teie lahutus läks kiiresti?”
„Jaa, me pidime koguni oma pulmareisi katkestama, et tähtaega mitte mööda lasta.”
* * *
„Ants, aita hädast välja, sõida oma autoga raudteejaama ja too mu ämm ära. Ma maksan sulle 50 eurot.”
„Aga kui ta ei tule?”
„Siis saad sada eurot!”
* * *
„Kas suudlemisest võib pimedaks jääda?”
„Kindlasti! Eile suudlesin ma naabrinnat ja pärast seda ei või ma enam oma naist näha.”
* * *
„Ma ei suuda ilma oma naiseta elada!”
„Ikka veel nii armunud?”
„Ei, aga lõppude lõpuks on tema see, kes töötab ja meie perekonda toidab!”
* * *
„Annika tahab endale kingituseks midagi kaela ja käe ümber. Ma mõtlen kaelakeed ja käevõru.”
„Tore mõte, kuid mina kingiksin talle suure tüki seepi.”
* * *
„Peter, sa kannad sõrmust! Kas sa oled vahepeal abiellunud?”
„Mis loll küsimus! Kas sa arvad, et ma kannaksin sõrmust lõbu pärast või?”
* * *
„Tõnu, miks sa kannad kolm numbrit väiksemaid saapaid?”
„Vaata, naine ei ole mul ilus, süüa teha ei oska. Poeg õpib halvasti ja pole üldse kindel, kas ta kooli lõpetab. Tütar käib mingisuguste pättidega ringi, ämm tõreleb minuga kogu aeg. Ainuke rõõm mu elus on siis, kui ma õhtul saapad jalast ära võtan.”
* * *
„Miks te otsustasite ennast naisest lahutada?”
„Ta suitsetab voodis!”
„Kuid see ei saa olla lahutuse põhjuseks!”
„Kuid ta kasutab alati minu kõrva tuhatoosiks!”
* * *
Kaks vanameest meenutavad oma noorust.
„Minu pärast oli üks kaunitar nõus riskima isegi oma eluga,” jutustab üks vanapapi.
„Kuidas nii?”
„Ta ütles, et pigem lendab Kuule, kui et mulle mehele tuleb!”
* * *
„Tead, sõber, et mul on naine, keda ma armastan, kaks last, keda ma väga hoian, ja veel armuke, keda ma ei salli silmaotsaski.”
„Miks sa siis armukest pead?”
„Aga see on moes ja ega ma ei saa teistest kehvem olla.”
* * *
„Väga imelik: mina olen brünett, naine blond, aga lapsel on punapea…”
„Võib-olla on ta läinud isasse?”
* * *
„Te olete siis veendunud abielu vastane?”
„Olen küll. Ma tunnen väga paljusid abielusid ja ühes kahetseb seda mees, teises jälle naine.”
„Aga need on ju ainult üksikud erandid!”
„Õigus, sest suuremalt jaolt kahetsevad mõlemad.”
* * *
„Imelik küll, kui palju võib inimene pärast pulmi muutuda…”
„Ära parem räägi! Enne pulmi meeldisid mulle kõik naised.”
„Aga praegu?”
„Praegu on neid ühe võrra vähem.”
* * *
„Kuidas siis möödus kohtumine tolle veetleva daamiga, kellega sa hiljuti tutvusid?”
„Ütleksin, et tulemus oli viiekümneprotsendiline.”
„Kuidas sellest aru saada?”
„Mina ilmusin kokkulepitud kohta, aga tema mitte.”
* * *
„Ilus küll! Sa laenasid Robertile viis tuhat dollarit, aga tema laskis sinu naisega jalga!”
„Ega ma nii loll ka ei ole, et oma raha niisama käest annan.”
* * *
„Minu naisel on riidekapp igasuguseid hilpe nii täis topitud,” räägib mees oma tuttavale, „et kui sinna satuks koi, siis ei õpiks ta iialgi lendama.”
* * *
„Sa käid peaaegu iga päev kalal, kas su naine selle kohta midagi ei ütle?”
„Päris alguses ta noogutas pead, siis kortsutas kulmu, seejärel raputas pead ja lõpuks pöördus advokaadi poole.”
„Aga nüüd?”
„Nüüd olen ma vaba!”
* * *
„Miks sa nii endast väljas oled?”
„Läksin eile tuttavat noorikut külastama. Nagu uksest sisse astusin, nii hakkas tema ema mind pinnima, et millised on minu edaspidised kavatsused tema tütre suhtes.”
„Saan aru, niisugused asjad pole kuigi meeldivad…”
„See pole veel midagi, aga siis pistis tema tütar oma toast pea välja ja ütles mammale: „Ema, jäta ta rahule, see pole see mees!”
* * *
„Kas sa tead, et sinu naine ringi tõmbab?”
„Ja mis sellest?”
„Kuidas, mis sellest? Nad seisavad tema järele lausa järjekorras!”
„Aga mina saan ju ilma järjekorrata!”
„Mina sinu asemel lahutaksin küll temast ära.”
„Mida sa veel ei taha! Ei mina viitsi järjekorras seista!”
* * *
Kohtuvad kaks sõpra. Ühel on uus naine käevangus. Teine kutsub ta veidi kõrvale ja sosistab: „Mis sinuga lahti on? Oled sa peast segi läinud, et niisuguse naiseks võtsid — sellega on ju terve Kohila maganud!”
Kui nad mõne aja pärast uuesti kokku saavad, on mees ikka sama naisega, ja kui too ei kuule, sosistab mees sõbrale: „Tead, ma käisin Kohilas – see on nii väike koht!”
* * *
„Kas sinu poissmeheelu pole sind veel ära tüüdanud?”
„Mitte põrmugi. Kui see kõlbas minu isale ja ka vanaisale, siis miks ei peaks see mulle kõlbama…”
* * *
„Kas see vastab tõele, et su naine andis lahutuse sisse?”
„Seda küll, kuid ka mina pöördusin kohtu poole sama palvega.”
„Miks te siis lahku lähete, kui te igas asjas ühel meelel olete?”
* * *
„Täna ma ütlesin oma naisele ei.”
„Ja mida ta sinult küsis?”
„Ega mul midagi selle vastu pole, kui tema nõusid peseb.”
* * *
„Kus teie abikaasa on?”
„Kodus – koos oma neljajalgse sõbraga…”
„Oi, ma ei teadnudki, et olete endale koera muretsenud!”
„Koerast pole juttugi, see on diivan.”
* * *
„Ma müüksin oma naise kõige suurema heameelega mõnele pimedale kaltsukaupmehele.”
„Küll sa võid olla alatu! Niimoodi ära kasutada teise inimese füüsilist puuet…”
* * *
„Kuidas su õde selle kihlasõrmusega rahul on, mis ma talle kinkisin?”
„Kuidas sulle nüüd öelda… Ta ütles, et need kaks tükki, mis talle juba varem on kingitud, pidid paremad olema…”
* * *
„Miks sa täna nii kahvatu ja kurb välja näed?” küsib noormees oma romantiliselt häälestatud sõbralt.
„Juhtus midagi koledat,” ütleb too süngelt. „Too imeline tütarlaps, keda ma nii meeletult armastasin ja kellele lõpuks julgesin teha ettepaneku, et ta mulle naiseks tuleks, ütles mulle ära.”
„Ära kurvasta,” asub sõber lohutama, „naise öeldud „ei” võib ka vastupidist tähendada.”
„Seda ma tean. Ega ta ei öelnudki mulle sellepeale ei, ta ütles hoopis: „Ptüi, vana raisk!”.”
* * *
„Kuidas sa tulid selle peale, et minu naisega magada?”
„Ma tahtsin ainult kindlaks teha, kas sinu ja minu naise vahel on erinevusi.”
„Ah, seda oleksin ma võinud sulle ise öelda!”
* * *
Artur küsib muheledes oma sõbralt: „Kes oli too daam, kellega ma nägin sind eile kinost väljumas?”
„See polnud mingi daam, vaid minu oma naine!”
* * *
„Mis Eevale sinu juures kõige rohkem meeldib?”
„See, et ma hea välja näen ja et ma olen fantastiline armastaja.”
„Ja mis sulle tema juures meeldib?”
„Et ta seda kõike minu juures leiab.”
* * *
„Miks te alati oma naisega tänaval tülitsete?”
„Sellepärast, et kodus vajab naine rahu.”
* * *
„Eile jäi mu naine haigeks, aga täna saabus tema ema, et naise eest hoolitseda.”
„Jah, nii see on, õnnetus ei saabu kunagi üksinda!”
* * *
Kaks meest omavahel.
„Minu naine armastab kasse ja koeri!”
„Aga minu naine on taimetoitlane.”
* * *
Kohtuvad kaks sõpra. Üks küsib teiselt: „Räägi, kes sulle sellise sinika silma alla virutas?”
„Ma kohtasin eile oma sõpra, kes saabus pulmareisilt.”
„No ja siis?”
„Mina soovitasin tal selle naisega abielluda.”
* * *
„Ants, su naisel on kolm armukest ja sina talud seda?!”
„Mida ma pean tegema, olen ju vähemuses.”
* * *
Kaks meest baarileti ääres.
Üks ütleb: „Hea küll, ma pean koju minema. Meie koduabiline sõitis ära ja mu naine on üksinda!”
„Ka mina pean koju minema, ainult et minuga on asjad vastupidi!”
* * *
„Rene, mul on vahekord sinu naisega.”
„Noh, nüüd näed sa isegi, kui valelik naine mul on. Mulle rääkis ta, et tal on hea välimusega ja intelligentne armuke.”
* * *
Erich küsib oma naiivsevõitu sõbralt: „Kas sa tead ka, et su naine petab postiljoni piimamehega?”
„Jaa, kuid kõige tähtsam on, et ta mulle truu on!”
* * *
„Ma olen kurb ja rõõmus üheaegselt.”
„Miks sa siis kurb oled?”
„Minu auto varastati ära!”
„Ja mis sind siis rõõmustab?”
„Minu ämm oli autos.”
* * *
„Kunagi ei unusta ma balli, kus kohtasin oma naist…”
„See oli nähtavasti väga romantiline?”
„Üldsegi mitte. Ma arvasin, et ta on kodus laste juures.”
* * *
„Räägitakse, et sa oled oma naise kaarte mängima õpetanud?”
„Jah, ning hästi tegin. Järgmisel päeval pärast palgapäeva võitsin temalt üle poole oma töötasust tagasi.”
* * *
Kohtuvad kaks sõpra.
„Sa näed paganama hea välja! Küllap olid sanatooriumis?”
„Ei, aga mu naine on seal.”
* * *
Üks mees silmitseb eemalseisvat naist ja ütleb: „Kas näete, missugune kaunitar! Ma pole veel kunagi näinud nii ilusat naisterahvast.”
„See on minu naine,” lausub teine mees.
„Oo, andestage, siis ma tegin küll ränga vea.”
„Pole midagi, see oli hoopis minu viga.”
* * *
„Kelle peale su naine eile õhtul nii hirmsasti karjus?”
„Koera peale.”
„Vaene koer! Ma kuulsin, kuidas su naine ähvardas talt korterivõtmed ära võtta.”
* * *
„Kas nägid: mustkunstnik tegi ainsa liigutusega rahast taskurätiku.”
„Mõni ime. Minu naine teeb rahast veel kiiremini uue kübara!”
* * *
„Eile läks mul kodus kaduma sajaeurone.”
„Loodetavasti on teil aus teenija?”
„See’p see ongi. Ta annab raha kohe mu naise kätte!”
* * *
„Jaan, kuidas see on võimalik, et sa alailma tülitsed oma naisega, kuid saad ämmaga väga hästi läbi?”
„Miks ma ei peaks ämma austama? Tema oli ju meie abielu vastu.”
* * *
„Leo, millal sa end ükskord naisest lahutad?”
„Häda on selles, et meil on kolm last. Tuleb oodata neljandat.”
* * *
„Kui elegantne ülikond sul täna seljas on!”
„See on üllatus minu naiselt. Kui tulin ametireisilt koju, oli see magamistoas toolileenil.”
* * *
„Ta on tore tüdruk. Ma tahtsin temaga abielluda, kuid tema perekond oli vastu.”
„Perekond?”
„Jah, mees ja neli last.”
* * *
„Kuidas sa suudad õppida ülikoolis ja olla abielus?”
„Oo, mul on see blond stipendium…”
* * *
Kaks meest lähevad mööda tänavat. Äkki haarab üks teisel käest: „Ruttu peitu!”
Mõlemad jooksevad nurga taha.
„Mis juhtus?”
„Teisel pool tänavat räägib minu naine minu armukesega.”
„Vastupidi,” ütleb teine mees, „seal on minu naine minu armukesega.”
* * *
„Mul pole iialgi naistega vedanud. Mu esimene naine ajas mu minema, teine läks ise ja kolmandaga elan veel praegugi.”
* * *
„Ma magasin oma naisega esimest korda alles pulmaööl. Ja teie?”
„Ma ei tea ju teie naise neiupõlvenime.”
* * *
Olavi väitis, et tema naine oskab suurepäraselt lindu matkida.
„Sind valvab ta tõepoolest kullipilguga,” nõustusid sõbrad.
* * *
„Ärge kaitske naisi, nad on talumatud olendid.”
„Kuidas nii?”
„Ma tean, mis räägin. 50 protsenti neist on lobisejad, 50 protsenti ilma ajudeta, 50 protsenti liiderlikud.”
„See teeb ju kokku 150 protsenti.”
„Kahjuks jah!”
* * *
„See naine on nagu roosinupp.”
„Vilets võrdlus. Roosinupud on tavaliselt suletud.”
* * *
Kaks meest vestlevad kohvikus.
„Kas usute mingi kõrgema võimu olemasolusse?”
„Muidugi! Olen ise ühega abielus.”
* * *
„Naaber, mis pidu teil eile oli?”
„Minu naine pühitses oma kolmekümneseks saamise kümnendat aastapäeva.”
* * *
„Arst keelas minu abikaasal igasuguse toiduvalmistamise.”
„On ta siis nii haige?”
„Ei, haige olen mina.”
* * *
„Kui tulen öösel koju, ei räägi naine minuga sõnagi, vaatab ainult kella.”
„Sul on vedanud! Minu oma vaatab kalendrit.”
* * *
„Te olete juba kolmkümmend aastat vana, kas ei oleks juba aeg abielluda?”
„Ma ei mõtlegi seda teha. Mul on kaks õde, kes minu eest hoolitsevad ja minu jaoks kõik teevad.”
„Kuid nad ei saa ju ometi asendada abielunaist!”
„Siiski, need pole minu õed!”
* * *
„Aga inimene, kuidas sa võisid naituda sellise inetu olevusega?”
„Võid valjusti rääkida, kurt on ta ka veel.”
* * *
„Kuidas sulle meeldib fotograafi tütar?”
„Minu arvates on ta halvasti ilmutatud.”
* * *
„Minu naine nägi möödunud ööl unes, et oli abiellunud ühe miljonäriga.”
„Kuid minu naine kujutleb seda ka ärkvel olles.”
* * *
„Te ütlete, et teie naine vananeb liiga ruttu?”
„Jah, ta arvab nüüd need aastad juurde, mis ta enne abiellumist maha arvas.”
* * *
„Kui abiellusin, armastasin oma noort naist nii, et oleksin ta kas või ära söönud.”
„Ja nüüd?”
„…on mul põhjust kahetseda, et ma seda ei teinud!”
* * *
„Mis on saanud Osvaldist, sellest vanast seelikukütist?”
„Ah, ka tema vananeb. Ta jookseb nüüd naistele järele ainult siis, kui tee läheb mäest alla.”
* * *
„Mina ja minu naine oleme võrdõiguslikkuse poolt. Kaks korda nädalas tohib naine oma sõbrannaga välja minna ja mina samuti.”
* * *
„Minu abielu on väga kena,” ütleb mees sõbrale.
„Kas te siis kunagi ei tülitse?”
„Siiski, aga me lepime kohe jälle ära.”
„Kuidas see juhtub?”
„See on üsna lihtne. Kui mu naine vihastab, viskab ta mind söetangidega. Tabab ta, siis naerab tema. Ei taba, siis naeran mina.”
* * *
„Noh, Hannes, kuidas möödus esimene õhtu sinu uue kallimaga?”
„Suur pettumus! Kõigepealt istusime tema mugaval diivanil, jõime ära pudeli ðampanjat, lobisesime tühjast-tähjast, siis kustutas ta tule ära ja hakkas ennast riidest lahti võtma. Ma sain aru, et ta on väsinud ja tahab magama heita, ning lahkusin.”
* * *
„Kuidas eilne õhtu möödus, kas tutvusid ka mõne kena neiuga?”
„Koguni ülikorraliku neiuga. Juba esimese siivutu anekdoodi jutustamise ajal hüppas ta voodist välja.”
* * *
„On ka sõbralikke ja kenasid autojuhte,” ütleb Ervin sõbrale. „Mõned peatuvad, kutsuvad sind sisse ja lubad isegi autos ööbida.”
„Tõsi või? Kas sinuga on seda juba juhtunud?”
„Ei, minuga mitte, aga minu naisega.”
* * *
„Karl, kas tuled mulle peiupoisiks?”
„Aga loomulikult! Ma ei jäta ometi oma parimat sõpra nii raskel tunnil üksinda!”
* * *
„Ma pole sinu naist juba tükk aega näinud!”
„Õnneseen!”
* * *
„Kas Maria on nõus sulle naiseks tulema?”
„Jah, aga ta tahab ainult, et ma natukene ootaksin.”
„Kui kaua?”
„Ma ei tea. Ta ütles, et ma olevat viimane, kellega ta abiellub.”
* * *
„Kirjutasid ühele neiule armees teenides iga päev kirja. On ta nüüd sinu naine?”
„Ei, postiljoni oma.”
* * *
„Minu naine jättis mu maha ja võttis kogu mu raha kaasa.”
„Sul vedas, tavaliselt võtab naine mehelt kogu raha ära, kuid jääb sellest hoolimata tema juurde.”
* * *
„Miks Paul matkaklubist välja visati?”
„Ta läks blondi Riinaga liiga kaugele.”
* * *
„Statistiliselt võttes olevat iga viies abielu õnnetu.”
„Õige mul asja, ma olen alles kolmandat korda abielus.”
* * *
„Kas sa läksid oma pruudist lahku ainult sellepärast, et ta kannab nüüd prille?”
„Ei, tema jättis minu maha, kui endale prillid sai.”
* * *
„Hiljuti suudlesin naabri ilusat tütart. Ma pean tunnistama, et see oli silmapilk, mida ma ei suuda kunagi unustada!”
„Kas sa olid nii armunud?”
„Seda mitte, aga mu naine sattus mulle peale!”
* * *
Rene kurdab baarileti ääres oma sõbrale: „Minu naine norib alailma minu kallal.”
„Mina ei saa seda oma naise kohta öelda, talle meeldib alati nalja teha. Näiteks eile peitis ta kappi oma venna, kellest ma varem midagi ei teadnud!”
* * *
„Kus te oma naisega esimest korda kohtusite?”
„Baaris.”
„Ja kas te olete valikuga rahul?”
„Ei, ma vahetasin baari.”
* * *
„Vanapoiss, kuidas nädalavahetus möödus?”
„Laupäeval käisin oma sekretäriga suusatamas.”
„Ja pühapäeval?”
„Käisin oma naisega kelgutamas.”
* * *
„Mis, juba viis aastat oled sa kihlatud? Kas see ei lähe sul pikapeale igavaks?”
„Miks igavaks? Ma vahetan ju nii sageli oma pruute!”
* * *
„Ma pean oma naise kiituseks ütlema, et teda huvitab väga köögis toimetamine. Ta avab nimelt kaks konservi päevas, aga pühapäeval koguni kolm!”
* * *
„Miks te ei sõida suvel Itaaliasse puhkama?”
„Mul on selleks kümme põhjust.”
„Ja nimelt?”
„Naine ja üheksa last.”
* * *
„Ma olen alati öelnud, et kõige lollimatel meestel on kõige ilusamad naised.”
„Õige, sul on piltilus naine.”
* * *
„Ma olen juba kolm korda oma pulmi edasi lükanud. Ega see ometi õnnetult lõpe?”
„Kui sa samas vaimus jätkad, siis kindlasti mitte!”
* * *
„Ma kuulsin, et sinu naine sõi kogemata mürkseeni ja rikkus oma mao ära. Kuidas ta ennast praegu tunneb?”
„Kuidas võtta. Ta on praegu veelgi mürgisem kui varem!”
* * *
„Eile kohtasin ma inglit naise kujul.”
„Ja mis edasi sai?” pärib sõber.
„Nüüd on kogu mu raha kus kurat!”
* * *
„Minu naine tahab ennast minust lahutada lasta,” kurdab mees sõbrale, „kuigi ma olin alati väga hea tema vastu. Veel eile hommikul viisin ma talle kohviveski voodisse, tal jäi üle ainult kohvi ära jahvatada.”
* * *
„Kas see on tõsi, et sa pead kodus nõusid pesema?”
„Jah, kuid see-eest aitab naine mul pesu välja väänata!”
* * *
„Ma tean, miks viimasel ajal nii vähe abielusid sõlmitakse: noored mehed tunnevad hirmu abielu ees!”
„Kuidas ajad muutuvad! Enne abiellumist ma isegi ei teadnud, mis on hirm.”
* * *
Mihkel kurdab baaris sõbrale: „Minu naine tahab, et talle jääks alati viimane sõna.”
„Sul on vedanud, minu oma tahab, et ta saaks endale viimase kui ühe euro.”
* * *
„Kuulge, härra, kuidas te julgete nii avalikult ja häbenemata kogu aeg minu naist vaadata? Mida te endale lubate!?”
„Kas ma pean tõesti seda teile ütlema?”
„Aga loomulikult, ma nõuan seda!”
„Kuidas soovite. Ma nimelt mõtlesin, et niisugust naist ei tahaks ma endale mitte iialgi ja mitte mingi hinna eest!”
* * *
„Mul on alati armastuses õnne.”
„Jaa, kuid sa oled ikka veel vanapoiss!”
„Kas see mitte polegi õnn?”
* * *
„Teie uus naiskolleeg ei räägi teiega ühtegi sõna. Kas te läksite tülli?”
„Ei, ma pidin tema vanuse ära arvama.”
„Ja siis?”
„Ma arvasin ära.”
* * *
„Kas sa näed seda naist seal? Kunagi ma armastasin teda.”
„Kui kaua?”
„Ma ei tea, ma ei vaadanud kella.”
* * *
„Kas sinu naine on vahel ka hällilaulu laulnud, kui laps ei jää magama?”
„Jaa, kuid meie naaber tõstis lärmi ning ütles, et ta talub parema meelega meie beebi kisa.”
* * *
„Sa võid mind ju vanamoodsaks pidada, kuid mulle meeldivad tummfilmid endiselt rohkem kui helifilmid,” ütleb üks sõber teisele.
„Miks siis?”
„Oo, ma naudin seda, kui näen üht naist rääkimas, ilma et teda kuulda oleks!”
* * *
„Vaene Caesar! Naine läks tema juurest ära, jätmata talle ühtegi sestertsi!”
„No mina olen veel õnnetum. Minu naine ei jäta mulle pennigi ja ära minna ka ei kavatse.”
* * *
„Ära abiellu veebruaris, vaid märtsis.”
„Mis vahe seal on?”
„Võidad ühe kuu.”
* * *
„Räägitakse, et sa abiellusid?”
„Jah, tutvusin miljonäri tütrega. Ta hoiatas mind, et kulutab aastas kleitide peale 50 000 dollarit.”
„No ja kuidas sa temaga toime tuled?”
„Mis tema siia puutub? Ma abiellusin miljonäri tütre õmblejaga.”
* * *
„Kujuta ette, Oskar, ma lugesin kusagilt, et Borneo saarel teeb naine kõik kodused tööd. Harib põldu, kasvatab lapsi, teeb mehele süüa ja on üldse meister igal alal. Ja niisuguse naise võib osta kahekümne dollari eest. See on kohutav!”
„Miks kohutav? Hea naine ju maksab palju.”
* * *
„Kõik siin maailmas on suhteline!”
„Miks sa nii arvad?”
„Sada eurot, millest mu naine midagi ei tea, on mulle kallimad kui tuhat eurot, millest ta teab.”
* * *
„Kas sa tead, et pururikas vanapiiga Rosa suri eile?”
„Kohutav õnnetus! Üleeile oleks ta olnud kõige täiuslikum pruut altari ees.”
* * *
„Ostsid endale sada loteriipiletit. Mis sa kavatsed selle rahaga peale hakata, kui võidad?”
„Kui võidan, siis võin abielluda. Kui ei võida, siis pean abielluma.”
* * *
„Minu naine elab üle jõu.”
„Miks ta seda teeb?”
„Et meeldida meie naabritele, kes elavad samuti üle jõu, et meile meeldida.”
* * *
„Kas sa oled juba kuulnud, millega Eedi hakkama sai? Kohutav skandaal!”
„Ei ole kuulnud.”
„Kuidas see võimalik on, elate ju ühes linnaosas?”
„Seda küll, kuid mu naine on juba kaks nädalat sanatooriumis.”
* * *
„Vanapoiss, kuidas sa nii häbematult heas tujus oled, ise tuled armulaualt?”
„Aga kuidas siis teisiti. Vanad patud on andestatud ja uusi näen juba silme ees.”
* * *
„Ma tahaksin, et mu pruut oleks nõnda ilus, et mul tema kaasavara mõttessegi ei tuleks, ja ühtlasi nii rikas, et kui ta küürakas oleks, ma seda ei märkaks.”
„Sa unustad kõige tähtsama: ta peaks ka veel nii loll olema, et sinuga abielluks.”
* * *
„Kuidas pulmas oli?”
„Kui supp oleks olnud nii soe kui kohv ja kohv nii kange kui vein ja vein nii vana kui hani ning hani nii rasvane kui pruut, siis oleks päris tore pidu olnud.”
* * *
„Kas sul on oma naisega olnud lahkarvamusi?”
„Iga päev, kuid ma ei ütle talle seda.”
* * *
„Minu naine on lihtsalt võimatu. Ta küsib hommikul raha, lõunal raha ja õhtul jälle raha!”
„Uskumatu! Mida ta siis selle suure hulga rahaga teeb?”
„Ma ei tea, siiani pole ma raha andnud.”
* * *
„Ma nägin teid hiljuti koos abikaasaga kabarees.”
„Õigus jah! Kuid palun, ärge talle seda mingil juhul meelde tuletage!”
* * *
„Noh, sõber, mis siis sinu ilusa papagoiga juhtus?”
„Abiellusin, ja ta sai südamerabanduse.”
„Ega ometi kadedusest?”
„Ei, ta ei suutnud kõnevõistlust välja kannatada!”
* * *
„Miks sa, vanapoiss, äkki abiellusid?”
„Ah, kõrtsisöök ei maitsenud enam.”
„Ja nüüd?”
„Nüüd maitseb jälle.”
* * *
„Mis teha? Mu naine kujutab ette, et ta on auto.”
„Kui vana?”
„Kakskümmend neli.”
„Vanaraud!”
* * *
„Minu naine jättis mind maha.”
„Miks?”
„Minu valmistatud toit ei maitsenud talle.”
* * *
„Ma ei mõista, kuidas te võite jääda nii ükskõikseks, kui teie naine nutab.”
„Ah, tema puhul on see lihtsalt veesport!”
* * *
„Eile ütles Eeva lõpuks jaa.”
„Õnnitlen, vanapoiss! Millal on pulmad?”
„Mis pulmad?”
* * *
„Minu naine ei tee kärbselegi liiga.”
„Kuidas? Eile nägin ma, kuidas ta sind tainarulliga taga ajas!”
„Noh ja siis? Kas ma olen kärbes või?”
* * *
„Mida sa oma tüdrukule kinkisid?”
„Huulepulga.”
„Väga praktiline. Selle saad sa osakaupa tagasi.”
* * *
„Kas te teete puhkusereisi ajal ka kitsasfilmi?”
„Ei! Mu naine on sellise filmi jaoks kahjuks liiga paks!”
* * *
„Sinu naine läheb järjest paksemaks, Georg!”
„Sellest pole midagi, ilusast naisest pole kunagi küll!”
* * *
„See naine on juba viiekümne kaheksa aastane.”
„Siis on tal aastad küll juba raskeks koormaks.”
„Just nii. Omavahel öeldes — ta ei jaksagi neid kanda ja laseb alati mõned aastad maha langeda.”
* * *
„Mul ei vea tüdrukutega,” ohkab Willi, „eile ma kutsusin restorani ühe võluva tütarlapse. Tema salatisse oli sattunud mingisugune ussike. Neiu kutsus kelneri ja ütles talle: „Palun koristage see limane mollusk ära!” Ja kujuta ette! Kelner haaras mul kraest kinni ning hakkas laua äärest minema tirima!”
* * *
„Sinu naine õppis viis aastat keemiat, nüüd aga on koduperenaine. Kas see on loomulik?”
„Kui sa vaid teaksid, kui hästi ta oskab oma teadmisi rakendada! Eile näiteks õnnestus tal sealihakotletid muuta puhtaks süsinikuks.”
* * *
„Miks ma ei näe sind enam koos Monikaga?”
„Ma jätsin ta maha: ta naeris liiga valjusti.”
„Ma pole seda märganud.”
„Muidugi. Sind ei olnud ju juures, kui ma palusin teda minu naiseks saada.”
* * *
„Kas sa oled uues restoranis käinud? Kuidas seal muusika on?”
„Suurepärane. Kogu õhtu jooksul ei kuulnud ma sõnagi sellest, mida mu naine rääkis.”
* * *
„Minu hajameelsus läks mulle eile terve sajalise maksma.”
„Kas unustasid raha kuhugi?”
„Jah, koju lauale.”
* * *
„Armas sõber, võid mind õnnitleda. Mu naine sai vanaemaks ja mina vanaisaks.”
„Milline rõõmus sündmus! Nii et olid siis kaksikud?”
* * *
„Härra Kask, ma müün oma naise ära. Kui palju pakute?”
„Mitte midagi.”
„Kaup koos!”
* * *
„Sa kosid selle neiu ainult raha pärast. Kas sa aga ka tead, et tema minevik on üsna kahtlane.”
„Tean küll, aga kui ma temaga ei abiellu, on minu tulevik üsna kahtlane.”
* * *
„Miks sa nii tujust ära oled?”
„Ma armastan ja mind armastatakse.”
„See on ju suur õnn!”
„On – aga paraku pole naine üks ja see sama.”
* * *
„Ah, kui ilusad on Lilly hambad. Nagu pärlid!”
„Kindlasti, sest ta on need minult saanud.”
„Kas te olete Lilly isa?”
„Ei, tema hambaarst.”
* * *
„Kuidas ma saaksin oma naist suurest söömisest võõrutada? Iga kord, kui me restorani läheme, tellib ta terve menüü.”
„Väga lihtne. Ütle talle ainult: „Lase hea maitsta, mu väike paksuke!”.”
* * *
„Kas sinu naine veedab palju aega köögis?”
„Ta ei saa sealt peaaegu üldse tulema.”
„Ta oskab siis suurepäraselt toitu valmistada?”
„Seda mitte, meil on lihtsalt köögis telefon.”
* * *
„Tead, semu, minu naine ei pahandanud sugugi, kui ma alles hommikul koju jõudsin. Vastupidi.”
„Tean juba, kallis sõber, kuulsin isegi käteplaksutamist.”
* * *
„Mina tutvusin oma naisega alles kolm kuud enne pulmi.”
„Ja mina omaga alles kolm kuud pärast pulmi!”
* * *
„Ma veetsin eile oivalise õhtu.”
„Ah, kas olite koos teatris?”
„Mina mitte, aga minu naine.”
* * *
„25 aastat olime mina ja minu naine õnnelikud.”
„Ja mis siis juhtus?”
„Me kohtusime.”
* * *
„Vaata, nägid, kuidas see tütarlaps mulle naeratas?”
„Mis seal imelikku on, kui mina sind esimest korda nägin, ajas mind hirnuma.”
* * *
„Kas teie naine räägib ikka veel oma eelmisest mehest?”
„Jaa, varem ta sõimas teda ja kiitis mind, nüüd aga kiidab teda ja sõimab mind.”
* * *
„Eile läks mu naisele puru silma. Arsti visiit maksis 45 eurot.”
„Väike kulu! Minu naisele sattus silma karusmantel, see läks mul maksma 1000 eurot.”
* * *
„Kuhu sa jooksed?”
„Koju! Ostsin naisele kübara ja pean nüüd kiirustama, kuni mood pole veel muutunud.”
* * *
„Elmar, kas oled juba abiellunud või keedad ikka ise suppi?”
„Nii seda kui teist.”
* * *
„Minu naine õpib klaverit mängima ja tütar viiulit.”
„Ja mida õpite ise?”
„Nurisemata kannatama.”
* * *
„Mis pagana lärmi sa eile oma korteris tegid?”
„Ütlesin oma naisele paar mehesõna.”
„Aga sinu naine on ju maal suvitamas!”
„Just sellepärast.”
* * *
„Sinu naine oli varem blond. Millal ta mustaks muutus?”
„Siis, kui halliks läks.”
* * *
„Karl mõtleb tõsiselt abielu üle järele.”
„Kui kaua ta siis abielus on olnud?”
* * *
„Miks sa käid iga õhtu tolle lese juures, parem kosi ta naiseks.”
„Kus ma peaksin siis hakkama oma õhtuid mööda saatma?”
* * *
„Te lubasite endale seda, et olite häbematu minu naise vastu, härra Wilson.”
„Jah, seda küll.”
„Andke mulle käsi, olete tõeline kangelane!”
* * *
„Sa oled kihlunud? Kes on pruut?”
„Kolm ja pool miljonit, ülejäänu olen unustanud.”
* * *
„Kui ma olen koos noorte daamidega, ei oska ma millestki rääkida,” kurdab noormees oma sõbrale.
„Räägi nende ilust.”
„Jah, aga kui nad ilusad ei ole?”
„Siis räägi nende sõbrannade inetusest.”
* * *
„Selle daami juures on kuurort imet teinud!”
„Nii, ju ta on siis vanast haigusest lahti saanud.”
„Ei, aga vanast tütrest.”
* * *
„Mis teeb teie sõber, too noor arst?”
„Vaeseke langes oma elukutse ohvriks.”
„Kuidas siis?”
„Ta abiellus oma esimese patsiendiga.”
* * *
Daniel ja Georg sõidavad rongiga. Daniel hakkab igavuse eemalepeletamiseks anekdoote rääkima.
„Kaks kaubareisijat…”
„Seda lugu ma juba tean,” tõrjub Georg.
„Kaks ohvitseri kasiinos…”
„Vana loll nali!”
Daniel solvub ja pahvatab: „Sinu naine petab sind!”
„Tean,” vastab Georg ükskõikselt.
„Lollpea!” karjub Daniel. „See pole nali! Sinu naine petab sind tolle pika Evaldiga!”
„Pikka Evaldit tean ma ka.”
* * *
Talumees kurdab sõbrale oma tütre õnnetut meheleminekut.
„Kaasavara? Selle pistis mu kallis väimees juba kahe kuuga nahka!”
„Ohoo! Aga mida sa siis kaasavaraks andsid?”
„Ühe sea ja kolm kana.”
* * *
„Kui John minu tütrega abiellus, meelitas see kelm minult 10 000 dollarit välja.”
„Ja kas sa midagi tagasi pole saanud?”
„Sain küll — oma tütre.”
* * *
„Heino, miks sa nii nukker oled?”
„Ma abiellun ilusa ja rikka neiuga.”
„Miks siis nii kurb?”
„Kui ma temaga abiellun, pean alkoholist ja tubakast loobuma. See on raske tingimus.”
„Raske tingimus! Aga miks sa siis temaga abiellud?”
„Kui ma seda ei teeks, tuleks mul midagi veelgi tähtsamat maha jätta, nimelt söömine!”
* * *
„Kes see naisterahvas on, keda sa praegu tervitasid? Kas mõni sugulane?”
„Jah, see on minu kolmanda naise teise mehe esimene naine.”
* * *
„Kuidas käib teie vendade käsi?”
„Tänan, ühel läheb väga hästi, aga teine on abielus.”
* * *
„Minu naine räägib pidevalt oma eelmisest mehest.”
„Aga minu oma — järgmisest.”
* * *
„Kinnitad, et vaidluses naisega jääb alati viimane sõna sinule?”
„Aga muidugi! Iga vaidluse lõpetan sõnadega: „Jah, kallim!”.”
* * *
„Miks sul, Mart, on nii hea meel, kui tulen sulle vastu oma naisega?!”
„Olen siis jah tõepoolest südamest rõõmus, et mul endal naist ei ole.”
* * *
„Mis sa arvad, kas Leonile võib saladust usaldada?”
„Kindlasti, tal tõsteti neli aastat tagasi palka, aga naine ei tea sellest siiamaani midagi.”
* * *
„Mis uudist?”
„Mu naine petab mind.”
„Sa ei saanud aru, ma küsisin, mis uudist.”
* * *
„Mis on juhtunud? Miks sa nii tujust ära oled?”
„Käisin naisel jaamas vastas, aga teda ei tulnud. Kardan, et ta on kodus juba eilsest saadik.”
* * *
„On see tõsi, et abiellusid romantilistel põhjustel ja röövisid oma pruudi?”
„On küll.”
„Kas vanemad teid taga ei ajanud?”
„Ajasid küll.”
„Aga ei saanud kätte?”
„Said küll ja elavad nüüd meie juures.”
* * *
„Minu naine on väga muutunud selles ajast, kui ta arsti juures käis. See oli nii tubli arst, et pärast esimest visiiti oli mu naine terve.”
„Missugust ravimit arst siis kirjutas?”
„Tegelikult mitte mingisugust. Ta ütles ainult, et naise alatine väsimus on lihtsalt vanaduse tundemärk.”
* * *
Kaks meest restoranilauas seiravad kolmandat, kes mõni laud eemal uurib toidukaarti.
„Kae, kui vanaks Max on jäänud!”
„Kuidas sa selle nii kaugelt ära näed?”
„Lihtsalt. Ta vaatas enne menüüd ja alles siis ettekandjat.”
* * *
„Ütle, mis oleks kõige parem kink minu naisele sünnipäevaks?”
„Kui õige küsiksid seda temalt endalt?”
„No tead, nii palju mul raha ei ole.”
* * *
„Usu mind, naisi ei õpi kunagi tundma.”
„Tõesti?”
„Muidugi, ma ju tunnen naisi.”
* * *
„John, sa oled mu parim sõber!”
„Ma ei kahtlegi selles!”
„Sellepärast usaldan ma sulle ühe oma saladuse: sinu naine petab meid mõlemat!”
* * *
„See seelikukütt väidab, et ta on viimased viis aastat oma naisele truu olnud.”
„Viimased viis? Oo, Aivar, ta ei valetanud. Taavi oli vanglas.”
* * *
Pan Kosidowski saab sõbralt telegrammi: „Just äsja kihlusin 100 000-ga.”
Vastustelegramm: „Zlotid või dollarid?”
Kosidowski: „Dollarid.”
„Õnnitlen!”
* * *
„Ja selle nuumhanega peaksin ma abielluma! Ta kaalub vähemalt 80 kilo!”
„Jaa, aga ta saab kaasavaraks 80 000 eurot,” lohutab sõber.
„Noh, 1000 eurot kilogrammi eest… polegi nii paha!”
* * *
„Mis su naine ütles, kui sa pärast kahekümneaastast äraolekut Ameerikast tagasi tulid?”
„Ta oli tülitamise pärast väga vihane, sest pesi parajasti pesu.”
* * *
„Miks sa arvad, et abieluinimesed ainult sõimlevad?”
„Ei arvagi. Vahel nad kolgivad teineteist.”
* * *
„Kui ma Annega abiellun, pean ka tema ema enda juurde võtma, aga see oleks juba liig. Mida teha?”
„Kosi ema. Tütrest on juba kergem lahti saada.”
* * *
„Kujuta ette, mu naine võtab mul ise kingad jalast.”
„Kui sa koju tuled?”
„Ei, kui ma tahan välja minna.”
* * *
„Miks sa endale autot ei osta?”
„Milleks? Kõigil mu sõpradel on auto.”
„Kas sa võid öelda, miks sa abiellusid?”
* * *
„Kas sa oled oma naisega õnnelik?”
„Jah, väga.”
„Kas ta teeb hästi süüa?”
„Mitte eriti.”
„Mida ta siis oskab?”
„Ta laulab väga hästi.”
„Kanaarilind oleks ju siis odavam tulnud?”
* * *
Sõbrad omavahel.
„Kas sa märkasid, kui õnnelik nägu oli emal, kui sa talle ütlesid, et ta näeb niisama hea välja kui tema tütar.”
„Ei märganud, kuid ma nägin, millise näo tegi tütar.”
* * *
Üks gurmaan küsib teiselt: „Mis sulle viimasel ajal kõige rohkem meeldib?”
„Lõunastada võõra naisega.”
* * *
„Minu ämm on nagu päevaleht.”
„Kuidas sellest aru saada?”
„Ta ilmub iga päev.”
* * *
„Hannes, sa igavene vanapoiss, just praegu sain ma teada, et sa lõpuks siiski abiellusid!”
„Ega ma õigupoolest tahtnud, aga kõik seitse last käisid peale.”
* * *
„Eile oli mul kaardimängus õnne.”
„Kui palju sa siis võitsid?”
„Mitte midagi, aga kui ma koju jõudsin, naine juba magas.”
* * *
„Albert, miks sa tülitsed alati naisega otse tänaval?”
„Ma ei taha, et naabrid meid kuuleksid!”
* * *
„Kuidas sa oma naise leidsid?”
„Tänu juhusele.”
„Kuidas nii?”
„Jah, vaata, õigupoolest viipasin ma taksole.”
* * *
„Noh, sina igavene poissmees, oled lõpuks abiellunud!”
„Jah, tead, poissmehena ei tundnud ma ennast hästi ei kodus ega väljas. Nüüd tunnen end vähemalt väljas hästi.”
* * *
„Kui ma ometi teaksin, mida tädile kinkida!”
„On ta abielus?”
„Ei.”
„Siis kirjuta talle anonüümne armastuskiri.”
* * *
„Kas naisel õnnestus lõunasöök hästi?”
„Ära parem küsi, isegi kokaraamat läks kõrbema.”
* * *
„Ära pahanda, Peter, aga su pruut on tõesti inetu.”
„Kindlasti, kuid see-eest on tal viissada tuhat „pehmendavat asjaolu”.”
* * *
„See on vana lugu: mida rohkem inimesel on, seda rohkem ta tahab.”
„Hm, kas teil on kunagi olnud kolmikuid?”
* * *
„Kõik hea jääb alati kõige viimaseks. Muidu poleks ju jumal jätnud naise loomist viimaseks toiminguks.”
„Jah, kuid tal oli selleks oma põhjus.”
„Milline?”
„Kui ta oleks naise loonud varem, siis oleks see tal kõik teised ettevõtmised maha laitnud!”
* * *
„Mul on väga raske oma naisega hästi läbi saada. Kui tulen hiljem koju, mängib ta solvunut.”
„Ja kui jääd koju?”
„Siis mängib ta klaverit.”
* * *
„Mu isa oli väga pettunud, kui ma sündisin.”
„Miks? Kas ta tahtis tüdrukut?”
„Ei, lahutust.”
* * *
Noor abielumees läheb vanaisalt nõu küsima: „Elu naisega ei klapi. Milles küll on viga?”
Vanaisa lohutab: „Abielu on nagu tünn, mille peal on kiht mett, allpool on aga tõrv.”
Abielumees ohkab: „Ilmselt avasin selle tünni valest otsast.”
* * *
„Ma tahaksin väga näha Mona Lisa naeratust.”
„Siis küsi oma naiselt, mille peale ta kulutas oma palga.”
* * *
„Mida sa siit ajalehest välja lõikasid?”
„Ühe loo: mees andis lahutuse sisse, sest tema naine käis tal kogu aeg taskute kallal.”
„Ja mis sa sellega teed?”
„Panen oma pintsaku taskusse.”
* * *
Noormees küsib vana abielumehe käest nõu: „Mul on kaks pruuti, ei tea, kumba võtta. Üks on kindlasti truu, kuid pole eriti ilus, teine on kaunitar, kuid kardan, et ta hakkab abielu rikkuma.”
„Parem sõpradega torti jagada kui üksi saepuru süüa.”
* * *
Bussipeatuses kohtuvad kaks vana tuttavat.
„Tervist! Pole sind ammu näinud.”
„Tere jah!”
„Oled juba naisemees?”
„Veel mitte.”
„Mida sa siis ootad?”
„Bussi.”
* * *
„Minu naine võib tundide viisi kõnelda ühel teemal!”
„Minu oma ei vaja selleks ühtegi teemat!”
* * *
„Te olete täna üksi kinos. Kus on teie naine?”
„Jäi koju. Ta on halvas tujus.”
„Miks tal siis halb tuju on?”
„Sellepärast, et ma üksi kinno tulin.”
* * *
„Kahtlustan, et mu naine murrab mulle truudust. Ta räägib igal öösel unes: „Paul, mu kallis Paul”.”
„Aga sa ise oledki ju Paul.”
„Seda küll, aga kui palju on ilmas Paule!”
* * *
Ameerikas.
„Halloo, Jimmy, sa oled endale maja ostnud?”
„Jah, järelmaksuga.”
„Ja täieliku sisustuse?”
„Jah, ka järelmaksuga.”
„Televiisori?”
„Samuti järelmaksuga.”
„Uue auto?”
„Järelmaksuga.”
„Ja naise võtsid ka… järelmaksuga?”
„No oled rumal! Nii lühiajalisi tehinguid järelmaksuga ei tehta.”
* * *
„Kas sa tõesti nii väga armastad Elsat?”
„Oo, kui mulle antaks valida tema ja kümne tuhande euro vahel, siis millise valuga ma sellest tüdrukust lahkuksin.”
* * *
„Mulle näib, et mu naine tahab end minust ära lahutada.”
„Miks sa nii arvad?”
„Eile tuli ta koju koos oma sõbranna Margitiga.”
„No ja mis siis?”
„Kuidas, mis siis? Sa ei kujuta ette, milline kaunitar see Margit on.”
* * *
„Jack, kuidas su abielulahutus edeneb?”
„Ma sain vaevalt avalduse lauale panna, kui ametnik ühtegi küsimust esitamata meid kohapeal lahutas.”
„Kuidas nii lihtsalt?”
„Ma isegi imestasin, kuid hiljem selgus, et too ametnik oli minu naise esimene mees.”
* * *
Kaks meest baaris.
„Kas te tahate teada minu arvamust abielu kohta?”
„Aga kas te olete abielus?”
„Jaa.”
„Siis tean.”
* * *
„Kas su naine on kodus?”
„Ei, ta on oksjonil.”
„Kurat võtaks! Ja palju sa loodad tema eest saada?”
* * *
„Õnnitlen! Paistab, et sa oled naisega ära leppinud. Ma nägin eile, kuidas te koos puid lõhkusite.”
„Ah, me jagasime vaid mööblit.”
* * *
„Raivo naine naerab alati oma mehe naljade üle.”
„Need on küllap vist väga nutikad.”
„Ei, aga naine.”
* * *
Sünnitusmaja ees kohtuvad kaks meest.
„Te olete vist väga õnnelik?” küsib esimene, nähes teisel hiigelsuurt lillesülemit.
„Väga,” kinnitab teine. „Kolmikud.”
„Jah, aga miks teie lilled on kolme kimpu seotud?”
„Kergem jagada,” kuulutab teine. „Igale naisele üks!”
* * *
„Linda ütles mulle täna, et olen huvitavaim mees tema tutvusringkonnas.”
„Ja sa kavatsed abielluda neiuga, kes sulle algusest peale valetab?”
* * *
„Minu naine on väga tagasihoidlik inimene, ta ei palu mult kunagi midagi.”
„Minu naine ka ainult käsutab.”
* * *
„Kellega su naine seal köögis räägib?”
„Iseendaga.”
„Aga miks nii valju häälega?”
„Ta kuuleb natuke halvasti.”
* * *
„Mari on igapidi tore tüdruk, aga töö kaupluses on teda hirmsasti mõjutanud. Suudlesin teda eile ja tema küsis selle peale: „Ja mida veel, palun?”.”
* * *
„Jätan kogu varanduse pärast surma naisele ainult sel tingimusel, et ta uuesti abiellub!”
„Kummaline tingimus!”
„Jah, kuid vähemalt üks inimene peab südamest minu surma kahetsema!”
* * *
„Kust sa selle sinise silma said?”
„Kas sa mäletad seda veetlevat daami, keda me leseks pidasime?”
„Mäletan!”
„Ta polnudki lesk!”
* * *
„Miks sa pidasid pulmi reedel ja veel 13-ndal. Kas sa oled ebausklik?”
„Jah – alates sellest reedest.”
* * *
Kohtuvad kaks vana sõpra.
„Kuidas su naisel läheb?”
„Tänan, hästi.”
„On ta oma võluva figuuri säilitanud?”
„Säilitanud? Ei, ta on seda kahekordistanud.”
* * *
„Eelmisel ööl nägin imelist und: ma sõitsin paadis Claudia Shifferiga.”
„No ja edasi?” küsib sõber huvitatult.
„See oli lihtsalt vapustav! Ma püüdsin kolmekilose forelli!”
* * *
„Minu armuke on väga tark naine.”
„Milles see avaldub?”
„Ta mõtleb välja ettekäändeid, mida minu naine uskuma jääb.”
* * *
„Kas te olete veel kihlatud, härra Krause?”
„Juba kuu aega enam mitte.”
„Mul on teie pärast hea meel. Nüüd võin teile öelda: teie pruut oli üks väga õel ja ebasümpaatne inimene. Muide, kuidas teil õnnestus sellest nõiast lahti saada?”
„Ma abiellusin temaga.”
* * *
„Mark, ütle ausalt, kas pärast kolmekümneaastast abielu ärritab sind veel miski sinu naise juures?”
„Jah, iga sõna.”
* * *
„Mu naine ütles mulle pulmapäeval kretiin, mesinädalate ajal aga nimetas mind idioodiks!”
„Ja mis ta nüüd ütleb?”
„Ma olevat maailma suurim tola!”
„Ja sina?”
„Ütlen: Sul on õigus, kullake, ma ju abiellusin sinuga.”
* * *
„Olen juba viisteist aastat abielus, aga armastan ikka ühte ja sama naist.”
„Su abikaasa võib väga õnnelik olla.”
„Jah, sest ta ei tea sellest midagi.”
* * *
„Miks Karl eile oma naise peale karjus?”
„Naine ei tahtnud öelda, mille peale ta raha ära kulutas.”
„Aga miks Karl täna kaks korda kõvemini karjub?”
„Täna naine selgitas, kuhu raha kulus.”
* * *
Üks sõber ütleb kohvikus teisele: „Mäletan maavärisemist Jaapanis. See oli õudne: naised karjusid, taldrikud lendasid põrandale…”
„Jumal hoidku!” hüüatab sõber. „Tänan, et meelde tuletasid: naine ootab mind kodus juba terve tunni.”
* * *
„Võib-olla läheme täna kaarte mängima?”
„Ma ei mängi kaarte.”
„Kas sa räägid seda tõsiselt? Sa ju jood, suitsetad, raiskad raha naiste peale, ja ei mängi kaarte?”
„Kahjuks ei ole ka mina ideaal.”
* * *
„Sa oled juba kolmkümmend aastat abielus? Tõepoolest, sa oled medali ära teeninud.”
„Sa ei räägiks nii, kui tunneksid mu naist, vaid autasustaksid mind kohe ristiga vapruse eest.”
* * *
„Palun ära räägi minu naisele, et ma sinult raha sain.”
„Loomulikult ma ei tee seda, kuid ka sina ära räägi minu naisele, et ma sulle raha laenasin.”
* * *
„Räägitakse, et sellest ajast peale, kui me teineteist viimati nägime, oled sa kaks korda lahutanud?”
„Mis teha, ma valin endale alati sellised naised, kellega ka teised tahavad abielluda.”
* * *
„Miks sa nii kurb oled?”
„Mu pruut läks mehele.”
„Kellele?”
„Mulle.”
* * *
„Minu naine keelab mulle kõik! Ma ei tohi suitsetada, juua ega enam kõrtsi minna.”
„Vaeseke, sa kindlasti kahetsed, et sa temaga abiellusid?”
„Ei, ka kahetseda ma ei tohi.”
* * *
„Elu pole kerge,” kurdab Klaus baaris sõbrale. „Mul oli kõik, mida üks mees soovida oskab: raha, maja, jaht ja ilusa naise armastus — ja siis tuli minu naine!”
* * *
„Härra Müller, kuidas läheb teie kolmel tütrel?”
„Ei saa kaevata. Kõik kolm on jälle õnnelikult tanu all.”
* * *
„Mu naine on nagu suhkur.”
„Nii magus?”
„Ei, nii rafineeritud.”
* * *
Taevas kohtuvad kaks meest. Üks küsib teiselt: „Millesse sa surid?”
„Külmusin surnuks. Aga sina?”
„Südameinfarkt.”
„Kuidas see siis juhtus?”
„Kujuta ette, minu büroosse helistas keegi tuttav ja ütles, et keegi on minu naise juures. Ma läksin kohe koju, otse magamistuppa ning puistasin toa läbi — mitte kedagi. Ka keldris polnud kedagi. Läksin kööki — ei jälgegi armukesest. Siis hakkas mul halb…”
„Tola,” ütleb teine. „Oleks sa sügavkülmikusse vaadanud, oleksime mõlemad veel elus!”
* * *
„Mu naine on nagu allikas.”
„Nii karge ja värske?”
„Ei, muliseb alailma.”
* * *
„Me tülitseme naisega alailma. Ta heidab mulle ette, et ma ei tegele lastega.”
„Mitu last sul siis on?”
„Viis või kuus…”
* * *
„Ma ostsin tütrele klaveri, et ta õpiks mängima, aga sellest ei tulnud midagi välja.”
„Minuga juhtus sama lugu. Ostsin ämmale kohvri, et sõitku kus kurat, ja ka ei tulnud midagi välja.”
* * *
Rinaldo istub kõrtsis, kui tuleb tema sõber ja hüüab juba eemalt: „Eh sind, just praegu nägin, kuidas üks mees suudles trepikojas sinu naist.”
„Oli see pikka kasvu ja musklis mees?”
„Seda ta oli ning mustade juustega.”
„Ah, muidugi tema,” ütleb Rinaldo rahulikult, „see suudleb ju igaühte.”
* * *
50-aastane vanapoiss abiellub 18-aastase neiuga.
„Minu vanuses on selline abielu mõnes mõttes enesetapmine,” kurdab peigmees sõbrale.
„Sul on kindlasti õigus. Parem tappa ennast terava pistodaga kui vana hargiga!”
* * *
„Mu naine petab mind.”
„Millest sa seda järeldad?”
„Ta tuli hommikul koju ja ütles, et oli öösel õe pool.”
„No ja mis siis?”
„Õe juures olin mina.”
* * *
„Kust tuled?”
„Raamatukauplusest.”
„Mis seal uuemat on?”
„Ei midagi. Ah jaa, oleksin peaaegu unustanud. Seal on uus, vapustavalt kena müüjanna. Kõigele lisaks veel lahutatud.”
* * *
„Ma pole kunagi loteriidel võitnud, aga siiski olen tänulik nende korraldajaile — neil on õnnestunud minu naisele tõestada, et ka tema eksib.”
* * *
„Ütle, miks sa ei abiellu?”
„Ma abielluksin, aga alati, kui hakkan kellelegi ettepanekut tegema, mõtlen tahtmatult su naisele.”
„Ega sa viimati mu naisesse armunud ei ole?”
„Oh ei, mul on kogu aeg hirm, et saan endale samasuguse.”
* * *
Sünnitusmaja vastuvõtutoas ootavad kaks tulevast isa.
„Niisugune ebameeldivus,” ütleb üks, „pidi see just minu puhkuse ajal juhtuma.”
„Aga mida mina peaksin tegema, me olime just pulmareisil.”
* * *
„Minu naine jumaldab kasse ja koeri.”
„Kadestan sind. Minu oma eelistab naaritsaid ja soobleid.”
* * *
„Kas tead Johni, seda, kes detsembris suri? Mõtle, kuu aega hiljem suri tema naine.”
„Vaene John, ei vedanud tal ka kunagi…”
* * *
„Minu arust olete tüüp, kellel deviisiks: „Naised, viin ja laul!”.”
„Teate, muusikast ma suurt ei hooli.”
* * *
„Teil olevat kombeks võõraid daame kõnetada.”
„Aga tuttavad daamid ju ei räägi minuga.”
* * *
„Vaata aga vaata! Milleks sa nii kalli karbi ðokolaadi oled ostnud?”
„Lugu on selles, et naine oli täna hommikust saadik minu vastu väga lahke ja sõbralik. Hakkasin mõtlema, et võib-olla on täna meie pulmapäev või naise sünnipäev, seepärast ostsingi igaks juhuks karbi šokolaadi.”
* * *
„Mu naine iriseb, et tal pole midagi selga panna.”
„Te peaksite siis troopikas elama.”
„Siis ta hakkab irisema, et tal pole midagi seljast ära võtta.”
* * *
„Kas sinu naine nutab ikka oma esimest meest taga?”
„Ei, nüüd nutan mina teda taga.”
* * *
„Mul õnnestus naist veenda, et ta klaveri ära müüks ja õpiks flööti mängima.”
„No ka see instrument teeb piisavalt häält.”
„See-eest pole flööti mängides võimalik laulda.”
* * *
Pärast paljusid aastaid kohtuvad kaks sõpra.
„Räägi mulle oma naisest. On ta ikka veel sama ilus kui enne?”
„Jaa, kuid see nõuab tal üha rohkem aega.”
* * *
„Kas sa mäletad, millal sa esimest korda tütarlast suudlesid?”
„Aga kuidas siis? Ma olin 17-aastane.”
„Aga millal sa viimast korda suudlesid?”
„See oli nähtavasti väga ammu… Ei suuda meenutada!”
* * *
„Kas sa oled juba minu ilusat naist näinud?”
„Ei, kas sul on neid siis kaks?”
* * *
Kaks sõpra mängivad kohvikus malet.
„Mida sa naisele ütled, kui õhtul hilja koju jõuad?”
„Ma ütlen talle tere õhtust, ülejäänu ütleb ta juba ise.”
* * *
„Alkohol päästab alati keelepaelad lahti.”
„Imelik, minu naine ei joo tilkagi!”
* * *
„Üksinda on ikka raske elada. Tuled töölt koju — tühjus. Kellelegi pole head sõna öelda.”
„Võta naine. Juba ammu oleks aeg.”
„Olen juba kolm korda proovinud. Ei aita.”
* * *
„Ma nägin sinu naist leinariietes. Kas teil on keegi surnud?”
„Ei, aga me läksime tülli ja ta hakkas kandma leinariideid oma esimese mehe mälestuseks.”
* * *
„Alati, kui näen nägusat neidu, mõtlen: „Oh, oleks mul ometi paarkümmend aastat rohkem!”.”
„Vähem, tahtsid öelda.”
„Ei, rohkem, sest siis see mind enam ei erutaks.”
* * *
„Minu naine nõuab jälle uut kleiti, ütleb, et niisugust nagu temal kannab kogu London.”
„Sa siis ostad talle uue?”
„Ei, me kolime teise linna.”
* * *
Rikas vanapoiss pärandas kogu oma varanduse kolmele naisele, kes kunagi olid tagasi lükanud tema abieluettepaneku. Testamendis kirjutas ta: „Võlgnen teile rahu ja õnne, mida olen terve elu nautinud.”
* * *
„Kas sa käisid eile klubis?”
„Ei, mu naine otsustas, et mul pole selleks tahtmist.”
* * *
„Akvaarium on minu nõrkus. Ma võin tundide viisi vaadata eksootilisi kalu.”
„Aga mida naine selle kohta ütleb?”
„See pole tema mure, millega ma töö ajal tegelen.”
* * *
Üks sõber teisele: „Huvitav, miks lahutamisel küsitakse põhjust, aga abielu registreerimisel mitte?”
* * *
„Mille peale sa naisega harilikult kihla vead?”
„Peamiselt suudluse peale, kuid vahel suurendame panust ühe pennini.”
* * *
„Kas sa oled kunagi petnud oma naist?”
„Aga keda siis veel!”
* * *
„Tohoo hullu, sa istud ise arvuti taga. Kus su sekretär on?”
„Ta abiellus minuga.”
* * *
„On su naine kokkuhoidlik?”
„Mõnikord. Näiteks oli tal neljakümnendaks sünnipäevaks valmistatud tordil ainult 26 küünalt.”
* * *
„Kas sa oled oma naisega rahul?”
„Muidugi, võin üksnes soovida, et järgmine poleks halvem.”
* * *
„Teie ämma päästsid delfiinid…”
„Ja te tahate mind veenda, et delfiinid on arukad olevused.”
* * *
„Gustav ütles mulle, et ta naine olevat juba kümme päeva tagasi lahkunud ega ole veel praeguseni tagasi tulnud.”
„Ja mis sa talle soovitasid?”
„Soovitasin veel paar päeva oodata, enne kui ta meile banketi korraldab.”
* * *
„Minu abikaasa on maailma võluvaim naine.”
„Oled selles kindel?”
„Mina mitte, aga tema küll…”
* * *
„Kes on rikkam, kas see, kel on miljon, või see, kel on 12 last?”
„Muidugi miljonär.”
„Eksid. See, kel on miljon, tahab veel teist miljonit saada, aga see, kel on 12 last, arvab, et piisab.”
* * *
„Oled sa märganud, kui vaikselt naised räägivad, kui nad meestelt midagi saada tahavad?”
„Seda küll, kuid oled sa kuulnud, kuidas nad karjuvad, kui me nende soove ei täida?”
* * *
„Minu naine sõimab mind hommikust õhtuni.”
„Aga mille eest siis?”
„Kes seda teab. Ega ta ütle, ta on mul kinnise iseloomuga.”
* * *
„Ma sõidan homme Londonisse. Homseks on määratud minu laulatus.”
„Londonis?”
„Ei, siin, Tallinnas.”
* * *
„Härra Wilkins, kas teie pisipoeg on ka intelligentne?”
„Kindlasti, sest muidu ei saaks see väike ussike aru keelest, milles tema ema kõneleb.”
* * *
„Miks sa nii pahas tujus oled?”
„Aina pahandused, aina pahandused. Läksin naisega kinno ja istusin ühe tütarlapse kõrvale.”
„Sul läks veel hästi. Mina läksin ilusa tütarlapsega kinno ja istusin oma naise kõrvale.”
* * *
„Kas tunned „Ühe naise tuhat soovi”?”
„Miks mitte! Muidugi tunnen!”
„Seda tobedat romaani?”
„Ei, neid soove!”
* * *
„Kas pead lugu pikast kihlusajast?”
„Arusaadavalt! Mida pikem kihlus, seda lühem abielu!”
* * *
Indrek tahab sõpra õrritada: „Ma kuulsin, et sa ei saa enam naistega hakkama?”
„Kuidas nii? Kas su naine pole millegagi rahul?”
* * *
„Me leppisime naisega lahutuse suhtes kokku: tema saab lapsed ja mina lapsehoidja.”
* * *
„Mind paneb imestama, kui täpselt naised pulmapäeva mäletavad, aga mehed unustavad selle alati.”
„Kas sa mäletad päeva, kui sa oma esimese suure kala püüdsid?”
„Loomulikult!”
„Aga kala on selle ammu unustanud!”
* * *
„Tahaksin osta oma tütrele viiuli või klaveri, kuid ei tea, kumb on parem.”
„Osta viiul.”
„Miks?”
„Seda on kergem tükkideks peksta, kui sa neid õudseid helisid enam välja ei kannata.”
* * *
Erik kohtab oma sõpra Rauli trammis.
„Sa näed kohutav välja. Kes su silma siniseks lõi?”
„Minu naine.”
„Ma mõtlesin, et ta on oma ema juures Tartus.”
„Ma arvasin samuti.”
* * *
„Ma kuulsin, et sa oled isaks saanud. Õnnitlen!”
„Palju tänu.”
„Ja kuidas on sinu naisega?”
„Tänan, esialgu hästi. Praegu ei tea ta sellest veel midagi.”
* * *
„Gunnar, ma kuulsin, et sinu naine on ohtlikult haige.”
„Tühijutt. Ohtlik on ta siis, kui ta on terve!”
* * *
„Mida te teeksite, kui tiiger peaks teie naisele kallale tungima?”
„Ma ei segaks mingil juhul vahele,” vastas jahimehest sõber, „kui ta ise alustab, las kaitseb siis ennast ise!”
* * *
„Kas sa tead, mis mulle sinu naise juures kõige rohkem meeldib — see, et ta ei ole minu naine!”
* * *
„Kes oli too blondiin, kellega ma sind eile kinos nägin?”
„See oli seesama brünett, kellega ma üleeile kohvikus tuttavaks sain.”
* * *
„Ma ei saa oma naisega üldse heaga rääkida.”
„Mispärast?”
„Ta vihastab alati, kui ma ei ütle, mille peale olen raha kulutanud, ja veel rohkem, kui ütlen.”
* * *
„Ma pöördusin äsja tagasi Ameerikast ja kuulsin, et mu pruut on vahepeal abiellunud. Kas ma pole õnnetu?”
„Te olete siiski õnnelikum kui mina, sest mina olen see, kes temaga abiellus.”
* * *
Kaks meest vestlevad baaris.
„Mida su naine ütleb, kui sa hilja õhtul koju lähed?”
„Ma pole abielus.”
„Vaat sulle säh! Miks sa siis nii hilja koju lähed?”
* * *
„Öösel oli mul pikem kõnelus oma naisega.”
„Millest te rääkisite?”
„Ei mäleta, ma jäin tukkuma.”
* * *
„Miks sa nii heas tujus oled?”
„Vabanesin äsja liigsest sajast kilost.”
„Kuid sa pole ju kunagi nii paks olnud?”
„Ei, aga ma sain abielulahutuse.”
* * *
„Mida sa loed?”
„Väga romantiline lugu, aga traagiline lõpp.”
„Kuidas nii?”
„Mees läheb oma perekonna juurde tagasi ja jätab armukese maha.”
* * *
Reisihimuline sõber imestab: „Kuidas sa suudad küll päevade viisi toas istuda? Kas sa ei tahagi näha uusi nägusid?”
„Oh, selle eest kannab hoolt mu naine: tal on iga nädal uus sõbranna, kauem ei pea keegi temaga vastu!”
* * *
„Kui palju on minu Marika mulle maksma läinud! Tänavu saatsin ta juba kaheteistkümnendat korda tervisvetele.”
„Lollus! Selle remondiraha eest oleksid endale ammu uue naise saanud!”
* * *
„Hei, vanapoiss, kohe tutvustan sind oma naisele. Palju sa talle aastaid pakud?”
„Mitte ühtegi! Tal on neid niigi küllalt!”
* * *
Peter tahab end oma noorest ja ilusast naisest lahutada. Tuttavad külvavad mehe küsimuste ja etteheidetega üle. Lõpuks tõmbab Peter kinga jalast, lükkab selle sõpradele nina alla ja ütleb: „Vaadake, kui uus ja ilus king! Kas võib selle välimuse järgi ütelda, kuidas ta jalga pigistab ja vaevab!”
* * *
„Sinu naine jutustab kõigile, et ta on sinust mehe teinud. Minu naine ei julge minust niisugust juttu rääkida.”
„Muidugi, tal pole õnnestunud sinust midagi teha.”
* * *
„Räägid aina meheleminekuhimulistest naistest. Kuid on ju palju selliseidki, kes abielluda ei tahagi.”
„Kust sina seda tead?”
„Olen ise küsinud ja veendunud.”
* * *
„Sa peaksid minu noorikut nägema. Ma ütlen sulle tõtt: temas on kolm graatsiat ühes isikus.”
„Kui tüse ta siis on?”
* * *
„Öeldakse, et iga kümnes naine on ideaalne.”
„Ei tea, mul alles neljas.”
* * *
„Ma näen, et sa oled oma naist puhkuse ajal iga päev fotografeerinud.”
„See oli ainuke moodus kas või kordki päevas tema näol midagi naeratusetaolist näha.”
* * *
„Kas te õpite keemiat?”
„Ei, see on minu naise tualettlaud.”
* * *
„Ma olen väga erutatud. Naine jäi linna minnes vihma kätte…”
„Pole viga, ta ruttab mõnda kauplusesse varjule!”
„See mind erutabki…”
* * *
„Minu naine leiab alati raha üles, kuhu ma seda ka ei paneks.”
„Minu naine ei leia seda kunagi. Ma panen raha katkiste sokkide karpi.”
* * *
„Kus sa oma puhkuse veeta kavatsed?”
„See on väike probleem.”
„Kuidas nii?”
„Šeff otsustab, kunas ma puhkuse saan, naine — kuhu ma sõidan!”
* * *
Mees pani hipodroomil 10 dollarit hobusele nimega Lurjus ja võitis suure summa.
„Kust sa teadsid Lurjuse peale mängida?” küsis sõber.
„Naine ütles. See oli tema viimane sõna, kui ma hipodroomile hakkasin tulema.”
* * *
„John, sõber, anna nõu! Olen kuratlikult armunud. Temake on võluv, kuid alles kahekümneaastane. Aga minul on juba üle kuuekümne. Mis sina arvad, kas mu šansid suurenevad, kui ma ütlen, et olen vaevalt viiskümmend?”
„Ei usu, John. Sinu rikkuse juures on sul šansse märksa rohkem, kui ütled, et oled üle seitsmekümne.”
* * *
„Ma tunnen sulle kaasa,” ütleb kohtumisel üks sõber teisele. „Ma ostsin oma naisele uue kasuka.”
„Miks sa siis mulle kaasa tunned?”
„Minu naine läheb täna sinu naisele külla.”
* * *
Külaline vaatab pildialbumit. Peremees annab seletusi: „See on õnnetus reisirongiga… Maavärisemine Jaapanis… Orkaan Floridas, suur tulekahju Lissabonis… Minu pulmad…”
* * *
„Veidrik, tahad naist võtta, aga endal pole ei korterit ega töökohta.”
„Sellepärast tahangi.”
* * *
„Kas sa tead, Jean jäi pool aastat tagasi kurdiks.”
„Milline õnnetus! Kujutan ette, kuidas tema naine seda üle elas.”
„Naine pole veel midagi märganud.”
* * *
„Kujuta ette, Peeter sõitis autoga mingile tüdrukule otsa ja nüüd nad abielluvad.”
„Kui midagi niisugust juhtuks sagedamini, hakkaksid inimesed ettevaatlikumalt sõitma.”
* * *
„Ma ei kahelnud kunagi oma naise truuduses, kuni selle päevani, mil me sõitsime Milanost Napoli.”
„Ja mis siis Napolis juhtus?”
„Ma panin tähele, et Napolis tõi meile posti sama postiljon kes Milanoski.”
* * *
„Kui meie naaber Braun ostis uue mööbli, vahetasime ka meie oma garnituuri välja. Ostis ta värviteleri, tegime seda ka meie. Ma ei hakkagi rääkima, mis meile läks maksma uus auto, mille me naabrite pärast ostsime. Noh, hea küll, kurat nendega! Aga mida nüüd teha?”
„Mis nad jälle ostsid?”
„Braun võttis uue naise.”
* * *
„Minuga juhtus uskumatu lugu. Ärkasin eile öösel mingi krabina peale. Avasin silmad ja nägin, kuidas kellegi käsi võttis mu pintsakutaskust rahakoti. Haarasin padja alt revolvri, kuid ei tulistanud.”
„Mis sind siis segas?”
„Ma ei tahtnud leseks jääda.”
* * *
„Üks õel vanatüdruk rikub mu elu ära. Kui ma pargin auto baari juurde, jookseb ta kohe asulasse keelt peksma, et ma olevat jälle purjus. Nii omandan ma varsti paadunud joodiku kuulsuse. Mida ma peaksin tegema?”
Sõber annab head nõu: „Jäta auto igaks ööseks vanatüdruku maja ette ja las siis inimesed räägivad mida tahavad.”
* * *
„Abiellun ainult rikka naisega.”
„Ja mis sa siis teeksid, kui leiaksid tõesti rikka naise?”
„Ei midagi enam…”
* * *
„Sellele annad oma tütre, ta on viis aastat vanglas istunud!”
„Niisugune kaabakas!”
„Ka sa leiad seda?”
„Muidugi, mulle ütles, et ainult kolm aastat.”
* * *
„Kuidas abielus läheb?”
„Oh, just nagu paradiisis!”
„No see on ju tore!”
„Seda siiski mitte. Meil ei ole midagi, millega end katta, ja kardame, et meid iga silmapilk korterist välja aetakse!”
* * *
„Kummaline,” ütleb Rain sõbrale, „mida rohkem mu naine hambaid kaotab, seda rohkem ta hammustab!”
* * *
„Minu naine viskab mind alati teekannuga, kui ma hiljem koju tulen. Kas sinuga on ka midagi niisugust juhtunud?”
„Ei, me joome kohvi.”
* * *
Kaks elumeest kohvikus.
„Kuidas sulle meeldib too briljantsõrmusega näitsik seal nurgalauas? Sõrmuse sai ta minult.”
„Armas. Aga kas sa näed siniseid laike tema silmade all?” Need sai ta minult.”
* * *
„See on täitsa minu naise moodi,” kurdab Raivo sõbrale. „Aastaid räägib ta, et ta ei talu mingit fööni, ja siis petab mind juuksuriga.”
* * *
„Sa ju armastad naisi. Miks sa ei abiellu?”
„Kas igaüks, kes armastab lilli, peab kohe aednikuks hakkama?”
* * *
„Ma leian, et ei ole õiglane ämmadesse alati nii halvasti suhtuda. Mina saan oma ämmaga suurepäraselt läbi.”
„Kus ta siis elab?”
„Uus-Meremaal.”
* * *
„Kas sa lähed veel oma naisega voodisse?” küsib üks vanamees teiselt.
„Jah, ainult siis, kui ma väsinud olen.”
* * *
„Vaata, alles selles pargis õppisin ma oma naist tundma.”
„Kas ta andis siin nõusoleku sinuga abiellumiseks?”
„Ei, ta tabas mind siin ühe võõra naisega!”
* * *
Üks sõber küsib teiselt: „Kes su näo üles lõi, mis sinuga juhtus?”
„Olin oma tüdruku pool. Tantsisime parajasti, kui tema isa koju tuli.”
„Mis siis selles halba oli, et te tantsisite?”
„Tema isa on kurt ega kuulnud muusikat.”
* * *
„Ma kuulsin, et sinu naabrid elavad nagu tuvikesed.”
„Jah, kord lendab üks aknast välja, siis teine.”
* * *
Äsja abiellunud noorele arstile helistavad tema kolleegid ja kutsuvad teda bridži mängima.
„Kiire väljakutse,” ütleb mees naisele ja paneb toru hargile.
„Midagi tõsist?” uurib naine murelikult, nähes meest kiirustades riietuvat.
„Jah, erakorraline juhtum! Kolm arsti on juba seal!”
* * *
„Ma tahan täna õhtul Kristale abieluettepaneku teha. Kas sa tuled kaasa?”
„Milleks? Minu meelest tahad sina temaga abielluda!”
„Jaa, aga kui ta sind näeb, ütleb ta kindlasti oma jaa-sõna.”
* * *
„Randaludel on tõepoolest õnnelik abielu.”
„Millest sa seda järeldad?”
„Mees norskab ja naine on kurt.”
* * *
„Teid peab imetlema, nii noor ja nii suur poeg!”
„Vabandage, ma olen selle tüdruku isa!”
* * *
„Kas te olete üldse kunagi kohanud inimesi, kes on õnnelikus abielus?”
„Ei.”
„Aga teie vanemad olid kindlasti väga õnnelikud?”
„Õige, kuid nad polnud ka abielus!”
* * *
„Sul oli kindel plaan oma abielu lahutada. Miks sa seda ei teinud?”
„Kahjuks see tõesti ei õnnestunud. Meil oli kolm last ja otsustasime, et teeme veel ühe, et saaks lapsi võrdselt jagada.”
„Ja siis?”
„Naine sünnitas kaksikud.”
* * *
„Minu naine ei küsi kunagi, kuhu ma lähen.”
„Vahva, ta usaldab sind pimesi.”
„Ei, ta tuleb alati kaasa.”
* * *
„Milliseid naisi eelistavad mehed rohkem — brünette või blonde?”
„Küsi minu naiselt, ta on mõlemat olnud.”
* * *
„Miks Herbert, see kahemeetrine mehevolask, abiellus nii lühikese naisega?”
„Kaine arvestus! Naine ei tea tänaseni, et Herbertil on paljak pealael.”
* * *
„Vaata, Ando, see mees seal teeb oma daamile autoukse lahti!”
„Hm, siis on kas auto või naine üsna uus!”
* * *
Üks mees teisele: „Ma abielluksin meelsasti preili Kaasikuga, ainult et ta on minu jaoks liiga loll.”
„Sellisel juhul peaks sul jätkuma mõistust kõigepealt kahele.”
* * *
„Ma lasen ennast naisest lahutada, sest ta pettis mind kahel korral,” ütleb Ants sõbrale.
„Kust sa tead, et ta sind pettis?”
„Ta sünnitas täna kolmikud!”
* * *
Lesestunud mees lohutab sõpra: „Rahune, Alfred, leinaaeg möödub, ma abiellun uuesti ja kõik on jälle vanaviisi.”