Salaühingud – nende mõju ja võim

10 minutit lugemist

Vajadus kuuluda mingisse gruppi või salaühingusse on omane kõigile inimühiskondadele, ükskõik, kas sünnipärane või usuline grupikuuluvus annab meile kogukonnatunde, ajaloo, mälestused ja püüdlused. Satanistid, kabalistid, vabamüürlased, illuminaadid ja teised sektitaolised ühingud „rikastavad“ meie ühiskonda. Nende salastatud õpetused annavad ebakindlatele ja nõrkadele inimestele vaimset tuge ja pakuvad võimalust tunda ennast vägevamana kui tegelikult ollakse. Selleks et kuuluda mingi salaühingu eliiti, ei kohku paljud tagasi ka lepingust saatana endaga.

Vabamüürlaste sõrmus ühingu embleemiga – sirkli ja vinkliga.

Kuulus satanist ja seksuaalmaag Aleister Crowley (1875–1947) kirjutas: „Pole teist jumalat peale inimese enda. Inimesel on õigus elada omaenda seaduste järgi … töötada … armastada … Inimesel on õigus tappa igaüht, kes üritab talt neid õigusi ära võtta.“ Seega võib satanist teha, mida tahab, ka tappa.

Paljudele noortele, aga ka täiskasvanutele selline salaõpetus imponeerib. Satanistide kokkutulekud ja nende nn mustad messid toimuvad suure saladuskatte all. Salatsemine, olgu põhjendatud või põhjendamata, on omane kõigile salaorganisatsioonidele, ka siis, kui nad ei viljele nii ekstreemseid rituaale kui satanistid. Küll aga üritavad kõik need salaühingud inimest ja maailma paremaks muuta või neid vähemalt paremini mõista. Muidugi kuulub selle kõige juurde paras annus valgustatuse ja surematusega seotut. Seega on salaõpetused alati ka raviõpetused, mitte küll kõigile, vaid vähestele väljavalitutele. Kui need salaõpetused oleks kõigile teada, poleks ka midagi salajas hoida. Salaõpetustel on inimeste jaoks lausa maagiline mõju. Ja see on ka arusaadav. Psühholoogide arvates aitab mingisse salaliitu kuulumine tõsta inimese enesekindlust, enesehinnangut. Ja mis kõige tähtsam, salaühingusse kuuluv inimese edevust kõditab teadmine, et ta kuulub salajasse eliiti. Näiteks satanistide rituaalid annavad selle liidu liikmetele tunde võimust teiste inimeste üle, võimaluse oma raevu või seksuaalseid soove välja elada või lootust loodusseadusi muuta. Need on peamised põhjused, miks madala enesehinnanguga inimesed satanistidega liituvad. Kuid põhjused teiste salaühingutega liitumiseks on enamvähem samad. Salaliidus loodetakse täita utoopilisi lootusi või midagi sellist, mida kaasaegne ühiskond pole võimeline korda saatma: kõikidele nähtustele selgituste leidmine ja parema inimese kasvatamine.

Salaõpetusi tuntakse juba tuhandeid aastaid. Alati, kui mõned inimesed uskusid, et nad teavad teistest inimestest midagi rohkem, oli nende teadmistega ümberkäimiseks kaks võimalust: kas jagati uusi teadmisi teistega või jäeti need enda teada.

Illuminaatide sümbol jumala silm ühedollarilisel paberrahal.

Vahel aga olid inimesed sunnitud oma teadmisi varjama, sest nende avastused oleksid teistele tundunud kas liiga revolutsioonilistena ning nad oleksid võinud riskida kas jälitamise või oma eluga. Nii juhtus esimeste kristlaste või Baieri illuminaatidega.

Sageli on saladus seotud suhtlemisel jumalate või deemonitega. Juhtub sedagi, et inimese keha muutub jumalate ja vaimude (invokatsioon) kojaks. See on riskantne tegevus, sest mitte kõik jumalad pole alati heas meeleolus ja nii mõnedki deemonist võib ainult saatana väljaajamisrituaali abil lahti saada. Brasiilia Macumba kultuses (vodoo Brasiilia variant) lähevad jumalad rituaalil inimese sisse, kes siis räägib täiesti võõra häälega, käitub ka muidu kummaliselt või langeb lõpuks krampides maha.

Mõlemad suured monoteistlikud religioonid nagu islam ja kristlus ei pea salaõpetustest midagi, kuigi ka nende liturgiates mängivad maagilised elemendid suurt rolli. Eks tegutses ju ka Jeesus oma eluajal osava mustkunstniku ja maagina ja Muhamedile olevat peaingel Gabriel pühi tekste dikteerinud, mis muidugi ei vasta tõele. Kuid need tõigad ei tähenda veel salaõpetuste olemasolu nendes religioonides. Kõik on piiblis, katekismuses, koraanis ja sunnas kirjas ning kõigile kättesaadav. Iseasi, mida uskuda, mida mitte.

Maailma tähtsaimad salaliidud

Druusid

Päritolu: 1010. aasta paiku Lähis-Idas

Druuside jumalateenistus.

Põhisaladused: Hingede rändamine, ühinemine selle religiooni looja Sheik al Hakimiga.

Põhiprintsiibid: Vastutus, truudus.

Liikmed: 750 000

Leviala: Liibanon,. Süüria, Iisrael, Jordaania, USA, Kanada, Austraalia ja Lääne-Euroopa

Organisatsioonid: European Druze Society EDS

Druusid on 11. sajandil lahknenud usurühmituse liikmed. Sageli on nende kogukonnad muust maailmast eraldunud, kuid on läbi aegade osalenud mõjukalt nii Liibanoni ja Süüria kui ka ülejäänud Lähis-Ida poliitilistes sündmustes. Oma usku nad teiseusuliste hulgas ei levita. Kehtib range endogaamia. Druuside õpetus ja rituaalid on arvatavasti tagakiusamise vältimiseks salastatud, täielikult on need teada ainult väikesele osale eriliselt pühendunuile.

Satanistid

Päritolu: 17. sajandil Euroopas

Põhisaladused: must maagia, seksuaalmaagia, must missa

Põhiprintsiibid: igaüks on jumal ja võib teha, mida tahab

Liikmed: ilmselt kümned tuhanded

Leviala: Euroopa, USA

Organisatsioonid: Temple of Psychis Youth, Temple of Set, Church of Satan, Ordo Templi Orientis (O.T.O), Fraterinitas Saturni, Ancient Brotherhood of Satan, Ordo Saturni, Thelema, Ecclesia Gnostica Catholica, The Black Omen (T.B.O)

Must missa.

Satanism on kristluse vastand ja teeb kõike teisiti või põlastusväärselt, mida kirik heaks kiidab. Rist riputatakse üles või kaela tagurpidi, meieisapalvet loetakse tagurpidi, jumala asemel austatakse saatanat. Satanistlikud mustad missad kujutavad endast kristliku kiriku liturgia paroodiat. Õhtusöögi ajal urineerib mõni naine karikasse, armulaualeiba pritsitakse spermaga – ja kui kõigest sellest jamast küll ei ole, kasutatakse ka fašistlikku sümboolikat. Satanistid leiavad, et inimene ja tema tahe on keskpunktis, mitte jumal. Inimene on täiuslik. Seksuaalne vägivald teenib omaenda võimu suurendamist. Satanistide liturgiad – kui neid nii nimetada võib – sarnanevad sadomasohhistlike orgiatega. Lapsi ja naisi sunnitakse osa võtma mitmetest seksuaalsetest toimingutest, tuuakse loomohvreid, nende hulgas musti kukki ja valgeid kasse. Kuna kõik see on illegaalne, hoolitsetakse selle eest, et kõik jääks saladusse. Kes selle reegli vastu eksib ja midagi välja lobiseb, sunnitakse ähvardustega keelt hammaste taga hoidma.

Acid-satanistid peavad oma sadistlikke rituaale narkootikumide mõju all. Sealjuures kasutatakse tihtipeale vägivalda ja vägistatakse sekti liikmeid. Näitleja Sharon Tate’i ja tema sõprade tapmine satanistide sekti juhi Mansoni “perekonna” poolt on kõige ekstreemsem juhtum. Peoseltskonna rituaalne hukkamine oli ühtlasi hoiatav märguanne sektide ja nende psühhopaatidest juhtide ühiskonnaohtlikkuse kohta. 8. augustil 1969 kutsus last ootav 26-aastane Sharon Tate neli sõpra oma villasse, et koos aega veeta. Tema meest rezissöör Roman Polanskit ei olnud sel päeval kodus. Järgmise hommikul leiti Sharon Tate’i ja tema sõprade tükeldatud surnukehad. Kohutava teo üksikasjad viitasid rituaalmõrvale. Seitsmendat kuud last oodanud Sharon Tate lebas tohutus vereloigus. Tema USA lipu sisse mässitud kehal oli kümneid noahaavu. Huulepulgaga oli kehale kirjutatud “Rikas siga”. Sama kohutavat vaatepilti pakkusid uurijatele ka näitleja sõprade surnukehad.

10. augustil leiti Polanski maja lähedal eramus tapetud eakas abielupaar. Nendes mõrvades kahtlustatuna võeti vahi alla 34-aastane Charles Manson ja tema kolm naisjüngrit, kes kuulusid terroristlikku kommuuni Surmaorg ning elasid koos nn. Mansoni perekonnana. Ennast kord Saatanaks kord Jeesuseks pidaval karismaatilisel Mansonil oli õnnestunud muuta oma jüngrid täielikult sõltuvaks ning allutada nad oma tahtele. See ei olnudki Mansonil eriti raske, sest kõik kolm naist olid narkomaanid. Oma kohutava veretöö motiiviks pidas Manson viha ühiskonna vastu. Kõik neli satanisti mõisteti 1971. aasta aprillis surma gaasikambris. Hiljem asendati surmanuhtlus eluaegse vanglakaristusega.

Kabalistid

Päritolu: 11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias

Põhisaladused: maagilised rituaalid, arvu- ja tähemaagia, demonoloogia

Põhiprintsiibid: jumal mõjub läbi inimese

Liikmed: palju prominente, nende hulgas ka Madaonna

Leviala: Euroopa, Ameerika, Lähis-Ida

Organisatsioonid: Bnai baruch, The Kabbalah Center

Kabalistika on judaismi keskaegne müstikavool. Vanim kabalistikaaineline teos on „Sefer Jetsira“ (3.-6. sajand) ja eriti „Zohar“, mille autoriteks peetakse Moses de Leoni. Kablistika järgi seob ürgalget (en sof) maailmaga 10-liikmeline vaimsete emanatsioonide tarind. (serifot). Kui jumal olevat Moosesele andnud kümme käsku, andis ta talle ka kaasa juhendid, mis on sellest ajast peale kabalistika tuntud: teadus hinge tarkusest. Et viimast sümboliseeriti algarvude ja 22 heebrea kirjatähe kombinatsiooniga, levisid kabalistika mõjul arvu-, kirjatähe- ja nimemüstika ning –maagia. Kabalistika mõjutas renessansi filosoofiat ja humanismi. Eklektiliselt on kabalistika sugemeid rakendatud ka hiljem, näiteks vabamüürlaste sümboolikas või okultismis.

Vabamüürlased

Päritolu: šoti ja inglise müürseppade ühingud 16. sajandil

Põhisaladused: vaikimiskohustus seoses templis toimuvate rituaalidega

Põhiprintsiibid: vabadus, võrdsus, vendlus, tolerantsus, humaansus

Liikmed: umbes 5 miljonit

Leviala: USA, Euroopa, Türgi, Kuuba

Organisatsioonid: loožid, suurloožid ja ühinenud suurloožid Saksamaal

Vabamüürlased moodustavad ilmselt maailma vanima meeste rahvusvahelise salaühingu. Liiklumine tegutseb varjatult ning kasutab rohkesti märke ja allegooriat. Vabamüürlased on kindlasti suurim „suletud ühiskond“, mis eksisteerib erinevates vormides üle maailma. Selle filantroopilise salaühingu algusajaks võib pidada Inglismaa Suurlooži loomist 1717. aastal. Kõikidel vabamüürlaste templitel on üldiseks tunnusjooneks kabalistlikud põhimõtted, täpsemalt kaks jumalikku duaalsust sümboliseerivat sammast kahel poole peasissekäiku, nagu see oli ka Salomoni templis. Rituaalides kasutavad vabamüürlased analoogiaid, nimetades jumalat universumi suureks arhitektiks. Vabamüürlaste eesmärk on iseennast tundma õppida ja paremaks inimeseks saada.

Enamik vabamüürlaste looze kujutab endast süütuid, üldreeglina haritud (vana)härrade vestlustubasid, kus diskuteeritakse kõikvõimalikel teemadel, väljaarvatud poliitika ja religioon (see on vabamüürlastel keelatud). Kummalised on aga salajased zestid, millega vabamüürlased üksteist tervitavad. Näiteks käesurumisel pöidlaga kaks korda tervitatava nimetissõrme puudutamine. Sellised salamärgid, millega ühingu liikmed üksteist tervitavad, pärinevad keskajast, kui rändavad müürsepad arendasid välja meetodi, mille abil määrati kindlaks perspektiivsete töötajate meisterlikkuse tase.

Pisut imelikuna tunduvad ka uute liikmete vastuvõtuga ja hiljem meistri seisusesse tõstmisega seotud rituaalid (nende hulgas sümboolne uuestisünd ja askeldamine pealuuga), samuti komplitseeritud hierarhiline struktuur (alates õpipoisist kuni salasekretäri kuningliku võlvkoja printsini välja. Mis puutub aga vabamüürlaste vandenõudesse ja nende soovi maailma valitseda, siis on see sulaselge müüt. Vabamüürlastel pole kunagi olnud mingit mõju ei maailma asjadele suurtele majanduskriisidele ega ka millelegi muule. Aga kui ikka inimene tahab kangesti mingit jama uskuda, siis vabamüürlus oma arvukate kuid olematute saladustega pakub selleks hiilgavaid võimalusi.

Illuminaadid

Päritolu: asutatud 1776. aastal Ingolstadtis Baierimaal.

Põhisaladus: maailmavalitsemine

Põhiprintsiibid: vabadus, võrdsus, vendlus sakraalsus

Leviala: USA, Euroopa

Organisatsioonid: teadmata

Illuminaatide (lad ’valgustatud’) salaorganisatsiooni eelkäijateks võib pidada müstilist valgustatust taotlevate usulisi vennaskondi. Sellisteks vennaskondadeks olid näiteks alumbrados 16. sajandil Hispaanias ja guérients 17. sajandil Prantsusmaal. 1. mail 1776 asutas A. Weishaupt (1748-1830) Baieris Inglostadtis vabamüürlaste eeskujul illuminaatide ordu, mis võitles valgustusaja ideest lähtudes radikaalselt jesuiitide ja ususallimatuse vastu. Selle liikmeskonda kuulus ka J. W. Von Goethe. 1785. aastal ordu keelustati.

Kõik selle salaühingu liikmed on juba ammu surnud, kuid inimeste fantaasiates elavad illuminaadid ikka veel edasi. Just illuminaatide olematut organisatsiooni seostatakse veel isegi tänapäeval kõikvõimalike vandenõuteooriatega. Õli valab kindlasti tulle ka selline film nagu „Inglid ja deemonid“ (2009), mille loojad on kõik ajaloolised faktid pea peale pööranud ja kelle ohjeldamatu fantaasia jätab vaatajale mulje, nagu kujutaks ammu hingusele läinud illuminaatide salaorganisatsioon endast veel meie päevilgi tohutut jõudu.

©Peter Hagen