Siin raadio 22

Alustame ee… tänast saatepäeva. Mis seal siis ikka, paneme aga viisiketta keerlema, kus ta pääseb! Kuula vaid, juba ta keerlebki. Järgneva laulu esitab Richard Clayderman. Vähe tuntud laulja… aga hästi laulab. Niisiis: „Moon River”. Jões oleme kõik supelnud… või üle silla sõitnud… jõest ta laulabki… ja hästi laulab… muide, tema tädipoolne vanaema oli lesbi, aga see selleks!
Nii, see oli siis meie esimene laul, mis oli Kasemetsa teivasjaama edetabelis eelmisel nädalal 12. positsioonil. Hüva! Aga nüüd tervitused. Kati palub tervitada samas elutoas teleka ees tukkuvat isa. Kuulsid, paps, tee silmad lahti, sinu tütar tervitab sind.
No nii… sedasi siis… mis seal’s ikka… lähme aga muusikaga edasi ja jätkab Richard Clayderman. Kes meist ei unistaks armastusest, aga kes see küll teab, mis asi see on? Ja nüüd tuleb laul „I want to know what Love is”. Ei tule… vale CD? No pole midagi, mõni teine kord… ikka juhtub… aga kellega siis ei juhtu. Vahepeal mõned tervitused. Halluuuu, halluuu, kes seal räägib?
– Liisbet Anijast. Olge nii kena noormees, ma tahtsi tütrele Angeelikale teate anda. Ma taha teada, kuhu kurat ta need lambapügamiskäärid pistis? Ehk ta kuuleb mind ja helistab koju. Ta on mul Tallinna pääl, ehk juhtub kuulma.
– Suurepärane, saab edasi öeldud. Ai, ai, Angeelika, kuhu sa küll need õnnetud käärid panid? Helista kohe koju, muidu jääd talvel ilma sooja kampsunita…
Me ei ole siin stuudios kaugeltki mitte punased, kuid, noh, ka punane värv võib omal kohal olla. Jätkab Richard Clayderman lauluga „Lady in Red”. See laul on Kalmetu külakaupluse edetabelis 32. positsioonil… ja juba kolmandat nädalat… ja nihkub järjekindlalt ettepoole. No nii, ja läkski käima… käima läks laul „Ledy in Red”…
Aga nüüd telefonikõne. Halluuuu, halluuuu, olete täna juba 385. helistaja. No nii, millest me räägime?
– Teate, ma ei ole küll kaugeltki mingi spetsialist, aga ma tahaksin siiski oma arvamust avaldada.
– Te olete vist vanem mees, nagu ma aru saan.
– Jah, üle-eelmisel aastal sai 81 täis.
– Annaks jumal igaühele nii pikka iga. Mis te tahtsite meile öelda?.
– Vaadake te rääkisite siin lambapügamiskääridest. Teate, mul on mure… No need pensionärid ikka…
– Kõik me muretseme nende pärast, no millega saame neid teie arvates aidata?
– Vaadake, ma ei ole mingi majandusmees, aga ma siiski arvan…
– Arvake aga julgesti!
– Vaadake, need lambakäärid… Riik võiks ikka nii palju eelarvest mängida, et iga vanainimene jõuaks endale kuus vähemalt paari lambapügamiskääre osta.
– Väga hea ettepanek. Ühineme teiega terve toimetusega. Loodame, et seda juttu kuulis ka sotsiaalminister. Aga meie läheme jälle muusikaga edasi. Järgmises laulus on juttu lindudest. Ei noh! Mitte neist lindudest, keda teie mõtlete, vaid hoopis tükkis maad toredamatest lindudest. Laulu pealkiri „Thornbirds” räägib juba iseenda eest. Ja, see… et ahaa! Õige! See laul on Käsmu toidubaaris juba teist nädalat 15. positsioonil…
Nii, see oli siis Käsmu toidubaari hitt. Aga nüüd vahepeal uudised.
Kodusõda Süürias käib edasi. Terve Aafrika tahaks Euroopasse kolida. Täname taevataati, et meil siin Eestimaal kõik nii rahulik on. Ja… nüüd… siis ilmateade. Jah, ilm on täitsa olemas, kuigi kehvavõitu teine. Aga mis seal’s ikka, tuleb leppida. Ja… mm… ka temperatuur on olemas. Kuigi, jah, kellele ta nüüd meeldib, aga kipub teine, ma mõtlen ikka ilma, jahedaks minema. Aga noh, see selleks. Ja taas laulab teile Richard Clayderman. Kes meist ei igatseks sõita kordki elus Pariisi. Jah… see et… mm… mis ma nüüd tahtsingi öelda. Ah soo! Richardi mänedžer jõi end kord Pariisis nii täis, et kippus avalikus kohas kaklema. No ma loodan, et teiega seda ei juhtu… vähemalt Pariisis mitte… kui siis ehk kodus… veel parem… ka kodus mitte. Nii ja nüüd siis Kohtla-Järve piimakaupluse „Lehmake” edetabelis 6. positsioonil olev hitt „I love Paris”. No nii, läks! Kes meist ei armastaks Pariisi… ma mõtlen üldse suurlinna… Pariisi eriti… No nii ja nüüd tervituste emalaev. Halluuuu, halluuuu… kes räägib?
– Tere päevast.
– No mis ta nüüd enam nii väga päev on, kaldub teine juba õhtusse.
– Nagu vara õhtu jaoks või kuidas?
– No hea küll, ehk siis pärastlõuna. Sobib?
– Vaat, kõlab juba paremini.
– Jõudsime kokkuleppele. Tere pärastlõunat siis!
– Tere pärastlõunat.
– Tere siis nii või teisiti.
– Tere jah.
– No keda tervitame?
– Teate mina olen telefonivõrgust. Ja tahaksin tervitada kõiki meie kliente. Mul on nimekiri siinsamas laua peal. Ma hakkaks kohe lugema.
– Palju siis neid nimesid on?
– Kas te teate, ei olegi nii hirmus palju – kõigest 84 000.
– Oi, oi, oi, hakake aga siis kibekähku riburada pidi lugema…
Need olid siis pärastlõunased tervitused. Siin raadio 22. Jätkame muusikaga. Tunni aja pärast on aga taas eetris tervituste emalaev. Kas on veel Eestimaal kedagi, keda pole täna tervitatud? Ootame teie helistamist!

Päädu Plära